Laupäev, 24. aprill 2021
Kaido Padar ühistranspordist - kas muutused või propaganda?
Soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot, kirjutab Kaido Padar.
Riigikontroll avaldas hiljuti ühistranspordi auditi tulemused, milles leidis muuhulgas, et praegune tasuta ühistransport pole jätkusuutlik ega täida oma eesmärke. Transpordiametis tehtud liikuvuse trendide analüüsid jõuavad küll sarnasele järeldusele, kuid peamine probleem pole selles, kas ühistransport on lõppkasutaja jaoks tasuline või tasuta.
Probleem on selles, et ühistransport ei arvesta piisavalt kasutajate vajadusi ning ei paku kõikjal tõsiseltvõetavat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Kavatseme seda olukorda muuta.
Asja
parema jälgitavuse huvides kopeerisin selle ERR-i põhjalikuma loo.
Lubadusi muuta, on jagatud hallidest aegadest peale, kuid keegi ei tea
sellest rohkem kui mina, kuivõrd tühi on siiani need jutud olnud. Nägin
seda ülipõhjalikult uute perroonide planeerimise protsessis, kui sadu
kordi edastasin kõikidele osapooltele selgitusi ja põhjendusi, kuidas
seda teha ja millega peab arvestama. Kuigi tehtud sai olulisi muudatusi
(ja MKM-il on siin oma panus olemas), olid üldiselt tulemused kahvatud.
Tegin seda jätkuvalt ka edaspidi ja teosammul muutusi kaasneb. Aga
TEOSAMMUL! Kas tõesti nüüd kavatsetakse seda muuta?
Senised
reaktsioonid meedias avaldatud artiklitele ei ole just rõõmustavad!
Jõgevamaal ei saada asjadest arugi, Viljandimaal on poliitikuid, kes
hoopis vihast siniseks lähevad ja ka vastuseid ei saada jne. Ehk peaks
esimese asjana muutma ÜTK-d toimimist, hankepõhist süsteemi ja looma
riikliku bussifirma?
Seni on ühistranspordikorraldus olnud väga killustunud. Raudtee on tegutsenud suuresti omaette, maakonnaliinid ja suuremate linnade kohalik ühistransport – kõik on ajanud oma asju üksteisest sõltumata ja justkui omaette maailmades.
Piltlikult öeldes on linna- või maakonnapiiridel, rongi- ja bussipeatuste vahel sein ees. Aga tegelikult elame kõik ju ikka samas füüsilises maailmas ja soovime siin võimalikult kiiresti ja mugavalt ringi liikuda, kasutades selleks vajadusel erinevaid transpordiliike, mis kõik peavad üksteisega arvestama.
Inimeste igapäevased liikumised ei piirdu ammu enam ainult oma koduvalla või ühe transpordiliigiga. Transpordiameti eesmärk on parema koostöö ja planeerimisega muuta ühistranspordisüsteem ja selle kättesaadavus tervikuna mugavamaks alates inimese teekonnast kodust peatustesse, jätkates erinevate transpordiliikide parema koostoimega ja lõpetades ühtse piletisüsteemiga suuremates piirkondades.
Olulisemates liiklussõlmedes peavad tekkima kiired ja mugavad ümberistumise võimalused ühelt ühistranspordi liigilt või suunalt teisele. Samuti "pargi ja reisi" lahendused, et ühistransporti oleks võimalik paremini kombineerida teiste liikumisviisidega.
No
aga millest ma siis 10 aastat olen rääkinud? Mul ei olegi tegelikult
siinkohal muud teha, kui teises sõnastuses kirjutada? Muidugi ma ei
teegi seda, küll aga tahaks loota, et asjatundmatud ametnikud vahetataks
välja selliste vastu, kes valdkonnast ka midagi jagavad! Vaid nii palju
peab kindlasti lisama, et ÜHIST PILETISÜSTEEMI pole vaja. Iga vähegi
mõtlev inimene on täna aru saanud, et PILETISÜSTEEM MAKSAB ja mitte
VÄHE!
Peavad tekkima ümberistumisvõimalused? Aga miks siis ei teki? Homme? Ma tahaks seda NÄHA!
Rikas sõidab rongi ja bussiga
Soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot. Bogota linnapea Enrique Penalosa on öelnud, et rikas riik pole mitte see, kus vaesed sõidavad isikliku autoga, vaid see, kus rikas sõidab ühistranspordiga. See peab olema ka meie eesmärk.
Praegu oleme paraku liikumas selles suunas, et ka madalapalgalised autostuvad väga kiiresti ja on töökohtade paiknemise tõttu sunnitud valima, kas kulutada oluline osa sissetulekust isiklikule autole, raisata ebamõistlikult kaua aega päevas ühistranspordis või üldse loobuda töökohast. Leibkonna kulutustes on aga suur vahe, kas pere igapäevaseks logistikaks on vaja ülal pidada kaht isiklikku autot või saab hakkama ühega, linnades isegi ilma isiklikku autot omamata.
No aga miks siis ei rakendata juba kohati läbiproovitud variante, millest olen sada korda kirjutanud? Miks ÜTK-d teevad endiselt näo, nagu poleks mul õigus? On oma vigu siis NII raske tunnistada? Seda enam, et just nimelt kiirem sõit on mu ettepanekute üks tulemusi. Ja mitte ainult tavasõitudel, nagu tööle või kooli. Hoopis rohkemat!
Olukord vajab muutmist ja transpordiametis oleme sellega juba ka algust teinud. Tänavu kevadel valmis Eesti ühistranspordi arendamise tegevuskava 2021-2025, mis lähtub tegevuste kavandamisel sihist nihutada vähemalt kümme protsenti praegustest autoga tehtavatest liikumistest ühistransporti ja suurendada ühistranspordi osakaalu motoriseeritud liikumistest 19 protsendilt 27 protsendile.
Teki sikutamise ja omavahelise konkureerimise asemel peab rongi,
maakonna ja kohaliku ühistranspordi koordineerimine ning ka taristu
arendamine käima ühte sammu, inimestel peab olema lihtsam erinevaid
liikumisviise ristkasutada ja lihtsam ühistranspordi peatusesse jõuda
nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga.
Siinkohal ma muud ei
lisakski, kui et muutuma peab suhtumine kergteedesse. Ehk et iga
teeremondi puhul, kus paralleelselt rattatee vajalik, peaks seda ka KOHE
tehtama. Nagu peaks rattasõiduvõimalus olema ka raudtee kõrval, näiteks
Keilast Rohukülani.
Suur-Tallinna piirkond peab saama ühtse piletisüsteemi
Suur rõhk on pandud Tallinna ja Harju piirkonna ühistranspordi ühtse piletisüsteemi loomisele ja selle ühtsesse korraldusse koostöös riigiametite, Tallinna linna ja ümbritsevate kohalike omavalitsustega.
Tallinn on oma tasuta ühistranspordiga pälvinud küll rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust, kuid paljude Tallinna ja ümbruskonna valdade vahel töö tõttu pendelrändavate inimeste jaoks on tegu vägagi kuluka süsteemiga.
Näiteks Keilas elaval ja Tallinnas töötaval keskealisel inimesel, kes sooviks igapäevaselt kasutada nii maakonnaliine, Elroni rongi kui ka linnatransporti, kuluks kolme süsteemi kuukaardile üle saja euro kuus, sest puudub ühtne kuupilet.
Võrdluseks: Helsinki regioonis, kus elukallidus on Eestiga võrreldes 40 protsenti kõrgem, maksab sarnane kuupilet 96 eurot ja piletituluga kaetakse pool ühistranspordisüsteemi kuludest.
Lahendus on meile selgelt näha ja see tuleb lihtsalt ära
teha – inimeste igapäevaelu vaates on Tallinn ja seda ümbritsevad
vallad üks suur liikumispiirkond ja see peab nii olema ka ühistranspordi
korralduse vaates.
Suur-Tallinna piirkonnas oleks
piletisüsteem ehk isegi mõeldav. Põhjuseks siin kommertsliinide suur
osakaal, teisest küljest on aga raske loota, et neil liinidel sama
süsteemi saab rakendada!? Üldiselt aga EI OLE JU PÕHJUST PILETISÜSTEEMI
JAOKS? Sest igal juhul jääb kulu alles, nii inimese kui riigi jaoks! Kui
eesmärk on oluliselt ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatada, peab
siingi tekkima täielikult eeltasutud süsteem ühel tingimusel - avalik
liinivõrk EI DUBLEERI KOMMERTSLIINE! Ja võimalusel tuleb ehk veelgi
mõnel põhisuunal tagada liinide kommertsvedajatele kätteminek. Kas
Helsinki regioonis on tegu täielikult riigile kuuluva ühistranspordiga?
ÜHTNE liikuvus on samamoodi asi, millest juba pikemat aega olen kirjutanud. Põhja-Eesti ÜTK on aga häbematult nõrk! Tegelikkuses peaks kogu süsteem kinni makstama riigi eelarvest ehk et sellesse panustavad nii SÕITJAD kui ka autoomanikud KAUDSE AUTOMAKSUNA! See on aspekt, mis võib suunata rohkem inimesi ühistransporti! Sama lugu nagu linnakeskkonnaga, kus sõiduteede arendamisele keskendumine teebki sedasama teisel moel, mida Padar mainis - ühe kiirenevat autostumist!
Fookus masinatelt inimestele
Loomulikult teadvustame transpordiametis, et igasse Eesti külla ei ole võimalik panna käima kiiret ja sagedast ühistransporti, aga meil on võimalik oluliselt arendada ühistranspordi kvaliteeti seal, kus on rohkem elu- ja töökohti, kujundada kiire ja sagedaste väljumistega põhivõrk ning arendada nõudepõhiseid ja teiste liikumisviisidega kombineeritud teenuseid hõredamas asustuses.
Ühistranspordi planeerimiseks andmete kogumisel peame senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörama sõidukiliikluselt inimeste liikumistele. Praegu teame me väga täpselt, kui palju sõidukeid riigimaanteedel liigub, aga teame võrdlemisi vähe, kui palju inimesi liigub, mis eesmärgil liigutakse ja millised teekonnad on hea ühistranspordiga katmata.
Kui soovime paremat, kiiremat ja konkurentsivõimelisemat ühistransporti, peab see olukord muutuma ja muutubki.
Oleme transpordiametis võtnud rolli olla ühistranspordi arendamise koordineerijad üle-eestilisel tasandil. Ühistranspordi arendamise tegevuskavaga oleme me kaardistanud praegused vajakajäämised ning seadnud endale selged sihid, kuhu soovime järgneva nelja aastaga jõuda. Me teame, mida me peame tegema, et ka rikkad rongi ja bussiga sõitma hakkaks, ja me teeme selle ära.
No väga tahaks loota, et
muututaksegi KOORDINEERIJATEKS Transpordiametis, kuid unustada ei tohi
seda, et hangetepõhine süsteem ei lase nii lihtsalt kaotada PIIRE,
maakondlikke jm ehk neidsamu SEINU, millest ka Padar siin rääkis.
Kui
ma ise ei teaks, siis kahtlustaksin, et Padar luges üles need punktid,
mis ma talle ette kirjutasin!? Mida küll nüüd arvavad ÜTK-de jt asutuste
ametnikud? Kavatsevad endiselt hämada ja aiaaukudest rääkida?
2 kommentaari:
Tänud!
Arvutis nii pole, aga telefonis vist küll. Püüan seda muuta ja tänud märkuse eest!
Reede, 30. aprill 2021
Lelle Jaam - Kehtna vald ei saa hakkama!
Imestama paneb aga siiski, et kui ei saadud asjadest aru 10 aastat tagasi, siis tänaseks pidanuks ju midagigi kohale jõudma? Muidugi on nii mõnegi erakonna poliitikud rõõmsalt hõikamas, et eeltasutud bussiliiklus on läbi kukkunud, ainult nad ei saa aru, et kui osalt nii ongi, siis vaid tänu neile endile. Ja see käib ka endiste maavanemate ja nüüdsete vallavanemate kohta. Paraku olete ikka ise läbi kukkunud! Nii peatuste kaasajastamisel kui bussiliikluse planeerimisel. Muidugi püüate viidata, et "ikka ÜTK teeb ja vastutab", kui te olete ÜTK osalised!
Tere, tumesinisel taustal sinist kirja on lugeda väga keeruline:(
Vasta