Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Postipoisike Pärnumaa bussiliiklusest ning Viljandimaal saadakse aru veel vähem? Märts 2021.

 

Esmaspäev, 15. märts 2021

Postipoisike või Postimees Pärnumaal?

 

 
Postimees on huvitav leht! Peaks kirjutama nagu mehed muiste, aga ikka sebivad ringi poisikesed? Alguses ja ka hiljem mõnigi asi õige, aga tähtsamaid asju ei puudutata ja neist ei räägi ka muidugi Pärnumaa reformierakondlikud "eksperdid". See on muidugi omaette osav ajakirjanikutöö, kuid imelik, et selle lugemise eest veel raha tahetakse teenida?
 
 
Jah, Simsoni tehtu oli tasemel, selle mõjusaima tulemuse rikkusid ära peamiselt Isamaa ja Re kohalikud poliitikud, aga oma panuse, nii imelik kui see ka ei ole, andsid igal pool ka Kesrakonna poliitikud! Roll kindlasti ka endise Maanteeameti ehk siis ka MKM-i "poliitikud". Nii et kõigepealt peaks põhjalikult lahkama selle, kes tööd tegid, kes mitte. Teadmiste puudumise üle ei tohiks VÄGA kurta, sest aeg-ajalt keegi ikka kirjuanud asjalikke lookesi. Ning alati on võimalik KAASATA neid, kes teavad. Paraku tähendaks see aga, et tuleb teha palju tööd ja murda väljakujunenud dogmasid. Näiteks tõmbekeskusekeskne bussiliiklus, mis ammu iganenud, õigemini kujunenud vale lahendusena algusest peale. Reformierakondliku valitsuse ajal ja pikka aega. Nii et nüüd nende "eksperdid" taas püünel - see on naeruväärne!

Seniseid autosõitjaid pole suudetud panna eelistama ühissõidukeid, elanike liikumisvajaduste kohta puudub piisav ülevaade, ÜTK-de rahastamine on ebaühtlane ning riigi kulud kasvavad tempos iga paari aasta peale paarkümmend miljonit lisaeurot.
 
Tõsi see on suures osas. Aga MIKS? Sest liinivõrgu kaasjastamise asemel on keskendutud liinikilomeetrite kasvule, ülevaadet ei osata uurida ega analüüsida, rahastamine poliitikas kinni ning kulud nii palju IGA paari aasta järel siiski ei kasva. Seega, paras häma!
 
Riigikontroll sellest lähtuvalt soovitas kaaluda eeltasutud (mitte tasuta terminina) transporti vaid neile, kellele see on toimetulekuks hädavajalik. Kellele on ja kus on see piir, mis on hädavajalik? Ning kui KULUKAS oleks selle kõigega tegelemine? Või tahab keegi väita, et see oleks odav lõbu? Muidugi, Postipoisike lükib lõikude vahele omi meelevaldseid järeldusi. Näiteks, et "NAGU NÄHA ON JUURESOLEVAST GRAAFIKUST ON ÜHISVEONDUSEGA RAHULOLU MÄRGATAVALT SUUREM MAAKONDADES, KUS OTSUSTATI JÄTKATA TASULIST TEENUST"!

 
Ah et rahulolu põhjuseks on siis see, et saab pileti eest maksta? Rumalus võiks vaka alla jääda....
 
Muide, Tartumaal ollakse samavõrd rahul kui Rapla- Harju- ja Lääne-Virumaal? Ehk on põhjus ikkagi selles, et teatud maakondades on elanike arv ja rahvastiku tihedus suuremad, ÜT parem ja seega ka ollaksegi rohkem rahul? Nii tuleb asju mõista, mitte püüda näidata asju VALE NURGA alt! Oleks ju imelik, kui Võrumaal, kus lisaks üleüldisele ääremaastumisele on külasid-teid nii hajali ja palju, et sinna RAHULDAVAT bussiliiklust tagada oleks pea võimatu!
 
Keskerakondlaste vastulaused auditile tulid ühes mustris: enne reformi oli ühisveondus alarahastatud, liinivõrk on tihenenud ning riik ei saa avalikku teenuse osutamisel lähtuda vaid tulususest
Nõnda leidis samuti praegune majandusminister Taavi Aas (KE).
Ka riigikontroll toob välja, et kahe aastaga suurenes sõitude arv 15 protsenti. Kui vaadata seda pikemalt kahe aasta ulatuses, on isegi 30 protsenti sõitjate arv suurenenud Nii et need protsendid näitavad, et see on kindlasti kellelegi oluline inimesed on saanud rohkem liikuma", märkis Aas.

Aga nii ongi ju? Rehvide ajal jäeti valdkond unarusse ja muuhulgas keskenduti vaid tööle- ja koolisõitudele ja valdkond OLIGI alarahastatud! Kõik on vaid tõlgendamise (teadmiste, soovide ja tahtmise) küsimus. Proovige rehvidele või ka isamaalastele öelda väljendeid KELLELEGI OLULINE, TULUSUS, INIMESTE RAHAKOTT jms. Nad ju ei mõista neid väljendeid ehk et eesmärk on alati ja ikka vaid ettevõtjate rahakott. Mis sellest, et raha tuleb suuresti maksumaksjalt. Ise saadakse nende rahadest palka ja siis röövli kombel sokutavad seda veel lisaks teistelegi, kasvatades nii RIIGI KULUSID!

Muidugi on kahju, et Taavi Aas ja Keskerakond asjadega tõsiselt ei tegelenud. Koheselt 2018 oleks pidanud looma ka RAS Elbus, hakkama kaotama hankeid, tooma liinivõrgu kujundamise ühe juhtimise alla jms. Nüüdseks ongi Transpordiamet olemas ja kuna ÜTK-d pole valdavalt saanud ka töötegemisega hakkama ja ongi aeg hakata neid likvideerima. Kuidas aga seda koos RE-ga teha?

Huvitaval kombel Pärnumaa ÜTK juht leiab ka, et Taavi Aasa toodud faktile, nagu olnuks veel paari aasta tagune pärnakate bussivedu üks kulukamaid, et see ei seostu mitte kuidagitasuta bussisõitudega. Kuidas ei ole seost? Kui varasemalt Pärnumaal pea 10 aastat oli busse sõidutatud suurte kuludega ja kulud langesid peale uut süsteemi, uut veolepingut ja uut rahastust, siis miks küll 10 aastat raha nii palju kulutati?

Muidugi on Kärpuki jutt tüüpiline pläma, sest Pärnumaa ühistransport pole mingilgi moel Eesti üks eeskujulikumaid. Sest olevat ju Pärnumaa ainsad eestis, kes on suutnud ühtlustada linna- ja maaliinide piletisüsteemid. Ja SEE on eeskujulikkuse etaloniks? Meinhard Pulk unustas vist küsida peamise küsimuse: KUI KULUKAS ON PÄRNUMAA PILETISÜSTEEM?

Kahju muidugi, et ka Dago Antov ei räägi peamisest. Piletisüsteemi kuludest. Vaid toob näitena konteksti mittesobiva.

"Taavi Aas eksis oma järeldustes," resümeeris Annely Akkermann (RE). Mõistetavalt on ta rahul, et Pärnumaal valiti tasulise teenuse jätkamine. "Ühistranspordi kaks olulist kriteeriumi on marsruutide mitmekesisus ja sõiduplaanide tihedus ning selles mõttes tuleks eelkõige lasta tegutseda kommertsliinidel ning maksumaksja rahaga toetada neid liine, nii-öelda baasteenust ehk liine kohtadesse, kus elab nii vähe inimesi, et kulusid ei ole võimalik piletimüügiga katta", ütles Akkermann.

Varasemalt olen vahel ta väljaütlemisi ja arusaamu FB-s kritiseerinud, aga et ta peale "tarka panemist" ise oma sõnu suurt ei mõistnud, lõi ta hoopis kartma. Tõepoolest, teatud mõttes on siinnegi tema jutt õige ja nii ta Postipoisikese poolt eksperdiks tituleeritakse. Paraku ei jaga ta ühistranspordist sisuliselt midagi. Mis sest, et Pärnumaal ongi vaja võimalusel kuskil kommertsliinidel tegutseda lasta, ometi on see sisuliselt võimalik vaid Kilingi-Nõmme suunal vähesel määral (Tartumaal samaväärne vaid Võru suund näiteks). Mujal Pärnumaal ei olegi  piisavalt inimesi selle teenuse jaoks. Seega laguneb kogu ta jutt koost. Et aga mujal ka SÕIDETAKS, ongi vaja marsruutide mitmekesisust ja tihedat sõiduplaani, seda saab aga vaid avaliku liinivõrgu toel. Et aga busside täituvust parandada ja inimesi rohkem sõitma meeiltada (riigi eesmärk?), ei sobi selleks piletisüsteem, ükskõik, kui väikese piletihinnaga, sest süsteem sööb ise tasulise osa ära!

Paraku pole Pärnumaal liinivõrgu juures tehtud MITTE ÜHTEGI uuendust, mis oleks kaasajale sobiv ja EESKUJUKS teistele!

Pärnu linn on veninud pikaks, mitte ainult haldusreformi tagajärjel vaid ka reaalsuses. Ja suurim puudus nagu mujalgi Eestis, on arvamus, et maa- ja linnaliinid koos oleks toimivad ja kutsuks inimesi eelistama seda autodele. Vastupidi, Pärnumaal peaks rakendama Pärnut LÄBIVAID liine, nii et  maalt saab olistematesse kohtadesse linnas ilma ümberistumata ja vaid kõrvalsuundadesse  võib sõita ümber istudes. MITMEKESISUS siinkohal tähendab võimalusel maaliinide ka linnas SEES erinevatesse kohtadesse saada. Ehk skemaatiliselt bussiliine Tõstamaa - Uulu, Ikla - Audru, Lihula  - Sindi jms. Osa liine siis võimalusel mitte Riia maanteed pidi vaid isegi Ehitajate teed pidi vm. On ju linna erinevates kohtades hulganisti töökohti, kuhu ka parima ümberistumise süsteemi puhul sõitmine on ebamugav.

Muide, seesama liin 333, mis rehvide poolt rõõmuga kaotatud rongi asemel sõitma pandi, ei võimalda sõita hommikul Tallinna mnt või muust piirkonnast, sest juurdevedu pole. Ei sobi see isegi suplema spaasse tulekuks. Ja planeeritud on ta täiesti läbimõtlemata! Aga ... näed, ei saada ise aru, kui kaugel on tehtu eeskujulikkusest!

Nii polegi põhjust võtta tõsiselt Kärpuk, Akkermann & Reformipojad juttu!

 

Esmaspäev, 15. märts 2021

Viljandimaa hädas bussiliiklusega?

 

 
Viljandis vist on mõni poiitik, kes olla isegi busse näinud!
 
Puudused:
 
1. Võhmas ei ole suudetud bussijaama raudteejaama juurde üle viia, peatus Võhma Jaam.
 
2. Võhmas ei ole ühelgi liinil tagatud ristümberistumisvõimalust (buss jõuab jaama enne rongi ja väljub peale rongi). Ei kasutata ka võimalust, kus Põltsamaa - Suure-Jaani buss jõuaks Võhma Jaam enne rongi ja Olustvere Jaam peale rongi ning vastupidi, mis oleks kohati Suure-Jaani inimeste jaoks oluliselt kiirem sõiduvõimalus.
Liin 52 jõuab Võhma Jaam 8.51,  enne rongi, rongilt bussile istuda ei saa. Teiste busside puhul ümberistumisvõimalusi pole
Liin 52 jõuab 13.38, rongilt bussile saab, bussilt rongile mitte.
Liin 37 saabub 19.29, sama lugu.

3. Suure-Jaani - Põltsamaa bussid ei sõida Puhu Ristini, tagamaks ümberistumisvõimalusi Tartu ja Tallinna bussidele. Veelgi olulisem oleks sõit Jõgevani.

4. Suure - Jaani Võhma Jaam ühendusi vähe. 11.36., 15.11. ja 18.40 Tallinna ning 9.30., 16.27., nin 21.26 Tallinnast ühendusi ei ole.

5. Imavere suunalt halb bussiliiklus ja Järvamaa bussiliinid ei seondu Võhmas rongidega.

6. Ühendused Pilistveres ja Kõos viletsad, ei ole püütudki siduda neid rongidega. Liin 352 rongi ajal ei peatu isegi Võhma Jaam, kuigi samal ajal saabub rong Tallinnast.

7. Viljandi - Kõo bussidel alates Võhmast sisenemine vaid ettetellimisel, kuigi see peaks kehtima alates Võhma jaamast, rongide saabumise järgselt?
8. Linna läbivaid ühendusi on vähe, Kolga-Jaani, Tänassilma jt suundadelt ei saa Maailma Lõpp, Jakobsoni Kool, Männimäe, Huntaugu, Reinu Tee, Viljandi Jaam bussipeatustesse.
Lahenduseks oleks linnast erinevate suundade bussiliinide ühendamine, nagu piltlikult Vana-Võidu - Ramsi, Mustla - Suure-Jaani, Kõpu - Viiratsi, Karksi-Nuia - Kõo,  jt.
LÄBIVAD LIINID ANNAVAD MÕLEMAL SUUNAL VÕIMALUSE SÕITA OTSEÜHENDUSEGA ROHKEMATESSE PEATUSTESSE! OLULISIM KAASAEGNE LAHENDUS! BUSSIJAAMA TÄHENDUS EI OLE TÄNA VAID ALG- JA LÕPPKOHANA!
Näiteks Jakobsoni kool, kuhu õpilased sõidavad vast maakonna igast suunast? Ning erinevalt liinist 9 saaks nii ka otsemini (õhtusel ajal) Viiratsisse?

9. Siiani ümber nimetamata Raudteejaam = Viljandi Jaam ning Sürgavere Raudteejaam peatused. Esimene ei ole peatus.ee portaalis leitav Viljandi otsinguga, viimane teadaolevalt on eksitav, Sürgavere peatuse juures aga bussipeatust polegi.

10. Mustla suuna bussiliinid pikendamata raudteejaamani, Männimäele jm.

11. Abja-Paluoja - Mõisaküla suuna bussid on praktiliselt rongidega sidumata, mõni sõidab raudteejaama lähedalt rongi väljumise ajal!

12. Viljandist Mustla suunal on võimatu saada Tartu suunale, rääkimata Võrust (kaitseväelased jt). Samas oleks täiesti loogiline ühendada liine Mustla kaudu Elva Jaama või Palupera Jaam kaudu Otepääle.

13. Bussiliinide nimetuses puudub enamasti viide JAAMALE, nii Viljandi Jaam kui Võhma Jaam, mis annaks reisijatele selge viite, et vastavate busside puhul võib ümberistumine olla võimalik.

On juhtumeid, kus portaalide teave pole ammendav, näiteks Võhma Tee peatuses näitab bussiaega, aga tegu hoopis nõudepeatusega?
Näide (link allpool):
Olen kaasaegne juba natuke ja nii kasutasin loomulikult peatus.ee mobiiliversiooni reisiplaneerijast. Ja nii ootasingi maakonnaliini, sest telefon üts, et 14.38 peatub Pilistvere - Viljandi buss. Aga vaat, ei peatunud! Kui vaadata ARVUTIS versiooni, siis saab teada, et buss peatub sisenemiseks kuni Võhma Jaam peatuseni vaid NÕUDMISEL ehk et eelmisel päeval ette helistades. Telefon aga selle kohta mitte õhkagi ei näita!

14. Õhtustel aegadel ja ka puhkepäevadel on osadel suundadel väga halb bussiliiklus, nii ei saa ka hästi rännata peatustega teel Viljandist Kilingi-Nõmme kaudu Pärnusse, rongilt Suure-Jaani spaasse jm

15. Ootetingimused väga viletsad. Karksi-Nuias talvel külmaga ooteruum külmem kui õues, bussipeatustes ei ole ilmastiku eest kaitset pakkuvaid ootekodasid. Mis muuhulgas peaks võimaldama ka matkajatel teha puhkepause halva ilma puhul, ehk suurem pindala, laiem pink jm. Bussipeatuste olemasolevad ootekojad vale nurga all, ei taga bussijuhile pimedal ajal nähtavust reisijate olemasolu kohta, Võhma Jaam vajalik ootekoda (nagu Suure-Jaanis?), mis tagaks nii rongi ootajatele normaalsed tingimused kui rahuldaks ka ületoodava bussijaama vajadused. Bussijaama n.ö. ületoomine ei pea tähendama bussipeatuse kadu praeguses bussijaamas.

16. vaja on kehtestada võimalus (teeremontide ajal, rongile jõudmiseks jm) maakonnaliinidel peatustest väljumine kuni 3 min varem.

17. Vajalik on jätkata maapiirkondades väljumiseks bussijuhtidel peatumiste lubamine vastavalt nende äranägemisele, mitte kulutada raha uute bussipeatuste ehitamiseks.

'''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''

Igakordse sõiduplaanide muudatuste kohta levitan infot FB-s, millega ÜTK ega KOV-id ise hakkama ei saa. Sellega kaasneb alati ka viited puudustele, mis on kättesaadavad igale KOV-ide ja ÜTK ametnikule. Mittereageerimine näitab vaid ametnike HUVIPUUDUST!

https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.2205137993074098&type=3

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar