Aias koperdamise kõrval pidin minema ka kurgitaimi ostma. Poest tagasi tulles läks rattal kumm katki. Jälle. Kuidagi palju juhtub seda. Milles põhjus?
1. Jalgrattateid tehakse üle Eesti. Ülitore! Aga nagu tänapäeval kombeks, tihti neid ei hooldata või hooldatakse halvasti. Poe lähedal ja mujalgi olnud ikka mõne pillatud pudelite kilde. Vahel juhtub ju isegi, et terve viinapudel kukub katki. Süüdistusi kahe sõbra vahel ja õnnetut olekut olen juhtunud ka nägema. Kui aga killud aja jooksul vaid muutuvad väiksemaks ja neid teelt kõrvaldab vaid pikaajaline vihm? Siis see näitab, et isegi mõnigi koristaja või kuidas neid nimetada, ei viitsi kilde sellelt kohalt ära pühkida. Sest ükskõik. Või ta ei näe. Või pole palk nii hea, et tööd korralikult teha. Tagajärjeks katkine kumm.
2. Auto sõidab mööda. Autos rullnokk või muidu sooda. Lakuvad õlut. Või viina. Või longerit. Pudel? Pudel on kõige mugavam visata aknast välja! Mingid kampaaniad prügi panemiseks kuhugi prügikotti või konteinerisse, on selliste jaoks teadmata. Sest sellised üldse tavaliselt ei tea midagi eriti ilma asjust. Sest vanemad ei osanud rääkida. Või ei teadnud kah. Või vahtisid seebikat. Või rabasid tööd teha. Või ei märganud, et neil on laps(ed). Vahet pole. Seesama pudeliloopija või keegi teine, teevad avarii. Vahel juhtub kogemata ka korralikel inimestel. Killud.
Siis saadakse raha jalgrattateede tegemiseks. Nende teede või tänavate või külavaheteede katmiseks freesasfaldiga. Jälle tore! Aga selle freesasfaldi sees on killud. Mis sattunud sinna ehk lausa aastakümnete jooksul. pudelitest. Autoklaasidest. Ehk millestki veel. Palju. See asfalt tuuakse mu kodutänavale. Kummardan ja korjan mõne meetriselt lõigult peotäie kilde. Värvilisi. Freesasfalti aga mitmed sajad meetrid. Tuhandeid värvilisi kilde. Teatan siis omavalitsusele. Vastatakse, et tee hooldaja kontrollib üle. Probleem lahendatud vastuse saamisega. Nagu ütleb seadus. Killud sätendavad endiselt.
Sest teised ei viitsinud puhastada aeg-ajalt tänavaid. Isegi Narvas näen tihti tänavate pesu. Tallinnas pole seda nähagi. Raha läheb televisioonile või muuks. Nii need killud kogunevad ja säilivad asfaldi sees.
Tagajärjeks katkine kumm.
Ja nii olen mitmeid kordi tööle minnes otsa ringi keeranud. Õnneks pole tööle hiljaks jäänud.
Sisekummi hind 50 kr ringis. Väliskumm mitu korda rohkem. Mida rohkem säästad loodust ja sõidad rattaga, seda kallimaks see läheb! Mööda sõidab auto. Aknast lendab pudel...
3. Ja üks väike teema, mis osaliselt matkamisega seotud. Viimatisel matkal oli fotoka jaoks akud kaasas, kuid vaid kaks komplekti. Ostsin siit-sealt batareisid juurde. Panin siis mingi hetk aparaati. 3 pilti ja tühjad. Teine komplekt. 3 pilti ja tühjad. Hakkasin siis vaatama. Aegunud. Teisest poest ostetud. Aegunud. Vot nii! peab hakkama ikka iga asja üle kontrollima.
4. Üks asi tundub küll aastate jooksul paremaks läinud olevat. Lahtisi koeri on jäänud vähemaks. Saan muidu loomadega enam-vähem hästi läbi. Küll aga ei saa mõni koer eriti hästi läbi mu rattaga. Agaparem on olukord küll. Terve viimatise matka jooksul kihutas järgi vaid üks, kes tahtis hambad säärde lüüa. Õnneks polnud väga äge kuju teine.
5. Autod teel. Kus nad ikka peaks olema. Aga ka siin tundub, et asjad paranenud. Ratturit märgatakse rohkem. Püüan muidugi ka ise igati teiste liiklejatega arvestada. Kui mõni auto möödubki ülilähedalt, siis arva, et meelega. Pigem viga maanteede kitsuses. Mitmetes kohtades oli hiljuti pandud uus asfalt. Kuid ei olnud pea üheski kohas märgata, et oleks laiendatud teed. Ratturile jäetakse joone taha 10 sm asfalti. Või kobi teepeenrale.
Tallinnas oli mullu mingil päeval linnavalitsus ratastega linnas sõitmas. Millal jälle tulevad? Enne valimisi? Kas Maanteeamet, omavalitsuste liikmed ja teised asjaomased sõidavad rattaga? Mõned kindlasti. Aga kuidas on ikka tagajärjeks remonditud teed ilma rattateedeta või -laiendusteta? Ehk peakski kompenseerima liiklemiskulud Riigikogust alates ametnikele vaid rattaga sõitmisel või ühistranspordiga? Mulle ei maksta kuluhüvitisi ega koduigatsustasu.
Aga toredat matkamises on palju rohkem. Ja see kaalub sellised väikesed negatiivsed emotsioonid üles.
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO
Sisestasin teksti ja läksin Postimehesse. Ja palun:
http://www.postimees.ee/?id=444660
Mnjah! Üks huvitav küsimus tekkis ka õigemini kaks.
1. Kas kiviloopijate vanemad vahivad seebikat. või peksavad külauudiste teemal keelt? Või naabrid naabritele ei ütle, mida nende tublide võsukeste tegevus kaasa võib tuua?
2. Lähen matkale. Jõuan kergliiklusteele. Kas see on tervisespordiks, ohutuks liiklemiseks, lapsevankritega liiklemiseks või veel millekski muuks? Milleks neid üldse tehakse ja kuidas neil vahet teha? Või sõita maanteel?
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO
Ahjaa. Mis sellest järeldada? Aeg oleks ammu rakendada tänavatepesu. Aga see muidugi nii globaalne probleem, et vaevalt tegelema hakatakse ja kedagi huvitab.
Rattateid vahel harjata?
Freesasfalti pannes...ma ei tea. Bituumenit juurde? Freesasfalt vaid uue asfalti sisse kulude kokkuhoiuks? Ei tea, pole spetsialist. Aga asja üle mõelda võiks küll, enne kui pooled Eestimaa teed freesasfaldiga katta.
Ja koolis ehk taastada klassijuhataja tunnid, kus arutatakse ilmaasjade ja käitumise üle? Et natukenegi mõtlemist harjutada ja...
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO
Ja nagu varemgi olen korduvalt kirjutanud - ei mingeid müügikohti terve matka jooksul. Ja ammu pole söönud rabarberit suhkruga. Nagu lapsepõlves. Võtsin oma aiast ja nüüd söön. Mine tea, ehk oleks ka tee äärest ostnud...
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO
Naljakas! Mõnel teemal võiks palju heietada, aga ega`s lõpmatuseni jaksa. Ja naljakas on see, et tihti leiab peale postitust õige pea sobiva artikli, millele viidata. Näiteks Rain Epleri lugu:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/mitte-m-parkimine-vaid-n-parkimine.d?id=46239123
Klassijuhataja tunni eelne "instrueerimine" lapsevanema(te) poolt oleks nii mahukas, et seda ma hetkel ei puutunud eriti, kui "seebikad" jm segavad faktorid välja arvata. Epleri loos on muidki tõehetki, igatahes väga hea kirjutis. Kahju vaid, et tõenäoliselt "ennud" ei loe seda. Pole ju põnev artikkel! Nende jaoks!?
22. 05. 2011 täiendatud.
OOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO
rattateed võiksid tõepoolest olla tee kõrval, ka selline riba nagu narvamaanteel oleks väga hea juba. kahjuks pole tartu maanteel peale valget äärejoont peaaegu üldse ruumi enne kraavi, isegi autot ei saa hädapärast kinni pidada enamus kohtades
See siis ühe pläraja arvamus tänases Postimehes. Miks ikkagi ei tee selliste arvamuste järgi Ametnik?
Kas rattateed ja korralikud kohad autoga peatumised on ohtlikud Eesti Vabariigile? Või võib sellise arvamuste taga olla lausa Edgari karvane käsi?
28. 05. 10224 täiendatud.
Olen nii autoga kui ka rattaga sõtja. Piibe maanteel on tee äär olematu. Peale äärejoont kohe liiv ja kraav. Kui mööda kraavi ei taha ukerdada- sõida maanteel. Olen korra ühe suure rekka möödakihutamisest kraavi lennanud- nii ligidalt möödus. Viimane aeg oleks midagi ette võtta, rattasõitmise propageerimisest jääb üksi väheks
*****''
.Igalpool on see säästmine, uued teed on kõik sellised, et asfalt lõppeb täpselt valge joonega ühel maal... paljud rekkad aga sõidavad rattad valge joone peal nii et rattaga pole kuhugi minna
mitu korda on juhtunud, et rattaga sõites sõidab üks auto teisest mõõda just kui kohakuti oleme, rattaga pole kuhugi minna
******' neiu kirjutas:
Aga mina pooldan seda kahe käega. Olen ka ise autojuht ja minu arvates on see tobedus, et ma pean vöötraja ääres seisma ja ootama kuni rattur oma ratta seljast maha ronib, üle tee loivab ja tagasi selga ronib. On üsna elementaarne, et kui autojuht läheneb ülekäigurajale, siis võtab ta hoogu maha, isegi kui kohe pole kedagi ületamas. Alati võib mõni laps või rattur sinna ootamatult tekkida. Tagumine aeg, et meie väikeses Eestis ka see asi nii toimima hakkaks. Kui ratturid ei ole enam kohustatud maha ronima, äkki siis tekib autojuhtidel mõistus pähe ja harjuvad aglustama vöötradade juures.
*********
miki hiir
28.05.2011 21:30
tubli neiu, tundub, et oled hea liikleja. Justnimelt ülekäiguraja juures tuleb hoog maha võtta niikuinii, isegi siis kui jalakäijat ei ole läheduses kui see ükskord ka meie juhtidele selgeks saaks oleks elu palju parem. Esiteks oleks inimesed vähem närvilised, nii autojuht kui ka jalakäija, teiseks ka turvalisem. Sooviks politseid ühtlasi igapäevaselt näha juhte kontrollimas, kas ja kuidas antakse teed jalakäijatele. Austraalias jäi auto ülekäiguraja ees seisma juba siis kui jalakäija oli sõiduteest veel 3-5meetri kaugusel. Eestis oleks selle ajaga läbi sõitnud 5 autot ning jalakäija oleks pidanud ootama veel 15 auto järgi. Ja ei olnud ummikud, ja ei närvitsenud inimesed, ei signaalitanud ega näidanud rusikat.
See ei tulene kahjuks ainult liikluskultuurist vaid üldisest arengutasemest. Eesti rahvas on enamasti vastik tõusiklik egotsentristlik rahvas, on erandeid aga enamus on ebameeldivad. :)
See ei tulene kahjuks ainult liikluskultuurist vaid üldisest arengutasemest. Eesti rahvas on enamasti vastik tõusiklik egotsentristlik rahvas, on erandeid aga enamus on ebameeldivad. :)
On viisakaid ja teistele mõtlevaid liiklejaid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar