Muidugi pole ERM vaid rehielamu ja muistse maarahva elu eksponeerimine. Kuid selliseid eksponaate nähes, olen veelgi tugevamalt veendunud, et muuseumi asukoht peab olema maal. Eesti rahva elu on maaga tegelikult ju läbi aegade veelgi seotum olnud ja see tõestab seda veelgi enam. Kuigi ERM-i infolehes kiidab ka Hr Kruuse Raadit (õigemini Tartut) muuseumi ainuvõimaliku asukohana, siis asjade venimine rahapuudusel toob kaasa selle, et muuseumi ei ehitata niipea.
Valides muuseumi asukohaks maakoha ja hakates muuseumi ehitama järk-järgult, tähendaks võimalust esimeste eksponaatide ülespanemiseks. Ehk on see oluline ka selle koha pealt, et osa eksponaate hoitakse halvemates tingimustes ja nende asjade hoidmise tingimuste tagamine on kõige olulisem. Ehitades ERM-i "hajaasustusena" suuremal pinnal, tähendaks see ka võimalust alustada hoidlate ehitamist järk-järgult. Seda enam, et kuna hajaasustus meile nii loomulik olnud läbi aegade, olekski loomupärasem seda järgida, mitte järgida võõraid malle ühe suure, ülikalli hoone ehituseks. Mille ülalpidamine (elektriküte jpm?) läheb tõenäoliselt veelgi suuremaks kui KUMU-l.
Maja või küla kütmine?
Muidugi mängivad oma rolli tuleohutus, õhu - ja niiskuserezhiimi säilitamine jpm. Eraldi hoonetes olekski selle lahendused lihtsamad, siin piltidel oleva ekspositsiooni omapära võimaldab kindlasti tagada säästlikuma ja odavaima kütteviisi kasutamist ja temperatuuri kõikumisi. Seega puuküte, hakkepuit vms, võimalus seda rakendada nii majas kui kaugküttena, muidugi ka maaküte.
Eraldi asetsevate hoonete puhul on ehk lihtsam kasutada ka erinevate sponsorite toetusi. Olgu siis konkreetse palkmaja väljaehitamisel või hoopiski energiasäästliku passivmaja puhul hoidlana. Tegija nime saab ju alatiseks maja lävele jätta?
Hajaasustusena ei pea külastajaid tingimata hobuvankriga mööda territooriumi vedama, küll aga saaks ka hoonete vahelise ala kasutada välisekspositsioonide jaoks. Olgu selleks siis puuskulptuurid, mahavõetud mälestussambad vms.Ja kuigi meil on Vabaõhumuuseum, ei takistaks see soovi korral vanade hoonete ülespanekut ka ERM-is
.
Külastajate arv aga veelgi olulisem. Kuigi ka Tartus on muud vaadata, siis külastajate arvu, piletitulu, töötajate palkade jms koha pealt on olulisem, et tegmist oleks kompleksiga, mille lähedal oleks ka teisi tõmbenumbreid. On Vooremaa MKA, Elistvere Loomapark, Vudila, Saadjärv koos looduskeskusega, Äksi koos kiriku ja mõisaga ning Soomepoiste muuseumiga, vaatetornid, lõkkekohad, plaanitakse Jääaja teemapargi rajamist (miks need ei võiks koos olla?)Külastajad, kes tulevad ühte asja vaatama, vaatavad rõõmuga ka muud. See annab paindlikumalty mängida piletihindadega, pakkudes neid ka erinevate pakettidena.
Kindlasti oleks lihtsam ja tulusam ka erinevate piirkondade vahelise ühenduse (bussitransport jne) korraldamine ja üldse mõttekus.
Üks puudus, mis silma torkas, on venekeelse info puudumine näitusesaalis. Kuna Venemaa turistide arv kõikjal kasvab, oleks see kindlasti muuseumi ja selle külastajate jaoks oluline. Rääkimata meie oma venekeelsest elanikkonnast, kellel kindlasti mahukamaid tekste emakeeles lihtsam jälgida ja sisu täielikumalt tabada.
Arvestades aga külastuspäeval nähtud külastajate arvu, on selge, et läbimõtlematult vaid ühe kolossi ehitamisel jääb planeeritud külastajate arv kaugeks unistuseks.
Meeldiv oli, et näituste majas ka kohvik olemas ja moonirull shokolaadis oli imemaitsev. Juurde rüüpasin küll apelsinimahla, sest kodumaist morssi (Rõngu mahlast) ma siiski ei näinud.Küll aga olen ise väga rahul, et muuseumis käidud ja arvan, et ka mõne teise sõidu ajal leian selleks taas võimaluse.
Töötajatele aitäh selgituste eest!
****************************
Läbimõeldult ja liigselt kulutamata võiks juba praegu alustada korjandusega muuseumi heaks. Õigemini siis kui kindel otsus tehtud. Kindlaks otsuseks ei saa pidada peaministri ütlemist, et kindlasti ehitame sinna ja samas mahus. See on väsinud inimese mõtlematu ütlemine...
***************************
Isamaalise kasvatuse oluliseks aineseks on uhkustunne oma rahva vaimse pärandi üle. Noor, kes teab omaenda kodukultuuri mitmekesisust ja loomingulist põnevust, ei aja mujal maailmas liikudes suud vaimustusest pärani, tajudes kodukootut mujal nähtu kõrval kuidagi alaväärsena.
On avaldatud arvamust, et Eesti Rahva Muuseumi ehitamine ei ole praeguse aja ülesannete – eesti ja kreeka rahva sotsiaalsete vajaduste rahuldamise – kõrval sugugi prioriteetne. Mul on kahju seda kuulata.
Kes ei toeta Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamist, see ei mõista ka seda, millel põhineb meie vaimne kultuur, kaasa arvatud laulu- ja tantsupidude traditsioon. Need muutuvad eesti pidudeks suurelt osalt rahvariiete kandmise tõttu. Just see teeb selle traditsiooni (laulavad ja tantsivad teisedki rahvad) kordumatuks. Poleks ERMi rahvariidekogusid, muutuksid ka muud traditsioonid palju vaesemaks.
Muuseumirahvale annab jõudu leppida arhitektuurilahendusega – isegi kui see ei vasta igaühe kunstimaitsele – keskendumine sisule. Neile on tähtsaim esemelise kultuuri hoidmise missioon. Nad ei suuda taluda mõtet, et paarsada aastat vanad originaalid meie rahvakultuurist võiksid halbade hoiutingimuste tõttu pöördumatult hävida.
Tegelikult hr Lukas just rõhubki sisutähtsusele ja meie vaimsele kultuurile. Seega pole üldse oluline läikiv euromaja vaid tahmane eesti tare!
"Kas see on nüüd ilusam kui tahmane eesti tare?" küsis Maahärra uude majja jõudes...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar