Blogiarhiiv

Pühapäev, 6. märts 2022

Kaido Padari hea jutt ühistranspordist, aga Kehtna jt KOV-id ei saa hakkama. Apr 2021.

 

Laupäev, 24. aprill 2021

Kaido Padar ühistranspordist - kas muutused või propaganda?

 


Riigikontrolli sõnul on liinivõrk jäänud pea samaks.


Soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot, kirjutab Kaido Padar.

Riigikontroll avaldas hiljuti ühistranspordi auditi tulemused, milles leidis muuhulgas, et praegune tasuta ühistransport pole jätkusuutlik ega täida oma eesmärke. Transpordiametis tehtud liikuvuse trendide analüüsid jõuavad küll sarnasele järeldusele, kuid peamine probleem pole selles, kas ühistransport on lõppkasutaja jaoks tasuline või tasuta.

Probleem on selles, et ühistransport ei arvesta piisavalt kasutajate vajadusi ning ei paku kõikjal tõsiseltvõetavat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Kavatseme seda olukorda muuta.

Asja parema jälgitavuse huvides kopeerisin selle ERR-i põhjalikuma loo. Lubadusi muuta, on jagatud hallidest aegadest peale, kuid keegi ei tea sellest rohkem kui mina, kuivõrd tühi on siiani need jutud olnud. Nägin seda ülipõhjalikult uute perroonide planeerimise protsessis, kui sadu kordi edastasin kõikidele osapooltele selgitusi ja põhjendusi, kuidas seda teha ja millega peab arvestama. Kuigi tehtud sai olulisi muudatusi (ja MKM-il on siin oma panus olemas), olid üldiselt tulemused kahvatud. Tegin seda jätkuvalt ka edaspidi ja teosammul muutusi kaasneb. Aga TEOSAMMUL! Kas tõesti nüüd kavatsetakse seda muuta?
Senised reaktsioonid meedias avaldatud artiklitele ei ole just rõõmustavad! Jõgevamaal ei saada asjadest arugi, Viljandimaal on poliitikuid, kes hoopis vihast siniseks lähevad ja ka vastuseid ei saada jne. Ehk peaks esimese asjana muutma ÜTK-d toimimist, hankepõhist süsteemi ja looma riikliku bussifirma?

Seni on ühistranspordikorraldus olnud väga killustunud. Raudtee on tegutsenud suuresti omaette, maakonnaliinid ja suuremate linnade kohalik ühistransport – kõik on ajanud oma asju üksteisest sõltumata ja justkui omaette maailmades.

Piltlikult öeldes on linna- või maakonnapiiridel, rongi- ja bussipeatuste vahel sein ees. Aga tegelikult elame kõik ju ikka samas füüsilises maailmas ja soovime siin võimalikult kiiresti ja mugavalt ringi liikuda, kasutades selleks vajadusel erinevaid transpordiliike, mis kõik peavad üksteisega arvestama.

Inimeste igapäevased liikumised ei piirdu ammu enam ainult oma koduvalla või ühe transpordiliigiga. Transpordiameti eesmärk on parema koostöö ja planeerimisega muuta ühistranspordisüsteem ja selle kättesaadavus tervikuna mugavamaks alates inimese teekonnast kodust peatustesse, jätkates erinevate transpordiliikide parema koostoimega ja lõpetades ühtse piletisüsteemiga suuremates piirkondades.

Olulisemates liiklussõlmedes peavad tekkima kiired ja mugavad ümberistumise võimalused ühelt ühistranspordi liigilt või suunalt teisele. Samuti "pargi ja reisi" lahendused, et ühistransporti oleks võimalik paremini kombineerida teiste liikumisviisidega.

No aga millest ma siis 10 aastat olen rääkinud? Mul ei olegi tegelikult siinkohal muud teha, kui teises sõnastuses kirjutada? Muidugi ma ei teegi seda, küll aga tahaks loota, et asjatundmatud ametnikud vahetataks välja selliste vastu, kes valdkonnast ka midagi jagavad! Vaid nii palju peab kindlasti lisama, et ÜHIST PILETISÜSTEEMI pole vaja. Iga vähegi mõtlev inimene on täna aru saanud, et PILETISÜSTEEM MAKSAB ja mitte VÄHE!
Peavad tekkima ümberistumisvõimalused? Aga miks siis ei teki? Homme? Ma tahaks seda NÄHA!

Rikas sõidab rongi ja bussiga

Soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot. Bogota linnapea Enrique Penalosa on öelnud, et rikas riik pole mitte see, kus vaesed sõidavad isikliku autoga, vaid see, kus rikas sõidab ühistranspordiga. See peab olema ka meie eesmärk.

Praegu oleme paraku liikumas selles suunas, et ka madalapalgalised autostuvad väga kiiresti ja on töökohtade paiknemise tõttu sunnitud valima, kas kulutada oluline osa sissetulekust isiklikule autole, raisata ebamõistlikult kaua aega päevas ühistranspordis või üldse loobuda töökohast. Leibkonna kulutustes on aga suur vahe, kas pere igapäevaseks logistikaks on vaja ülal pidada kaht isiklikku autot või saab hakkama ühega, linnades isegi ilma isiklikku autot omamata.

No aga miks siis ei rakendata juba kohati läbiproovitud variante, millest olen sada korda kirjutanud? Miks ÜTK-d teevad endiselt näo, nagu poleks mul õigus? On oma vigu siis NII raske tunnistada? Seda enam, et just nimelt kiirem sõit on mu ettepanekute üks tulemusi. Ja mitte ainult tavasõitudel, nagu tööle või kooli. Hoopis rohkemat!

Olukord vajab muutmist ja transpordiametis oleme sellega juba ka algust teinud. Tänavu kevadel valmis Eesti ühistranspordi arendamise tegevuskava 2021-2025, mis lähtub tegevuste kavandamisel sihist nihutada vähemalt kümme protsenti praegustest autoga tehtavatest liikumistest ühistransporti ja suurendada ühistranspordi osakaalu motoriseeritud liikumistest 19 protsendilt 27 protsendile.

Teki sikutamise ja omavahelise konkureerimise asemel peab rongi, maakonna ja kohaliku ühistranspordi koordineerimine ning ka taristu arendamine käima ühte sammu, inimestel peab olema lihtsam erinevaid liikumisviise ristkasutada ja lihtsam ühistranspordi peatusesse jõuda nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga.

Siinkohal ma muud ei lisakski, kui et muutuma peab suhtumine kergteedesse. Ehk et iga teeremondi puhul, kus paralleelselt rattatee vajalik, peaks seda ka KOHE tehtama. Nagu peaks rattasõiduvõimalus olema ka raudtee kõrval, näiteks Keilast Rohukülani.

Suur-Tallinna piirkond peab saama ühtse piletisüsteemi

Suur rõhk on pandud Tallinna ja Harju piirkonna ühistranspordi ühtse piletisüsteemi loomisele ja selle ühtsesse korraldusse koostöös riigiametite, Tallinna linna ja ümbritsevate kohalike omavalitsustega.

Tallinn on oma tasuta ühistranspordiga pälvinud küll rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust, kuid paljude Tallinna ja ümbruskonna valdade vahel töö tõttu pendelrändavate inimeste jaoks on tegu vägagi kuluka süsteemiga.

Näiteks Keilas elaval ja Tallinnas töötaval keskealisel inimesel, kes sooviks igapäevaselt kasutada nii maakonnaliine, Elroni rongi kui ka linnatransporti, kuluks kolme süsteemi kuukaardile üle saja euro kuus, sest puudub ühtne kuupilet.

Võrdluseks: Helsinki regioonis, kus elukallidus on Eestiga võrreldes 40 protsenti kõrgem, maksab sarnane kuupilet 96 eurot ja piletituluga kaetakse pool ühistranspordisüsteemi kuludest.

Lahendus on meile selgelt näha ja see tuleb lihtsalt ära teha – inimeste igapäevaelu vaates on Tallinn ja seda ümbritsevad vallad üks suur liikumispiirkond ja see peab nii olema ka ühistranspordi korralduse vaates.

Suur-Tallinna piirkonnas oleks piletisüsteem ehk isegi mõeldav. Põhjuseks siin kommertsliinide suur osakaal, teisest küljest on aga raske loota, et neil liinidel sama süsteemi saab rakendada!? Üldiselt aga EI OLE JU PÕHJUST PILETISÜSTEEMI JAOKS? Sest igal juhul jääb kulu alles, nii inimese kui riigi jaoks! Kui eesmärk on oluliselt ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatada, peab siingi tekkima täielikult eeltasutud süsteem ühel tingimusel - avalik liinivõrk EI DUBLEERI KOMMERTSLIINE! Ja võimalusel tuleb ehk veelgi mõnel põhisuunal tagada liinide kommertsvedajatele kätteminek. Kas Helsinki regioonis on tegu täielikult riigile kuuluva ühistranspordiga?

ÜHTNE liikuvus on samamoodi asi, millest juba pikemat aega olen kirjutanud. Põhja-Eesti ÜTK on aga häbematult nõrk! Tegelikkuses peaks kogu süsteem kinni makstama riigi eelarvest ehk et sellesse panustavad nii SÕITJAD kui ka autoomanikud KAUDSE AUTOMAKSUNA! See on aspekt, mis võib suunata rohkem inimesi ühistransporti! Sama lugu nagu linnakeskkonnaga, kus sõiduteede arendamisele keskendumine teebki sedasama teisel moel, mida Padar mainis - ühe kiirenevat autostumist!

Fookus masinatelt inimestele

Loomulikult teadvustame transpordiametis, et igasse Eesti külla ei ole võimalik panna käima kiiret ja sagedast ühistransporti, aga meil on võimalik oluliselt arendada ühistranspordi kvaliteeti seal, kus on rohkem elu- ja töökohti, kujundada kiire ja sagedaste väljumistega põhivõrk ning arendada nõudepõhiseid ja teiste liikumisviisidega kombineeritud teenuseid hõredamas asustuses.

Ühistranspordi planeerimiseks andmete kogumisel peame senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörama sõidukiliikluselt inimeste liikumistele. Praegu teame me väga täpselt, kui palju sõidukeid riigimaanteedel liigub, aga teame võrdlemisi vähe, kui palju inimesi liigub, mis eesmärgil liigutakse ja millised teekonnad on hea ühistranspordiga katmata.

Kui soovime paremat, kiiremat ja konkurentsivõimelisemat ühistransporti, peab see olukord muutuma ja muutubki.

Oleme transpordiametis võtnud rolli olla ühistranspordi arendamise koordineerijad üle-eestilisel tasandil. Ühistranspordi arendamise tegevuskavaga oleme me kaardistanud praegused vajakajäämised ning seadnud endale selged sihid, kuhu soovime järgneva nelja aastaga jõuda. Me teame, mida me peame tegema, et ka rikkad rongi ja bussiga sõitma hakkaks, ja me teeme selle ära.

No väga tahaks loota, et muututaksegi KOORDINEERIJATEKS Transpordiametis, kuid unustada ei tohi seda, et hangetepõhine süsteem ei lase nii lihtsalt kaotada PIIRE, maakondlikke jm ehk neidsamu SEINU, millest ka Padar siin rääkis.
Kui ma ise ei teaks, siis kahtlustaksin, et Padar luges üles need punktid, mis ma talle ette kirjutasin!? Mida küll nüüd arvavad ÜTK-de jt asutuste ametnikud? Kavatsevad endiselt hämada ja aiaaukudest rääkida?


2 kommentaari:

Tere, tumesinisel taustal sinist kirja on lugeda väga keeruline:(

Vasta
Vastused

Tänud!

Arvutis nii pole, aga telefonis vist küll. Püüan seda muuta ja tänud märkuse eest!

 

 

Reede, 30. aprill 2021

Lelle Jaam - Kehtna vald ei saa hakkama!

 

 
Tegelikult ei pea vallavalitsejad muretsema, ega Rapla ja Kohila vallavalitsus paremini hakkama saa. Kui meenutada "Ühistöös" nõukaajal ilmunud kolhooside-sovhooside edetabeleid põllutöödes, siis täna valdade vahel selliseid tabeleid keeruline teha. Kellele ikka esimest või teist-kolmandatki kohta annad. Pigem jäävad auhinnad välja andmata! 
Tegelikult küll salamisi lootsin, et mingeidki jälgi leiab selelst, et midagi hakkab muutuma....
Imestama paneb aga siiski, et kui ei saadud asjadest aru 10 aastat tagasi, siis tänaseks pidanuks ju midagigi kohale jõudma? Muidugi on nii mõnegi erakonna poliitikud rõõmsalt hõikamas, et eeltasutud bussiliiklus on läbi kukkunud, ainult nad ei saa aru, et kui osalt nii ongi, siis vaid tänu neile endile. Ja see käib ka endiste maavanemate ja nüüdsete vallavanemate kohta. Paraku olete ikka ise läbi kukkunud! Nii peatuste kaasajastamisel kui bussiliikluse planeerimisel. Muidugi püüate viidata, et "ikka ÜTK teeb ja vastutab", kui te olete ÜTK osalised!

Küll aga leiab päris head huumorit. Võib olla soovibki Kehtna vallavalitsus saada endale Meie Matsi auhinda? Kui rääkida aastaid, et jaamade juures olevad peatused peavad olema ka vastava nimega, nt Lelle Jaam, siis arvatakse vallavalitsuses, et see tekitaks reisijates kohutava segaduse! Jookseksid vist kiini nagu kolhoosi lehmad? Tõsiselt hea huumor!
 
 
Raplas iga rongi puhul veel küll ei näe maakonnabusse, aga siiski on väikesed edusammud olemas ja neid aina lisandub. Paraku ainult pideva surkimise tagajärjel, vallavalitsejaid pole siin küll millegi eest tänada. Või peaks tänama kirjadele mittevastamise eest?


 
Muidugi on tegematajätmisi rohkemgi. Vahel võib isegi Keavas (ei ole nimi Keava Jaam) näha maakonnaliine rongi aknast, aga muidugi ei saa ümber istuda, sest ajad pole sobitatud. Bussipeatus pole aga siiani ümber toodud. Peatuses on olemas küll parkla, aga ei ole normaalset ilmastikukindlat ootekoda. Bussipeatuses mingi paistab, aga ega seegi pole suurem asi. Muidugi pidanuks bussipeatuse tooma perroonile maksimaalsesse lähedusse juba parkla ehitamise ajal! Paraku jäi see tegemata ja otse loomulikult vallavalitysust ei huvitagi see asi absoluutselt. Eestipärane suhtumine?

 
Bussipeatuse puhul ühispeatuse kontekstis on oluline:
* maksimaalne lähedus perroonile
* ühine ootekoda võimalikult lähedal nii busside peatumiskohale kui perrooni trepile
*  Ühised sõiduplaanide - jm infostendid ja elektroonilised tablood. tablood peaks olema nähtavad ka peatuses seisvate busside juhtidele.
* maksimaalne lähedus parklale.
* tagada bussidele ümberpööramisvõimalus ja rohkem kui ühele bussile üheaegselt.

 
Kui lähedale parklale ja trepile siin peatuse tuua saab, on iseküsimus. Kuid kindlasti pole ka väga halb, kui äärmisel juhul peatus parklast eemal, sel juhul on vaid ootekoja asupaik väga tähtis. Vajadusel saab perroonilt ka lisatrepi teha!
 
Mida Kehtna vallavalitsus teinud? Mitte midagi!

 
Ehk on Lelles olukord parem?

 
Siingi on ruumi laialt, paraku sest ei ole eriti abi, sest kui ka siin ooteruum, info, jm kaugele jääb, on asi mäda.

 
Veel hullem siin see, et perrooni teises otsas pole isegi ei treppe ega ülekäiku! See muidugi Edelaraudtee viga, kuid sellele pidanuks junba projekteerimisel vallavalitsus tähelepanu juhtima.





 
Ainuke koht, kuhu saaks bussipeatuse üle tuua (vald tiris selle hoopis teisele poole, aga seal ongi too nagu mingi ajutine lahendus. Kui kauaks ajutine, sõltub...

 
Siin oleks justkui ruumi busside peatumiseks, aga kas ikka mahuvad ära minimaalselt 3 bussi üheaegselt? On ju siin ka Pärnu rongide asendusbuss ja neid peaks rohkemgi olema. Haldusreformi ajal saadud "preemiad" olid vist väga magusad, aga busside asemel soovitatakse vallast siiani sõita autodega! Sest isegi Järvakandi ja Kehtna vahel on liiklus nadi. Aga see teine teema.

 
Kui vaadata jaama suures lillepeenrat, siis ütleks, et Lelle on rohkemgi kevadpealinn kui Türi. Alati peenar korras, kevadest sügiseni puhas ilu!



 
Omamoodi mõnus raudtee idüll!



 
Ajutises bussipeatuses postki viltu vajunud, aga eks see olegi ajutiste värk.


 
Osa puid siin kuivanud ja üks tuleb kindlasti maha võtta, see avab aga suurema ruumi bussipeatusesse sissepööramiseks.


 
Kahju, et siis parklast ei saa peatusesse sissesõitu tagada. Vist?





 
Aga paraku jääb ikka mulje, et vallavalitsus oma inimestest väga ei hooli! Eks näis, kas eksin! Keskkonnast ja mugavast liiklemisvõimalustest igatahes mitte!


 
Igas sellise suurusega asulas peaks olema muidugi ka vähemalt üks pumpkaev, kasvõi käsipumbaga, aga parem oleks autonoomse toitega. On ju selle vajadust kinnitanud ka voolukatkestused üle eesti. Kuigi joogivee kättesaadavus (käsipumbaga siis kindlam) peakski olema tagatud igal juhul, ka matkajatele ja üldse neile, kes niisama lihtsalt poest uut plastpudelit ei osta.

 
Peagi ehitatakse Lelle aga uus pood, lähemale maanteele.






 
Tee peal pole ka siinkandis paraku häid ootekodasid näha.













 
Puudustest bussiliiklusest olen juba nii palju kirjutanud, et ei jaksa uuesti ja uuesti seda teha. Pealegi, mina selle korraldamise eest palka ei saa. Vallavalitsuse töötajad on aga palgalised. Mingi huvi arengute vastu peaks see tagama.


 
Ilus allee!

 
Väga tore on, et Kehtna ja Rapla vahel kergtee olemas, kohati isegi pingid. 




 
Kas siit tuli Valtu "õunauss"?



 
See buss, millega sõitsin, pööras kenasti raplas ka jaama juurde. Tõsi, ka Rapla vallavalitsusel on nii palju töid-tegemisi (või vähe mõtlemisvõimet), et bussipeatused ümber nimetamata. Samas ei tohiks see olla ju keeruline? Hea küll, ühe vallavalitsuse jaoks on, aga tegu ei saa olla epideemiaga? Rapla Jaamatee ja Rapla Jaam on täiesti loomulikud! Mitte vastupidi, mis reisijates segadust tekitab.


 
Aga ennäe, on küll maakonnaliinide jaoks peatumiseks ruumi! Muide, eemal seisab liin 3, Alu - Rapla Jaam. Seesama, mille kohta veel paar aastat tagasi öeldi, et neid liine ei saa kokku panna! Valetasid, sunnikud! Bussijaama ei saa siia üle tuua? Valetavad jälle? Muidugi! Ja kui ongi takistusi, siis kas 10 aasta jooksul ei saanud neist jagu?

 
Ekraan on hea, aga puudub rongide hilinemiste puhul operatiivinfo, seega on raha siiski suuresti maha visatud. Seega peab tänama, et vaid üks siia paigaldati, mitte mitu nagu vaja.





 
Söögikoht on siin kahjuks ammu lõpeatnud. Ehk taastub, eriti kui ka bussijaam saab siin olema?





 
Lohu ja Kohila vahel kohati metsasus tekkimas endistel heinamaadel. On ka mingid majad püsti löödud, aga kuidagi toppama see asi jäänud. Vaade siis tulevikus juurdevajatava rongipeatuse kandist.




 
Et jõuda aga Kiili - Jüri - Tallinn bussile, tuleb kooberdada läbi Kohila asula. ja alati seda teha ka ei jõua...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar