NIPERNAADI RÄNNAKUD 4

Noh, lõpuks ometi tulevad tagasi kadunud teemad!

Jalgrattaga alustasin siis Ruusast. Väntasin vaikselt Süvahavvale. Ei näinud küll Süvahavva Koulut, küll aga Loodustalu ja Võhandu jõge.

 Kummitajad (sarnaselt kanuutajatele) Võhandu jõel villavabriku juures.

 Karjalaskepäev Nõnoval. See tõestuseks, et piim tuleb ikka lehmadelt, mitte poest!

 Mälestusmärk Nõnoval.

 Isknä jõgi, mis siis piiriks Vastseliina (Vahtsõliinõ) ja Rõuge vahel.

 Nõnovast Võru mnt-le jõudes oli asfalt ja väike langus. Tuul kõrvus tuhisemas ja liiklust hoolega jälgides keerasin laia kaarega peateele, nägin mõnisada meetrit eespool jalgrattateed algamas ja politseinikke seal. Lähemale jõudes mind peatati ja tsiklile viidates küsiti, kas tahan olla järgmine. Ütlesin, et ei taha ja küsisin, milles ma eksisin. Siis viidati jalgrattateele, mis tagapoolgi olemas. Selgitasin, et kõrvalteelt tulles jäi see teeäärsete metallpiirete taha ja seetõttu ei saa ma teada selle olemasolust. Sellega piirduski, aga tõepoolest. Ehk olin suure kiiruse tõttu tähelepanematu ja ei näinud märke. Igatahes peaks sellises kohas kõrvalteel olema ratturile küll suunavad märgid, mis teavitaks rattatee olemasolust.

 Peagi jõudsin väga tasemel parklasse, kus olid mitmed stendid Võrumaa LKA-de kirjeldustega ja autotäis räuskavaid venelasi. Peatusin hetkeks, et pidistada Verijärve ja sõitsin edasi. Ehk oleks pidanud teatama? Sest kas autojuhtki kaine kui kõva häälega selgitatakse ümbritsejatele oma seisukohti, mis kindlasti ainuõiged. Ja pudelitest tõeseerumit avalikult juurde kallatakse.

 Kevadekuulutajad Võrus Tamula järve ääres. Mina aga suht paksult riides, sest ega vana inimesena tohi end külmetada.

 Oeh, kui sellised oleks üle Eestimaa ühispeatustes... Ma muudkui aina sõidaksin ja peatuksin...

 Roosisaare rippsild.

 Tamula järve promenaad.

 Esiplaanil Vagula järv ja tagaplaanil mäed. Millised? Karulas olid vaatetornis fotod koos objektide nimetustega ja kaugusega. Ehk siiagi?

 Lihtne, kuid suht ebaotstarbekas ootekoda.

 Puhkekoht Järvere lähedal.

 Silt näitas Järvere mõisa. Põikasin sisse. Peatudes väravas eravalduse märgi juures, panin ratta puu najale ja mõtlesin, mis edasi. Kohe lähenes mõisavalitseja, kes tegelikult oli vist mingi töömees, kes tundis ennast mõisaomanikuna. Küsisin, kas pääseks järve äärde. EI! oli järsk vastus. Ütlesin, et küll on tore kohata lahkeid inimesi ja põrnitseva pilgu all küsisin, kas tohib aia äärest läbi pargi minna? Ei! Muru peal ei käida! Tõesti tore kui matkalisi kohtavad lõukoera ilmega tublid eesti inimesed! Igal juhul peab sellel olema põhjus - suurusehullustus, tonn narksi või midagi muud sellist haiget asja. Kõrval näha pildil Järvere Puhkemaja, kuhu ma nüüd ka kindlasti ei lähe. Vastik tunne jäi hinge! Mitte et ma ei austaks eraomandit, vaid sellepärast, et inimlikkust jääb väheks. Olen küll kõhukesega, aga mitte elevant. Ja mõistaksin normaalset keeldu.

 Vagula järv. Kuulda oli taas hüüpi.

 Lehelind?

 Järvere puhkekoht. Pigem eelistan telgis magada kui puhkemajja minna. Pääseb vähemalt järve kaldale, ilma et lõukoerad kuklasse hingavad.

  Imekena Järvere bp ootekoda. Purunemiskindlad klaasid? Selliseidki võiks olla Mägistes või Viluveres.

 

Toitumiskoht Mustassaarest suurele teele sõites. Keegi on linnupraega maiustanud.

 

 

Vaated teel Sõmerpalust Antslasse. Kuulda oli musträhni.

 Vähtsõkivi järv ja kalatiigid lähedal. Tegin lõunapausi, istmeks üks külmakast, lauaks teine. Sült, värske salat ja krevetid, leib, kuklid, mahlajook. Maitshvad, kuid ostetud poest. Ei olnud seapraelihavõileiba, kiluvõileiba, talumahla. Maiustuseks pählikreem. Järvel näha 3 paari tuttpütte, lauk, hallhaigur ja umbes sajapealine parv, kedagi, kes võisid olla ehk rislad.

 

Vist endised kalatiigid. Põhjas huvitavad jäljed, nagu oleks tegemist Marsi kanalitega.

 Kanal või jõgi Vahtsõkivi ja Märdi järvede vahel.

 Kohalik Pisa torn.

 

 

Külades on veel elu. Ja tõestus, et müügikohti vajavad paljud. Ja väikseid kontserdikohti külaesinejatele.

 Et olin kruusatedest kõrini tüdinenud, siis suundusingi Antslast Tsirguliina peale. Valga-Tartu maanteel remont. Kas sellises kohas tehakse parkla koos muu juurdekuuluvaga? Ei paista küll. Sest keegi kuskil sosistab: Me teame ise paremini...

 Hauatähis Laatre lähedal surnuaial.

 Valga. Nagu hiljuti ütlesid paar pensionäri: Nii ilus. Nagu Prantsusmaal.

 Lendaja jälg maapinnal.

 

Kas ehitus seisab peale valmimist omapäi 30 aastat? Või oleks normaalne ka kolkaküla elanikul puhtale pinnale istuda, kuigi jaama peaks tulema 2-3 minutit enne rongi... Muide, miks mitte 1 minut? Siis võiks pingid tegemata jätta. Laristame, seltsimehed, laristame. (Euro)riigi rahasid...

 Auruvedur-mälestusmärk Valgas.

 Keeni. Ooteplatvorm jaamakorraldajale. Reisijad liiguvad mujal.

 Elva. Peaksid peatuma kiirrongid Tallinnast ja Berliinist, "kapsaussid" Budapestist. Seni vaid "kohalik piimarong".

Pedja. Koos platvormiga remonditakse ka kõrvaltee. Ühispeatust ei tule, ligipääs kohalike inimeste hoovide kaudu. Kuid tekib rongide vahetusvõimalus. Aga vt. "Tera siit...". Jaamahoone lammutatud, ootekoda pole. On aga suured puud ja uus jaamahoone, mille varju saab natuke peituda. Ehk Vooremaa plärajatel õigus, et Jõgevamaal ei hoolita inimestest, sellepärast pakutaksegi puu varju vihma eest, kivikarbi varju tuule eest ja ehk ka kahte kaigast tualeti asemel. Millest kinni hoida...