TV 3 mage "uuriv uudislugu" kadunud Valga rongist

 

Pildil Palupera jaam. TV 3 uudisloos olid "murelike" nägudega omavalitsusjuhidki kohal, aga millegipärast ei ole mitte kellelgi neist  murelikku nägu olnud viimased 15 aastat? Nimelt, porgandite tuleku eel sai 15 aastat tagasi korduvalt selgitatud, kuidas midagi teha. Mida siis selle väikese ajalõigu jooksul tehti?

Pange tähele, aasta oli 2011!!! 

 https://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/buss-palupera-otepaa.html

Selle aja jooksul ei tehtud mitte midagi muud, kui üks arengukava, kus mainitud bussiliinid osaliselt sees. Isegi pildil näha oleval platsil ei ole ka täna bussipeatust Palupera Jaam! Ning mitte ühtegi bussiliini jaama ei Otepäält (Pühajärvelt) ega Tõrvast.

Vallavanematele on aga aeg meelde tuletada, et teie ülesanne on hoolida riigist, keskkonnast ja inimestest, mitte võtta sõna ainult siis, kui peakorterist käsk tuleb? 

 https://www.youtube.com/watch?v=Ss2t4qkcQCY&t=50s

Uudisloo alla aga kommenteerisin nii: 

Uskumatu kui hädine valitsus meil on? Ning omavalitsusjuhid, kes siiani kinnikaetud kõrvadega ringi käisid ning mitte ühtegi lahendust kuulda ei võtnud, on paras paar! Kusjuures ülikoomiline on uudislõigu tegija jutt, et Valga, Otepää ja Tõrva piirkonna inimestel kadusid järsku sõiduvõimalused? Esmalt tuleb välja öelda, et enne kl 8 Tartusse saab rongiga, kuigi uudises püüti jätta muljet, et ka seda rongi pole. Tegu on inimeste eksitamise ehk otsese valetamisega!

Rongi käigust ärajäämine oli ette teada, seega oli ammu võimalik bussid sõitma panna. Ja mitte üks buss nagu nüüd plaanitakse vaid vähemalt 3 bussi erinevatest piirkondadest! Vt allpool:

 

Ka Otepäält jõuab buss samaaegselt esimese rongiga Tartusse, aga kaduva rongi ajal bussi ei olegi? Allpool pakutud rongilahenduse korral saaks lisareisi bussiga teha Otepää - Palupera Jaam, et ka Otepää piirkonna inimestele pakkuda võimalust jõuda Tartusse enne kl 9??

 

Nii et ehk pidanuks otsima muid lahendusi? Sest arvata võib, et mida pujään pähe võtab, selle kõrval ta muud ei näe?

Lisaks on hommikul rong Koidulast Tartusse, miks ei võiks see koosseis sõita kohe Elvasse või lausa Paluperasse? Tartust 7.35 väljumine, saabumine Paluperasse (peatusega Elvas) 8. 05. Tagasi Paluperast 8.15 väljudes ja saabumisega 8.50 Tartusse?

Ja sellele rongile oleks lisabussid Valgast, Tõrvast ning Pühajärvelt-Otepäält Paluperani, kus siis kõik bussireisijad saaks ühele rongile istuda??

Ülimalt mage on aga telekanali uudistegijatel sellist magedat uudise esitamist üldse teha. Kui ei oska ega tea, mida küsida, jätke parem tegemata.

Erinevaid võimalusi ja variante on veelgi. Muidugi ei tohi unustada, et täna on rongikoosseise puudu ja seda seepärast, et

1. Ei jäetud alles ühtegi vana rongi hädavajaduseks
2. 2 diiselrongi on avarii tõttu rivist väljas. 

Kogu see Terrase, Betlema ja omavalitsusjuhtide pläma näitab, et tegelikult ei hoolita üldse inimestest? Eriti kui mõelda sellelegi, et nüüd on suur häda kui rongiga ei saa (Tõrvast) Tartusse enne kl 9, aga kas Otepää inimesed ei tahaks samamoodi Tartusse jõuda? Sest täna pole ka sealt sellist bussiühendust sel kellaajal?
Kui kuulasin aga Tõrva vallavanema (Ruusmanni järglane, nagu 2 tilka vett?) juttu, siis jäi mulje, et ta ei saa ise ka päris hästi aru, millest rääkis.

Ahjaa, Terras mainib, et Riia rongiliiklus oluline ja eks tegelikult ongi. Aga kus on bussid Riia rongide ajal Elvast, Paluperast või Valgast Võrru, Otepääle, Tõrvasse? Siiani pole neistki kippu ega kõppu!? 

Parem sõiduplaan: 

Rong Tartu 7.35 - Palupera 8.05, (peatusega Elvas)
Palupera 8.15 - Tartu 8.50, rong kõikide peatustega  

Bussid Tõrva 7.35 - Mägiste - Puka - Palupera Jaam 8.05 *
Valga 7.05 - Rõngu - Palupera Jaam 8.05 **
Otepää 7.45 - Palupera Jaam 8.05 ***

* Buss sõidaks edasi Elvani läbi Hellenurme, tagamaks võimaluse soovi korral Elvas ka bussidele ümber istuda
** Buss sõidaks edasi tagasi Valka, tagamaks võimaluse ka Tartu Palupera rongilt istuda ümber Valgani sõiduks
*** Buss sõidaks tagasi Otepääle (Pühajärvele) tagades Tartust saabunutele võimaluse rongilt sinna sõita. Praegu sel ajal puudub ka Tartu - Otepää bussiühendus.

Kõik see näitab ka seda, et selles piirkonnas on bussiliiklus nii vilets kui veel olla saab ning isegi Otepäält Elvasse, Rõngu jm tuleb sõita läbi Tartu. Tõrvast puudub buss Tartusse saabumisega enne kl 9. Otepäält sama lugu. Need 3 bussi oleks sisuliselt sama kilometraazh, Mis Valga - Tartu 1 bussi puhul, aga vastutasuks tekiks hommikul sõiduvõimalus Valka (täna puudub), Tõrvasse (täna puudub) ja Otepääle (täna puudub). Lisaks saab sõita ka Otepäält Tõrvasse ja vastupidi.

Kujutage nüüd ise ette, kolm olulisimat suunda ja täna ei ole mitte mingit normaalset ühistranspordiühendust?

???????????????????????

Suvi.

Ah et remont plaanis? Iga kord on kogu Tartu - Valga lõigul remont või vaid ühel jaamavahel? Või saab siiski teatud puhkudel ka sõidutada ronge Elva või Paluperani ning juurdeveobussid käivitada samal moel, nagu pakkusin? Kõike saab teha paremini, vaja on lihtsalt peksta minema selline ükskõiksete kamp riigi ja omavalitsuste juhtimise juurest!

??????????????????

ERR uudislugu https://www.err.ee/1609941158/rongi-puudumise-tottu-pannakse-valga-ja-tartu-vahele-hommikuti-kaima-lisabuss natuke adekvaatsem ja selgub, et rong oligi tühi. Aga miks? Sest needsamad vallavalitsejad ja eelkäijad on sellele valdkonnale vaid sülitanud! Omaaegse tuntud Tõrva vallavanema huvi teema vastu oli ju ka null ja sama ka Otepää puhul!?

Terras armastab ka rääkida, et reform tagab juurdeveo rongidele. Miks aga senini on enamus ÜTK-sid eiranud seda vajadust? Teadlikult reisijate arvu all hoidmine näitab, et huvi ei ole inimeste ega ÜT vastu vaid ainult poliitiliselt soojad kohad! Kagu-Eestis on kohalikul bussiliiklusel väga suur potentsiaal, kuid et riigi kulud oleks väiksemad, on tehtud kõik selleks, et see ei realiseeruks. 

Eriti imestamapanev oli postitus Valga valla lehel, tekst lausa imeline enesekiitmine ja justkui oleks avatud maeitea, mis hull ühistranspordiliiklus kuhugi. Kõik, kel võimalik, tahtsid näidata oma tohutut panust ministriga pildile ronides (näete Valga valla FB lehel). Tekst:

Valga vald ·

Jälgi

doesnSotprg1726ekmrg :7fb19ru05t3agul. g563auel6 11vlheu22i4 ·

Valgamaal sündis kokkulepe – rongiühenduse parandamiseks käivitub pilootlahendus.

Reedel, 13. veebruaril 2026 toimus Valgas kohtumine regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase, AS Eesti Liinirongide (Elron), Valgamaa Ühistranspordikeskuse ning Valga maakonna omavalitsuste esindajate vahel.

Kohtumise ajendiks oli Otepää, Tõrva ja Valga vallavalitsuste ühispöördumine seoses 5. jaanuaril jõustunud Valga–Tartu rongiliini sõiduplaanimuudatustega.

Otepää, Tõrva ja Valga valdade juhid juhtisid tähelepanu asjaolule, et uue sõiduplaani järgi ei ole piirkonna elanikel enam võimalik jõuda hommikul Tartusse tööle, kooli ega lasteaeda enne tööpäeva algust. Kui varasem ühendus võimaldas saabuda enne kella 9, siis praegu jõuab rong Tartusse alles kell 11.25. Samal ajal puudub toimiv bussiliiklus, mis pakuks sobivat alternatiivi.

Valgamaa omavalitsuste juhid rõhutasid kohtumisel, et tegemist ei ole mugavusteenuse ega üksiku liinimuudatusega, vaid regionaalpoliitilise küsimusega. Toimiv ühistransport on äärepiirkondade elujõulisuse eeltingimus. Kui hommikused ühendused puuduvad, süveneb sundautostumine, kasvavad perede kulud, suureneb keskkonnakoormus ning väheneb piirkonna atraktiivsus elukohana.

Otepää vallavanem Jorma Riivald tõi esile, et uus korraldus sunnib peresid igapäevaselt kasutama isiklikku autot, suurendades kulusid ja riske, eriti talvistes teeoludes. Tõrva vallavanem Kalle Vister ja abivallavanem Tarmo Tamm märkisid, et olukorda süvendas ka GO Busi liini nr 80 sõiduplaanide muutmine, mis raskendab õpetajate ja spetsialistide liikumist Viljandi ja Tallinna suunal. Valga vallavolikogu esimees Mati Kikkas ja vallavanem Mart Kase rõhutasid, et ligi 15 000 elanikuga omavalitsus sõltub toimivast rongi- ja bussigraafikute kooskõlast ning ühistranspordi nõrgenemine kiirendab ääremaastumist.

Kohtumise tulemusena lepiti kokku pilootlahenduse käivitamises. Alates 1. märtsist kuni 10. juunini 2026 pannakse tööle Valga–Tartu bussiliin, mis asendab kadunud hommikuse rongiühenduse. Katseperioodi jooksul hinnatakse lahenduse mõju ning kogutakse tagasisidet edasiste otsuste tegemiseks. Lähipäevil täpsustatakse uue bussiliini sõiduplaan, peatused ja piletitasud.

Lisaks arutati kohtumisel ka Valga–Tartu rongiliini tulevikuvõimalusi. Kui AS Eesti Liinirongidel avaneb võimalus võtta kasutusele uued Škoda rongid, vabaneb täiendav veerem, mille arvelt on plaanis lisada Valga–Tartu liinile kaks täiendavat väljumist. Selle tulemusel kasvaks liinil reiside arv seitsmeni päevas, parandades märkimisväärselt ühenduvust.

Valgamaa omavalitsuste juhid sõnasid, et Lõuna-Eesti rongiühendus ei ole luksus, vaid elutähtis avalik teenus. Samal ajal kui riiklik tähelepanu suunatakse rahvusvahelistele ühendustele, ei tohi jääda tagaplaanile igapäevane liikumisvõimalus Eesti inimestele oma riigi sees.

Ministeerium ja omavalitsused jätkavad aktiivset dialoogi, et leida pikaajaline lahendus, mis tagaks piirkonna elanikele töö- ja hariduselu toetava ühistranspordi.

Valga raekojas toimunud kohtumisel osalesid Otepää vallavanem Jorma Riivald, Tõrva vallavanem Kalle Vister ja abivallavanem Tarmo Tamm, Valga vallavolikogu esimees Mati Kikkas ja vallavanem Mart Kase ning minister Terras. Osalesid ka ministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja Andres Ruubas, Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem ja kliendikogemuse valdkonna juht Kristi Unt ning Valgamaa ühistranspordikeskuse esindajad Ivar Unt ja Liia Rätsep.

Näitasin seda ka mõnele tuttavale, kõigi arvamus oli - tühi eputamine! Muide, 2 täiendavat väljumist Valga suunal oleks juba midagi, aga vaid juhul, kui need oleks täienduseks kokku 4-le Tartu - Riia rongile ja praegustele kohalikele.  Ehk et minimaalselt oleks vaja 12 või rohkem rongi päevas!

 

 

 

 

Kuidas mikroskoopiline elektritarbimine kasvab gigantseks?

 

Siiri Tiivits-Puttonen

retSsnpdoo  E2t710e3862hmu2ec0uga8l1l6l8ukm41ali60i5ft12:9i4 ·

Vaatan kurbusega, kuidas AI-karikatuuride tegemine on muutunud justkui süütuks meelelahutuseks. Tegelikult ei ole ükski digitaalne pilt tasuta – iga klikk tähendab elektrit, servereid ja vett, millega neid jahutatakse.

Ühe AI-pildi loomine võtab umbes 0,01–0,03 kWh energiat – ligikaudu sama palju kui telefoni täislaadimine. Kui 3,5 miljardit nutitelefoni kasutajat teeks ühe sellise pildi, oleks kogukulu umbes 35–105 GWh. See on väikese linna mitme päeva elektritarbimine.

Aga pilt üksi ei ela. Lisandub sotsiaalmeedia ja seadme kasutus:

– 10 minutit video voogedastust ≈ 0,02–0,05 kWh

– telefoni laadimine ≈ 0,01–0,02 kWh

Üks “lõbus sessioon” – pildi tegemine, jagamine ja reelside vaatamine – võib tähendada 0,04–0,08 kWh inimese kohta.

Korrutades selle 3,5 miljardiga jõuame 140–280 GWh-ni.

Elektri kõrval on veel vesi. Andmekeskuste jahutamiseks kulub vett; hinnangud varieeruvad tugevalt. OpenAI CEO on väitnud, et ühe keskmise ChatGPT päringu veejälg on väga väike (umbes “1/15 teelusikast”), samas mitmed sõltumatud uurijad on toonud välja, et mõnes asukohas ja teatud töökoormuste puhul võib veekulu olla oluliselt suurem. 

Võrdluseks: New Yorgi piirkonna elektritarbimine on suurusjärgus kümned miljardid kWh aastas.  Meie näiliselt süütud digiharjumused hakkavad koguses sarnanema päris infrastruktuuri jalajäljega.

Selle postituse teksti struktuurseks koostamiseks kasutasin ma hinnanguliselt umbes 0,3–0,34 Wh energiat (ehk 0,0003 kWh) ühe päringu kohta. 

Tasub korraks peatuda ja küsida: kas see on tõesti see, millele tahame Maa energiat ja vett kulutada?

Mõelge korra kust energia tuleb ja mille/kelle hinnaga.

Kasutame AId planeedi päästmiseks, mitte tema väsitamiseks.

⸻

I watch with sadness how creating AI caricatures has become a harmless-looking trend. Nothing digital is free – every generated image means electricity, servers running somewhere, and water used to cool them.

One AI image typically requires about 0.01–0.03 kWh of energy. If 3.5 billion smartphone users generated just one image, that would be roughly 35–105 GWh.

And the image is only the beginning. Add social media and device use:

– 10 minutes of streaming ≈ 0.02–0.05 kWh

– phone charging ≈ 0.01–0.02 kWh

A single “fun session” of generating + sharing + watching reels can reach 0.04–0.08 kWh per person.

Multiplied by 3.5 billion people, this becomes 140–280 GWh.

Electricity is only half of the story: data centres also use water for cooling, and estimates vary widely. OpenAI’s CEO has claimed the average water use per ChatGPT query is extremely small, while other researchers warn that water demand can be much higher depending on location and workload. 

For this post itself: producing the text used an estimated 0.3–0.34 Wh of energy (about 0.0003 kWh) for a typical query. 

Let’s use AI to heal the planet, not exhaust it.

*********************

Seda postitust lugedes jäin tükiks ajaks mõttesse. Kahjuks ei oska ma arvutis hästi kokku panna ja püüan enamasti mingeid numbreid leida google abiga, ükskõik mis valdkonnaga siis tegemist. Aga siin tehti seda hästi!

Et olen püüdnud ka ise aja jooksul "säästa servereid", siis olen kustutanud tuhandeid meile (asjaajamiste ajastust) ning kuigi FB ei paku postitamisel võimalust märkida, kui kauaks postitus olemas võiks olla, saab õnneks aeg-ajalt ülevaateid vanadest. Ja siis kustutangi neist osa, need, mis pole ajatud! Näiteks kellegi (väiketegija) tegemistest, sest selliseid asju tasub reklaamida. Jne.

Muidugi olen ise ka tekitanud blogi ja FB loodusgruppidega tohutult "digiprügi", kuigi ikka püüdes rääkida olulisest ja aidata loodust tundma õppida. Ning Eesti teadust. Aga sellest on ikkagi natuke ehk kasu ning ei anna võrreldagi tuhandete fotode (sageli ühesuguste ja sorteerimata) pilve või suhtlusmeeediasse salvestamisega. 

Teadlikult panin algpildiks hoopis Flightradari tõmmise. Mõelgem tõsiselt ja on ikka hea tunne teada, et vahel kripeldab üle võimete ning mõistuse elamine teistegi hinges. Vaadake üle oma meili postkastid ja suhtlusmeedia, fotode talletused jm.  Sellega hoiate me ümbritsevat. Nagi Siiri Tiivits-Puttoneni fotol.

 

VEEBRUAR - aastaringi täitumise kuu.

 

Linnas kuulsin ühel hetkel väga vaikset laulukest. Hakkasin kõrvalasuvate puude otsast solisti otsima ja ta oli kõige lähemas punktis, vaid paari meetri kaugusel. Küll oli kahju, et talle midagi pakkuda ei olnud...

Vahel on aga põnevaid üllatusi. Vaatad, et keegi justkui jagab midagi transpordi teemadel ja mingil hetkel lööb vist kupli all midagi sassi... Ning siis paneb nagu kuulipildujast, vastuseks mulle või kellelegi teisele. 

ja meil on metroo asemel raudteejaam - kus lahevad 3 erisuunda rongid - Tapa/Tartu/Riia/Vilnius; Paldiski/Haapsalu/Klooga-rand; Rapla/Viljandi/Pàrnu.

Tatikad aga otsustasid 5 erisuunalt tulevad maakonna b-liinid pilduda Balti j asemel mòòda linna laiali ja koguni ajada vàgisi Viru keskusesse maa- alla edaspidi, st. teha v6imalikult palju piletiraha v6tmist ja ymberistumisi. Pealeselle oli Balti j v6imalik 1* ymberistumisega nii Mustamàe, Kopli, N6mme, Harku, Kakumàe, Òismàe, Tiskre linnaosadesse. Ka Lennujaama ja seega Ylemistele, tòòkohtadele. Arvestas systeem pendelrànnet Tallinnas. Tatikad lammutasid, samuti piirasid s6idukitega pààsu ja rajasid rattateed soiduteede arvelt, mis vàhendab ÜT kiirust samuti! Kuna maakonnas elab 100000 elanikku , siis terve m6istusega inimene peaks arusaama -- et ei tulda jalgrattaga voi t6uksiga Tallinnasse lusti s6itma. Pealegi ei arvesta tatikad,et Tallinnal on erinevalt suurlinnadest , bumerang-- soolika kuju ja linna yhest otsast teise on tegelikkuses Viimsist Tiskresse ca 30 km!

Tallinnasse metroo loojate aju on pehme, see saadi selgeks juba nsv ajal ja kommunikatsioonide ning linna làbivate vanade j6esàngide olemasolu piirab maaalla minekut ja tàna lisandunud iibe probleem, linnastumine ei kesta enam. Meie " metroo" on ainult kiirrongid ja aeglased rongid asulate,alevike vàljakujunenud peatuskohtadega. Metroo tasub àra vaid ja ylalpidamist veenev kui Tallinnas oleks vàhemasti 800000 elanikku. Tallinn- Helsingi tunnel on tänasel pàeval olulisim.

Metroo kohta veel niipalju, et yheski riigis pole seepàrast kaotatud muud ÜT ,sest osa inimesi ei làhe maaalla foobiat p6dedes, nagu osa inimesi ei osta kunagi s/a voi ei saa neist juhti ja osa ei kannata bussisoitu,tehes valiku rongile ja trammile. Seda pole keegi uuringuist vaadanud ja pole meil uuritud - kyll on aga Eestis viimasel ajal palju idioote, koolid ja lasteaiad vajavad erihooldajaid, psyhhol., psyhhiaatreid, terapeute.... Ometi need lastakse koos autismi ja nartsissismi juurtega teiste hulka, millisest tekivadki laste vàgivaldsused, sest terved ei tee vahet haigetel ja v6tavad kàitumismallid yle. Teid ootab ja jàrgnevatel p6lvedel piiblis kirjeldatu.

 

sa oled vist mingi tuututaja? Tallinn Vàike kaudu rongidele istutakse vàljaspool linna , Mànnikul, Liival, Sakus, Kasemetsas ,Kiisal.....

Tee lihtsad asjad Eesti kaardil selgeks ja siis esita kysimusi, muidu tundub-- et sa igavusest k6rges eas, hooldekodus kirjutad ja kirjutad aga koolis on jàanud Eesti osa vahele nii ajaloos, geograafias kui majandusest....

ole hea ja loe, IIL kodulehelt v6i endise nimega P6hja ÜTK.

On mòòdalaskmisi ,nt liin 199 ,milline kihutab Sauele mòòda Ringteed aga Lagedi jaama juurde sissesòitu ei tee,kuigi sealsamas on toòstuslogistika linnaosa voi oleks v6imalik Mustakivist saada Tapa suuna rongidele, samuti voiks see buss sealtsamast liikuda otse Jyrisse, 4 km - praegu kihutab peatusteta sel osal ringteel ja ei peaks olema osal kellaajal eraldi Tallinn- Jyri- Lagedi bussi vaja(kokkuhoid? aga see ei tule tatikatel pàhe) Mujal on sissesoidud-- Jyrisse, Kurnale, Sakku, .... .

Mis mul siin vastata? On aru saada, et kommenteerija ei tea essugi sellest, kus Kasemetsas bussipeatus on (polegi, olen aastaid ajanud asja, et sinna see saaks) ega sellest, et Lagedi jaama teema ringliini suhtes on mul ka aastaid tagasi korduvalt ettepanekutes olnud. Geograafia oli mul 5, ajalugu enam-vähem ka, Eestit tunnen peaaegu nagu 5 sõrme... Mis teed ära sellistega? Libanimega ehk et tegelane, kellel kindlasti kokkupuuteid transpordiga, aga avalikult kirjutada ei julge? 
Kahju muidugi, kui justkui asju mõistev tegelane ära pöörab (ehk kerge irimpamisõhtu?) ning tahab Helsingi tunnelitki....

 

 

 Linnas liikudes torkab silma endiselt üks probleem - ei suudeta majadele paigaldada tänavanime ja majanumbrit! Kohati need muidugi olemas ja üsna suureltki, aga paistab, et et mida uhkem suurehitis, seda vähem selle peale mõeldud?

 

 

Praegu on Keskerakonna ja eriti Isamaa poliitikud taas ühe teema leidnud - elektri hind! Ja nii annavad ühel ja samal teemal ning samade argumentidega tuld! Nagu alati on tegu pooltõedega!

 

 

Aivar Kokk

 ·

Jälgib

Hea juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Kuulasin siin peaministri kõnet ja pean ausalt ütlema: on päris keeruline arutelu pidada, kui ei teata isegi seda, et Enefit Green on börsilt ammu lahkunud. Täiesti tõsiselt – see paneb küsima, kas me saame üldse rääkida vastutusest ja juhtimisest. Eesti riigis on väga selgelt paika pandud, millised riigiettevõtted kuuluvad millise ministri vastutusalasse. Omaniku huve kaitsev minister määrab nõukogu liikmed ja nõukogu ülesanne on kaitsta omaniku ehk Eesti rahva huve. Täna on Eesti Energia omaniku huve kaitsev minister rahandusminister. Kui väidetakse, et „keegi ei tea mitte midagi“, siis tuleb alustada sellest, et omaniku esindaja peab oma vastutust päriselt kandma ja huvi tundma, milliseid kulutusi riigiettevõte teeb. Teine väga keeruline teema on Elering. Minu hinnangul on Eleringi viimaste aastate otsused olnud sellised, mis on elektri hinna viinud lakke. See on fakt, mitte emotsioon. Elektri hind ei koosne ainult elektrienergiast. Arvel on read nagu: tasakaalustusvõimsuse kulu võrgutasud taastuvenergia tasu varustuskindluse tasu elektriaktsiis ja lõpuks käibemaks Ja siis öeldakse, et „me ei saa mitte midagi teha, kõik on börsil“. See ei vasta tõele. Kõik need read peale elektri enda on riigi otsustada. Ma ei mõista, miks Reformierakonna juhitud valitsus on viimaste aastatega tõstnud elektriaktsiisi üle kolme korra. Ja see ei puuduta ainult elektrit – tõstetud on ka gaasi- ja teiste kütuste aktsiise. Gaas on tänaste keskkonnamõjude arvestuses üks puhtamaid energiaallikaid. Jah, me ei tooda gaasi ise, aga meil on põlevkivi. Teadlaste hinnangul jätkub põlevkivi meil veel aastakümneteks – olgu see 50, 70 või rohkem aastat. Lisaks on meil mets ja mitteväärtuslik puit, mida on võimalik kasutada elektritootmises kuni 50% ulatuses. Kui anda Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele piisav tugi, leitakse ka tehnilised lahendused CO₂ püüdmisele. Aga selle asemel oleme Euroopas vaikinud või kaasa jooksnud süsteemiga, kus CO₂ kvoodikaubandus, aktsiiside ja käibemaksu tõus on teinud elektri hinna selliseks, nagu see täna on. Kui me ei oleks tõstnud 20% käibemaksu, kui me ei oleks viimaste aastatega kolmekordistanud elektriaktsiisi ja CO2 hinda, oleks elektri hind täna hoopis teistsugune. Põlevkivielekter oleks turul ja probleem ei oleks mitte tootmiskulu, vaid poliitilised otsused. Sinna on koer maetud. Ma soovitan kõigil, kes räägivad taastuvenergia kõikvõimsusest, praeguse ilmaga kodus elekter välja lülitada. Proovige 24 tundi vastu pidada – võib-olla veetorud veel ei külmu. Aga 48 tunni pärast külmuvad kindlasti. Me elame kliimavööndis, kus päike ei paista ööpäevaringselt ja tuul ei puhu 24/7. Juhitav tootmine on paratamatus. Me ehitasime kolmanda kõrgepingeliini Lätiga ja juba teisel päeval pärast selle avamist tõusis elektri hind 30%. Me planeerime uusi ühendusi, aga unustame ära kõige lihtsama – toota ise juhitavat elektrit. Valitsus otsustab rajada gaasielektrijaama Narva, räägib samal ajal julgeolekust ja ehitab juhitava tootmise piirile kõige lähemale. See on vastuoluline. Ma ei ole kuulnud ei siseministrilt ega peaministrilt, et oleksime midagi tõsiselt teinud oma elektrivõrkude, alajaamade või elektrijaamade kaitseks. Ukrainast loeme, et Kiievis on probleemiks just alajaamade kaitse puudumine. Meil ei ole seda teemat isegi sisuliselt arutatud. Samas öeldakse, et inimesed küll jõuavad maksta. Uskuge mind – inimesed ja ettevõtted on juba mitu aastat maksnud miljardeid eurosid elektri ja gaasi hinnatõusu tõttu. Küsimus on lihtne: kui kaua veel? Kui suur on ettevõtete ja inimeste taluvus? 2020. aastal oli samuti kriis. Siis me alandasime aktsiise, toetasime ettevõtjaid ja tegime otsuseid, mis andsid majandusele hoo sisse. Me vabastasime teise pensionisamba ja järgnevatel aastatel oli Eesti majandus üks kiiremini kasvavaid Euroopa Liidus. Soovitan Reformierakonnal vaadata peeglisse ja teha täna sama otsustavalt tegusid, mitte rääkida, kuidas „küll kunagi midagi tehti“. On aeg otsustada. Aitäh!

 

 https://www.facebook.com/reel/25740772368911223

 

Ja ongi, pooltõed koos hämamisega. Olen korduvalt öelnud, et meie poliitikud tahaks välja kaevata ja parseldada (põletada) kõik mis võimalik ja hästi kiiresti! Aga tark peremees hoiab "aidas" varusid alati tulevikku silmas pidades? Mei ei tohi tulevikus kulla hinnaga tooret hävitada? Seega, kui jätta kõrvale kõik need võrgutasud, saab eesmärk olla ainult säästmine - energiamahukatest kaheldava väärtustega rajatistest loobumisest kuni  raiskava taristu (tänavavalgustus, marketid, serverid/andmebaasid) optimeerimiseni.

Tean, et ka Aivar Kokk ei vasta argumenteeritud küsimustele ja ei räägi teatud teemadel. Kuid hindan seda, et vähemalt "pool rehkendust" ära teeb ehk et vastab inimestele. Ah et on lihtne toota juhitavat elektrit? Aina kasvava tarbimise juures põletame põlevkivi ära, rikume põhjaveed jms ning ... paarikümne aasta pärast imeme näppu?
Ja Parts-börs ei pidanud hindu tõstma?

Lõpuks on kätte jõudnud talv, kus puhastatakse ka trammitee ülekäike. Aitäh!

 

 

Kalamajakas on turule toonud väga maitsvaid tooteid! 

 

 

Eesti juustu ja vahel ka Atleeti ostan aga ikka vaid siit! 

 

 

 

 

 

Lasnamäel sattusin kord Maximas isegi Raasiku esinduspoodi. Vägev ja saab vaid edu soovida! 

 

 

Aga igal pool näeb ühte väga olulist muutust - igasuguseid "firmapoode" apteeke jm on liiga palju. Mida pole, on kliendid! 

 

 

 

 

Laagris läheb linnast väljuval suunal varem pimedaks ja tuled süttivad.... Nali muidugi. 

 

 

Seekord turul üle pika aja võtsin ühe affogato. 

 

 

Ja ikka midagi ka Vorstiabist. Näit Reti vaarikamoosi ja marineeritud sibulat. 

Ning veel üht-teist. Muidugi viisin enne biojäätmed välja, taara ära ja sorteerisin külmkappi. Ikka jääb kuhugi taha nurka pikaks ajaks seisma mõni moosipurk vm. Klaastaarat aga enne konteinerisse viia ei saa, kui see tühjaks tehakse. Pilgeni veinitaarat täis, mul aga moosipurgid km. See, mida meil mitte keegi ei taha teemaks võtta - purgid-pudelid peaks olema korduvkasutatavad!

 

Olümpia? Vaatan vilksamisi, üllatavalt põnev on ikka lõhiraja uisitamine. Kuskil jäi 8 võistlejast lõpuks rajale vaid 1...

Aga norralaste suuska ma ei usalda! Muidu on huvitavaid võistlui, põnevaid ja draamat. Rõõm on eriti suur nende üle, kes ehk väga palju saavutanud ei ole, aga seekord "vedas". Näit Bulgaaria naislaskesuusatajad.