Kuigi oli võimalus minna Tallinnast ka autoga, siis valisin ikkagi ühistranspordi "kontrollvariandi". Ma pole ju poliitik, kes taonb käega vastu rinda, pritsib sülge ja räägib, kuidas on väga oluline siduda busse ja ronge, ehitada rongipeatused õigesse kohta (seda teevad ka Eesti raudtee bossid ja RegMini ametnikud), ometi, kui asju ise pinge all ei hoia, ei juhtu midagi. Et aga alati ei ole bussid seotud ja vahel ei saagi kõiki siduda rongidega, isegi Ida-Virumaal, kus ühena vähestest Eestis asjaga tegeletakse, siis nagunii oleksin pidanud Jõhvis ootama paar tundi Kauksi - Remniku bussi.
Kiviõli oli üks väheseid kohti, kus omaaegse perroonide planeerimise "sõja" käigus oli kohapeal liitlasi. Vaat et kõige asjalikum tolleaegsetest ametnikest üle Eesti, kes asjaga tegelesid, oligi tubli naisterahvas linnavalitsusest. Annaks taevas rohkem Eestimaale hoolivaid inimesi. Ja kuigi ka siin Eesti raudtee püüdis vastu vaielda, muutus igakülgne toetus selleks, mis lasi elementaarsel loogikal võita. Siin tehti kõrvale ka korralik parkls ja teisel pool teed võiks öelda, et olemas isegi Pargi & Suudle parkla. Tõsis, parkla vajanuks siin veelgi paremaid rajatisi ning muuhulgas on ootekoda tavaline, mis ootamiseks ei sobi. Kuid oluline ongi, et iga reisija saab siin rongile minna ja maha tulla parimas kohas (vaid üksikud vana jaama juures elavad inimesed ehk vaidleks vastu) eelkõige kesklinna vaates.
Mõistuse võit! Muide, täna Eesti Raudtee saaks oma vead parandada, on nad ju innovatiivseimaks piirkonnaettevõtteks pürgijaid (ega teisi piirkonnas sisuliselt polegi), aga nad ei näe oma vigu ka 10+ aastat hiljem. Ei Jõhvis, Sõmerul, Kadrinas ega mujal.
Ühistranspordi kasutajate arv sõltub selle kasutamise mugavusest. Kui bussidega on lood kehvavõitu üle Eesti, siis väga palju on hakatud autosid jätma peatustesse, eriti rongide puhul ja sageli tullakse ka kellelegi vastu. Ja seegi on looduse poole pealt ülioluline, sest ära jääb ju pikk autosõit Tallinna vm. Ohutusest teedel rääkimata.
Lisan siia juurde ka värske kogemuse peatus.ee portaalist. Sai neile (korduvalt) selgitatud, miks ükskõik millise otsingu puhul on vaja pakkumustes esile tuua vaid peatused, mitte kettagolfi, bowlingu, perearsti jpm, aga ka Võru tn 2 jne paljude numbritega mõttetuid kohti. Midagi RegMinis nüüd selle juures muudeti, aga .... ilmusid erinevad SUUNAD. Sihtkohana pakub nüüd nt Kauksi Vaskjärve, Tartu ja Jõhvi suunas. Ja millest üldse sõltuvad tulemused? Püüdsin tagantjärele liini kulgemisega tutvumise huvides toksida sisse Jõhvi (ka palju pakkumusi) Bussijaam - Kauksi ning, oh üllatust, uuesti seda 15.15 väljuvat bussi ei näidanudki!!! Pidin panema otsingusse hoopis Remniku. Kuidas on see võimalik? Ja see ei ole esimene kord! Kui potentsiaalne reisija saab igakordselt erineva otsingutulemuse, siis milles ta üldse võib kindel olla?
Ja kuigi enamasti pakub portaal ka jalgsikõndimisi ehk siis justkui peaks näitama ka tulemust millise SUUNA puhul tahes, võib Puhu Risti näite puhul juhtuda hoopiski, et ei paku üldse midagi!
Ja otsinguga Kiviõli Jaam on sama lugu, lisaks 4-le suunale näitab veel ÜHISPEATUS nimega, mis peakski olema ainuke viide üldse.
Kui teravdate pilku, siis seal taamal, pildi "põhjas" oli vana perrooni asukoht. Mõelge nüüd ise kompsudega tulemist või bussile mõttetult kuluvale ajale, kui peaks too sõitma sinnani?
Siin on isegi 2 bussipeatuse kohta ja kiitma peab ka inimesi, kes siingi (mitmel pool Ida-Virumaal) on selge ja konkreetse lahenduseni jõudnud, bp nimi on kohanimi + JAAM. Iga reisija, kes ühenduste kohta infot otsib, saab aru, kus asub peatus ja et tegu on võimaliku ümberistumiskohaga. Sama peaks olema enamus muude peatuste puhulgi, näiteks Kiviõli Kunstikool jm, nii et otsingu põhjal oleks ka võõrale selge, millised peatused asuvad linnas/asulas sees.
Muidugi võinuks ka parklas sees olla haljasribad, koos puudega, mis pakkunuks varju, aga see tundub olema veel suurem ulme!
Ja õige pea istusingi bussis. Kiviõlis tegi buss veel mitu peatust ning reisijaid kogunes, enamjaolt sel kellaajal muidugi õpilased ja pensionärid.
Buss põikas ka Püssi.
Pildistasin ka ajutist liiklusmärku, näitamaks, kuivõrd paremini on nähtavad kollase põhjaga märgid, mis meil kunagi täiesti olidki, aga kellegi idiootse idee põhjal mindi üle valgete peale. Järjekordne näide, kuidas soomlased on meist targemad.
Buss tegi head sõitu, aga mis siin silma torkas, on hajaasustuse vähesus. Eestlasi on ikkagi vähem ja n.ö. taludes elamise kommet ei tundu seepärast ka väga olevat. Näha võis muuhulgas eriti koomilisi OOTEkodasid. Ametnike kabinetid võiks sellised olla?
Hea oleks kui ka põldudel oleks rohkem puudetukkasid vm.
Tuha- ja poolkoksimäed tunduvad alati taimestiku poolest põnevad. See, kuidas loodus püüab oma võtta, kahjuks aga ei tea, kas neil on tehtud taimestiku-uuringuid.
Ida-Virumaa kui koht elamiseks. Eks siin on paraku kaevandamiste jm tõttu palju miinuseid. Ja ka linnad on suuresti ikka paneelelamute pärusmaa ning kui sõita linnade vahel, siis saab aimu sellestki, kui väga see uhke maanteetaristu muudab elukeskkonda veel inetumaks ja kõledamaks. Inimvaenulikuks igas mõttes paraku.
Kes tahaks siin elada? Kahtlemata on siin ka plusse ja küllap mõnigi koht meeldiks mullegi, agaei ole siiski see kõik väga kutsuv. Sisuliselt on ära võetud isegi teede ületamise võimalused ja kui need kuskil suure tee puhul ongi võimalikud, siis ääretult ebamugavatena, sh ratastel liikujatele. Maastik on suuresti lage, pole ei metsi, metsatukkasidki ega parke või parkniitusid. Sillamäel on siiski alati tore tõdeda, et püütakse promenaadi vm näol kõike ilusamaks muuta, aga see on üks väheseid näiteid. Rohkem võiks olla ka aedlinnade laadseid piirkondi (ma ei pea silmas daatshade maailma). Puhkama mõneks päevaks siiakanti tasub aga igal juhul tulla, kasvõi selleks, et võrrelda seda muu Eestiga. Ja kahtlemata on siin väga ägedaid vaatamisväärsusi.
Umbes teadsin Jõhvi jõudes, kus on peatus (Jõhvi) Postkontor, (esiistmel ma bussis olevat tablood lihtsalt ei näe) nii et olin valmis väljumiseks.
Et aega oli vabalt, siis otsustasin ka lõunasöögi ära teha. Üks koht, mis ette jäi, oli küll osaliselt peieliste poolt broneeritud, aga vaikselt omaette istudes ma neid vast ei seganud.
Sealiha juustuga oli üsna maitsev, kuigi kartul tundus väga "omamoodi" maitsega, pole aimugi, mis sort see võis olla.
Muidugi läksin vaatama ka bussijama tagust ala, kus peaks olema Jõhvi rongipeatus, aga nagu arvata võis, ei saa seda siin olema ka nüüd, kui liinil palju ümbertegemisi on. Taas eelkõige Eesti Raudtee vastuseisu tõttu, aga ka riigiametnikud on ükskõiksed ja kuigi omal ajal Jõhvi linnavalitsuski seda siia soovis, ei ole midagi muutunud. Autodega sõitvad ametnikud peavad olulisemaks sooje kohti, kui oma valijate elu-olu.
Ja kuigi siinoleva rongipeatuse puhul jääks promenaadi tunnel teise otsa, nii et bussijaama pääs oleks ringiga (ülekäiku või teist tunnelit ju mingil juhul ei tehtaks?), oleks igal juhul ligipääs lühem ja mugavam, kui praegusest peatusest. Bussipeatus jaama taga, Jõhvi Vaksal, ei ole ega saagi ka parima pingutuse juures kohaks, kus busse rongidega siduda.
Ruumipuudust perrooni ehitamiseks siin ei ole, tegelikkuses saaks selle rajada isegi siiapoole raudteed nii et põhimass, kesklinna ja bussidele siirdujad, saaks kõige otseima lahenduse, tunneli ja promenaadi kaudu saab aga juba liikuda kontserdimajja ning mujale.
Kohati on tänavamuusikuid, kellele saab esinemise eest münte pillikasti poetada, aga tõuksiga trikke tegevat noorte puhul seda võimalust pole. Ometi nähakse vaeva, et sedagi "kunstiliiki" pakkuda!
Ja algaski bussisõit. Sõitjaid oli vähe. Osaliselt sõitsime põlvekiviraudtee kõrval. Küllap on sõite mõjutanud ka sõidu tasuliseks muutumine, aga ka hindade tõus kaubanduses.
Buss läbis ka kuulsat Ahtme linnaosa. Vabade korterite puudust Ida-Virumaal pole vist kuskil.
Haigla juurde oli siin pikendatud ka liin Kiviõlist, mida kasutasin, nii et ka kaugemalt tulija saab nii siia, kui rohkematesse peatustesse linnas peale bussijaama.
Parkimiskohti bussipeatustes väljaspool asulaid ei ole aga ka siin tehtud.
Enne Iisakule jõudmist on näha ka karjäär, millest kunagi kujuneb ehk kena veekogu.
Siin oli aga hea võimalus ka sellist tüüpi ootekodasid näha. Natuke paremat kui klassikaline plast/metall, aga siiski lahjad. Vihm teatud suundadel sajab sisse, kuid osaliselt tuule eest siiski kaitseb. Aga, nagu ikka, PAIGALDATUD VALE NURGA ALL, nii et vertikaalne pilu ei taga mingit nähtavust ning ootajaid ei näe ka bussijuht, enne kui võib olla hilja. Miks küll nende paigaldamisel sellistele asjadele üldse ei mõelda? Ja miks pole seinal infostendi, kuhu sõiduplaanid jm info üles panna?
Aga kohal ma olin. Nüüd veidi üle kilomeetri jalutamist ja voila!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar