Blogiarhiiv

teisipäev, 2. oktoober 2012

Linnukesega raudtee

Ma võin ju otsida siia mõne linnukesega raudtee pildi!?

Kuigi silmas ei pidanud ma seda. Üldse mitte elusat linnukest. Vaid linnukest, mis pannakse paberile kui miski tehtud. Ja pärast saab linnukesest kotkas kui piisavalt kiideldakse meedias KUI hästi kõik tehtud, kui KIIRE, MUGAV ja OHUTU....



Kadrina üks suur mureküsimus ja ega see ei lahene enne kui uus platvorm seal, kus ta olema peab. Jaamahoone nagunii lastakse laguneda, isegi eraomandusse ei anta. Miks vaja platvormi reisijatele ebamugavasse ja ohtlikku kohta, teab vaid Eesti Raudtee. Kui nemadki muidugi ise teavad...


Seni jääb nii mõnigi ohtlik raudteeületamine nende südametunnistusele, vähemalt osaliselt. Sest rohkem muidugi süüdi lapsevanem, kes hiljem lapsega teisel pool aega viidab ja lapsele rongi näitab...

Aga ju siis erinevate ühistranspordiliikide ühildamine rohkem sõnakõlks ehk "linnuke". Seda võib ju rakendada valikuliselt, nii kuidas ametnikule mugavam. Kasvõi valetamise hinnaga, tuues põhjuseks asukoha muutmisel kõrvaltee pikendamise vajaduse!? või mõne muu asjassemittepuutuva põhjenduse. Kas siis riik usubki selliseid naiivseid põhjendusi? Vaatame, ega ma vale otsuse puhul seda meelde tuletamata jäta ka tulevikus...


Kiirem ja mugavam (elektri)rongiliiklus? Pole kaugel aeg, kus rongid ühe valdaja all. Selle, kes siiani ei tea, kas Sõmerus tuleb peatus või ehitatakse see ikka Vaekülla! Mis sest, et kohalikud inimesed seda peatust ootavad ja heameelega sõidaksid iga päev. Seda räeva on muide EVR juba aastaid edasi lükanud, ühegi mõjuva põhjuseta. Kui just riigi vähene huvi inimeste heaks midagi ära teha see põhjus pole. Eks lennud Kajaani ja müütiline RB olegi ju suuremat linnukest väärt! Mis me siin pisiasjade pärast ikka mängime, isegi kui ümbruskonnas tuhandeid inimesi elab. Brüsselis ju rohkem!




Euroopa Liit või miski muu mõjub mõistusele pärssivalt. Vaksalihoone, kus võiks olla kena ja puhas ootesaal ka bussireisijatele, pole reaalne. Sest kuidagi ei osata asju teha tasapisi, ikka on vaja vaid miljonilisi hankeid ja  kogu komplekti KORRAGA euronõuetele vastavusse viimist. Miks meil talupojamõistus haihtub ja me ei oska enam asju ka vähehaaval teha? Samas tuleb Peterburi rongilt välisturist, kes paanikas otsib Narva-Jõesuu bussi peatust, taksojuhi väitel peatub buss kord siin, kord seal - ja inimene ei saa mingit infot! Nii mellitamegi siia turiste? Või on vaja veel turismi arengukavasid turisti ennast märkamata?
Oluline on ju raha taskusse!?




Jõhvis samuti siiani selgusetu, kas kasvõi üks EVR-i väide, miks platvormi ei saa inimeste juurde ehitada, ka tõele vastab. Aga endiselt loodetakse, et saab ehitada platvormi sinna, kus reisijatel ebamugav ja lausa ohtlik. Mis sest, et õiges kohas nii bussijaam kui kaubanduskeskus. Ehk juba mitmed arengukavad tehtud ja linnuke kirjas?












Tapa oluline sõlmjaam, õnneks on siiani tagatud ka ümberistumised. Välja arvatud juhul kui on ajutine sõiduplaam, Rakvere rong väljub paar minutit enne Valga rongi saabumist ja lobeda sõiduplaani pärast seisab Kadrinas neli minutit!? Puhas EVR-i apsakas ja ükskõiksus!  Kas uus raudteejuht on juba ka millegagi kursis?




Isegi oht, et linnud pähe situvad, pole oluline. Seda enam, et see pidi ju raha tähendama! Eesti Raudtee asjapulgad peaks tormama lotot ostma. Mis sest, et sarnaselt Auverele ei aita mitte miski sundida neid eeskirju täitma. Nii toimub ka ülesõidul loterii - les kindlustab sellise suhtumise juures, et hoiatus kiirusepiirangu kohta antud? Ja kui ei ole ning vedurijuht ei vähenda kiirust, sest märgid puuduvad? Ma saan aru, et mitteraudteelased ei jaga asja, aga keegi ometi peaks ju kasvõi natukenegi millegi eest vastutama?



Auveres ei suudetud märke paigaldada TERVE AASTA JOOKSUL. Keavas ja Lehtses ei suudeta signalisatsiooni tööle panna kuude kaupa. Aga näe, pätid kõhuvad asju väga kiiresti!

Mitu aastat kulub nende korda tegemiseks? Kus on politsei ja turvafirmad? Kus on vanemate silmad?



Muinsuskaitsest ma ei räägigi, kreeklased nagunii tuhat korda olulisemad.


Siin on linnukesed kirjas, mis siis, et inimese jaoks info laiali pillatud kogu Aegviidus ja jaamahoone erastatud.



Kahju, et Kehra jaamahoone taastamine pidurdunud, aga loodame parimat.

Vesses suudetakse teha trepp viaduktile, Ülemiste linnukesed jällegi kirjas ja edasine ei anna ühtegi juurde!


Kes on halb peremees, Eesti Raudtee või Eesti riik?


Me ise hukutame end!


Veidi on hakanud läbi imbuma, et GMO ei ole tervisele hea. Samal ajal kiidetakse vastupidist Maalehes? On tõesti tegemist ülemaailmse vandenõuga, kus raha võim aitab kõik kaasa kiitma? Nali.

Aga midagi rõõmustavat siin ei ole ja muutusi võib loota vaid parematest riikidest. Sest siin ei suudeta tagada isegi GMO märgistust pakenditel.

http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/teaduslik-saavutus-geenmuundatud-lehm-toodab-piima-mis-ei-tekita-allergiat.d?id=65049716


Edusammud elektrirongide sõiduplaanis


Elektriraudtee plaanib järgmisel aastal paremat sõiduplaani.

http://blog.elektriraudtee.ee/2012/08/elektrirongide-soiduplaan-1-september.html

Parem on see kindlasti! Kui palju, see iseküsimus.

Anonüümne ütles...
Selline plaan tundub olevat katsetus a la "täidame Exceli tabeli korduva mustriga ja vaatame, mis edasi saab."

1. Kaubarongide liikumisgraafik ainult öösiti? Ebareaalne.

2. Klooga-Randa nii palju ronge ööpäevas? Ei ole mõistlik. Ratsionaalsem oleks panna Klooga ja Klooga-Ranna vahele kurseerima mingi odava süstikvaguni, mis looks ühenduse Paldiski rongiga.

3. Nõmme peatust ekspressrongides ei ole? Suur viga. Mõnes mõttes ei ole uute rongide saabumisel ekspressronge ehk enam üldse vaja, kui Flirdi kiirendus on jõuline ja mugav. Praeguste sisikonda loksutavate rongide puhul on küll mugav. Kui aga tahate kindlasti ekspressronge, siis pange enne igat ekspressrongi üks Keila rong liinile, et väikestest jaamadest saaks ümberistumisega ekspressi peale.

4. Pääsküla rong on mõttetu igand, seotud ainult depooga. Tegelikult peaks see rong sõitma hoopis Laagrini: seal on olulised linnanliinibusside peatused ning ka kaugliinide bussipeatus. Lisaks sellele suur tööstusküla. Sel põhjusel peaks ka ekspressrong peale Nõmme ka Laagris peatuma. Pääsküla asub tänapäevase taristu mõttes täielikus perifeerias.

5. Kui te läänesuunal iga kümne minuti tagant ühe rongi välja tulistate, kuidas need Balti jaama tagasi jõuavad? Päeva lõpuks tekib mõnus ummik? Võtame või Riisipere rongi: 8.50 väljub, 9:52 on Riisiperes. Jõuaks ta siis niimoodi tegasi, et 10:50 uuesti väljuda...

Arenguruumi veel igatahes on. Aga minu soovitus: hankige kuskilt üks nõuka-aegne sõiduplaan ja vaadake vähemalt seda. Kvantiteet ei tähenda alati ka kvaliteeti.


Elektriraudtee ütles...
Tere,

Üritame siis mõnele kommentaarile ka tagasiside anda:

Nõmme peatus ekspressrongidele - ekspressrongide puhul ootame innukalt praegu kestvate remonttööde lõppu (misjärel tõusevad lubatud sõidukiirused). Siis tulevad esimesed katsesõidud uue veeremiga ning saame täpse ülevaate kui kiiresti tava Keila rong sõidab ning kui palju kiiremaks (peatuste arvelt) oleks Keila ekspressrongi vaja teha.

Ühtsest piletisüsteemist - ootame hetkel pikisilmi Tallinna linna piletimüügisüsteemi kasutuselevõttu (septembris), misjärel paari kuu jooksul võtame nende süsteemi üle. See tähendab, et Harjumaa ühine piletimüügisüsteem ongi siis kasutusele võetud.

Aegviidu väikestest peatustest - elektrironge me ekspressidena sellel liinil ei plaani rakendada, sest ekspressrongidena sõidavad seal siis meie diiselrongid (nt Tartu tavarong).

Pääsküla rongist - Pääsküla rongid on graafikusse märgitud, kuna need rongid on ette-anded või koju-tulekud liinirongidele. Pääsküla liini rongi väljumistee arv kindlasti kasvab, kuna a) tõuseb liiklussagedus elektrirongidel b) meie depoosse hakkavad hooldusesse sõitma KÕIK Eesti reisirongid (st Tartu, Valga, Viljandi jne rongid).

Kaubarongid - lausa seadusega on kirjas, et reisirongiliiklusel on eelis kaubavedude ees. Meie täidame riiklikku tellimust ning täna on sellise sageduse vastu riik soovi üles näidanud. 


Nagu võiski eeldada, head nahka siit ei tule ja lollust on rohkesti. Tagasitulevate rongide plaane pole, aga siis paistaks asi veel lollim.Kasvõi hommikused saabumised Aegviidust. Võiks arvata, et praegused tuubiltäis rongid (remondi ajal) panevad aru saama, et hommikused saabumised peavad olema tihedamad. Muidugi, kui peale esimest Aegviidu elektrirongi saabuvad Rakvere, Tartu ja Pihkva diiselrongid, siis saab ehk reisijad veetud. Seda võib ju vastusest välja lugeda!? Seda enam, et kui reisijatele tutvustada sõiduplaani kavandit, siis peaks seal olemagi need Elektriraudtee diiselrongid ka sees!? Neid pole pandud. Ja kui siis lisada, tekib veelgi suurem lollus. Kas tippaegadel sõidab kahe elektrirongi vahel sinna suunas üks või kaks diislit? Kas Aruküla, Raasiku ja Kehra inimestel ongi võimalus Tartu ja Narva suunas sõita vaid ümberistumisega? Või hommikul sealt poolt tulevad rongid ikka peatuvad nendes peatustes, et sealsed inimesed normaalselt tööle-kooli saaks? Millise intervalliga kui kaua peab Aruküla reisija Aegviidus ootama ümberistumisvõimalust Tartu rongile? Kui see muidugi ikka peatub...

Helgemad pead võivad muidugi ju otsustada, et Raasikult Tartusse saab ümberistumisega Balti jaamas...

Isegi kui ekspresse (mis mõttes?) Aegviidu liinile ei tule, siis mille jaoks peavad KÕIK elektrirongid peatuma Vesses, Parilas või Mustjõel? Kas otsustajad ei tea, et kiirus on olulisim konkurentsis? Raasiku jt peatuste sõitjad sunnitakse loksuma endiselt? Ahjah, unustasin, et uutel rongidel kiirendus nii hea, et platvormi lõpus 100 sees...

Tõeline tipptase on muidugi Pääsküla etteandeliinid! Tekib kaks varianti. Kas kõik diislid peavad tulema Tallinna sobivaks ajaks, et sõita 10 või 40 min peale täistundi Pääskülla või seisavad nad kaua Tallinnas? Millistel teedel kui hommikul rongide liiklus nii tihe? Või vahetavad ka vedurijuhid uutel rongidel kabiine staadlerikiirusel? On sõiduplaani tegijatel muidu ka teada, et lõppjaamas peab kabiini vahetama? Seniste väljaütlemiste põhjal tundub, et mitte. Ja veel palju asju uudiseks. Igatahes Elektriraudtee FB lehel ei suudeta ühelegi vähegi tõsisemale küsimusele üldse vastata!

Anonüümne ütles...
Sellel aasta pärast kehtima hakkval plaanil on Vasalemma ja Riisipere vaheline sõiduaeg 24 minutit ehk täpselt sama palju nagu tänasel päeval.. Sellest võib vist järeldada, et uute rongide tulekuks seda teelõiku korda teha ei jõuta ja need hakkavad seal sama moodi venima nagu praegusedki :(
Elektriraudtee ütles...
Sõit Vasalemma-Riisipere vahel lüheneb aja mõttes kindlasti järgmise aasta teises pooles.

Konkreetselt kui palju saab öelda kevadel, kui oleme läbi viimas esimesed katsesõidud seal (pärast raudteerenoveerimistööde lõppu). 


Anonüümne ütles...
Kindel on see, et sõiduplaani koostaja(d) läänesuuna rongidega sõitnud pole. Missuguse haridusega ja kogemustega on sellise plaani koostaja, kes kavandab Pääsküla, s.o. lühema maa rongi sõidu 10 minutit pärast pikema maa rongi väljumist ? Viimasesse tuleb sõitjaid piisavalt, Pääsküla rongis sõidab 10 minuti pärast heal juhul mõni üksik reisija. Kas koostaja üldse teab, kui palju (vähe) on Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Pääsküla jaamu kasutavaid potensiaalsed rongisõitjaid ? Pääsküla ja pikemate liinide väljumisaja äravahetamisel jääks mõlemasse rongi arvatavalt võrdne arv reisijaid. 

Selle võib kohe välja öelda, et raudteeasjadest jagamine pole tänapäeval üldse vajalik, tähtis ongi haridus, vahet pole, mis alal. Seda räägitakse meedias söögi alla ja söögi peale...
Muigugi, on hea, et vahemaad jaamade vahel samaks jäävad. Tuleb meelde muistne jutt, kus vahemaa kirikuni oli enne 8, nüüd 7 versta. Ei, mitte eurorahadega ei tehtud teed otsemaks, vaid Pada-Peetri pull ajas ühe verstaposti ümber...

See selleks.  Kas aga 10 min intervalliga Tallinnast väljumine ei ole mitte laristamine? Ka keset päeva kui sõitjaid on vähem? Või sõidavad päeval ainult 2-vagunilised? Ja nagu eespool küsiti, kas Klooga-Randa peavad tõesti nii paljud rongid sõitma? Ühe asjaga olen ma igatahes rahul, tõestus, et sõiduplaan tehakse linnukese, mitte inimeste pärast on nüüd olemas! Peab vaid õnne tänama, et sõiduplaani koostajaks pole täismaksimalistid, siis oleks ka öine aeg sama plaaniga kaetud ja igasugune transiit kaob üldse ära! Või ehitatakse kaubarongide jaoks uus raudtee! Tehnoloogilistest akendest ma üldse ei räägi, Seadus näeb ju ette reisirongide eelise...
 Vastassuuna sõiduplaani ei toodud välja vist aga seetõttu, et sarnane intervall-loogika ei klapi veel, selle kallal üritatakse ajusid ragistada. Tõenäolisim variant on, et saabuvate rongide puhul lähtutakse "põkkuvast intervall-loogikast". S.t. et Keilast tulevate aeglase ja kiirrongi ees sõidab Pääsküla etteande rong ja Lilleküla Reisiterminalis peale omavahelist põkkumist saabutakse sõbralikult koos Balti jaama....

Pakuksin välja ka Aegviidu suuna diiselrongide sõiduplaanid.
Tartu 08. 30 ja 08. 50
Narva 08. 40 ja 09.00

Järgmisel tunnil dubleeritakse samadel kellaaegadel. Et ronge rohkemaks ei jätku, siis rohkem ronge päeval Tartusse ja Narva ei sõida! Olemasolevad jõuavad tagasi pärastlõunaseks ajaks ja siis peale katsetusi selgub, kas õnnestub õhtul veel mõni rong sinnakanti saata...

On täiesti mõistetamatu, kuidas sellist totakat varianti üleüldse üks ettevõte saab kavandada??? Aga saab ju, nagu näha! Ja see tuuaksegi avalikkuse ette täiesti süüdimatu näoga, arvates, et rahvahulgad juubeldades jaamadesse tormavad!

Aga... mina ei usu, et sellise plaani (liiklussageduse) vastu on riik soovi üles näidanud!? Sellisel juhul on üldse ime, et sellises riigis veel normaalseid tööinimesi alles jäänud, sest nii lollist riigist oleks ammu valdav enamus jalga lasknud!

See, et Laagri, Nõmme ja Järve pole olulised ühegi kiirrongi jaoks, taaskordne tõestus. Mis sest, et neis toimuvad olulised ümberistumised ja isegi staadlerikiirendus ei õigustaks ju Järvele sõitmist Keilast läbi Tondi! Huvitav, kas sellise plaani koostaja on üleüldse kunagi toast välja saanud või on see lasteaia diplomitöö? Klotide liigutamise tulemus? Lugupeetud Soobel arvas, et minu vastuseis intervall-plaanile on lapselalin, kuid siin on tegemist kordi hullema asjaga! Ehk mõjub kontaktvõrk noorendavalt?

Anonüümne ütles...
Väga hea plaan Tallinn-Aegviidu suunal ja kohe kindlasti mitte ei peaks rakendama taas neid n-ö kiirronge ja väikseid peatusi ära jätma. 

M-Klubis ütles Milord ka ühe plaani kohta: " Ma ei saa küll mitte midagi aru, aga väga hea plaan on!"...

Plaani koostajad on ära teinud ka haldusreformi!

 http://blog.elektriraudtee.ee/2012/08/eesti-reisirongiliikluse-tulevikust.html

Oma plaanides oleme intervall-loogikaga (rongi väljumine nt iga tunni aja tagant) katnud kõik Harjumaa lõppjaamad – Aegviidust, Paldiskist, Riisiperest ja Raplast sõidavad rongid pealinna suunas edaspidi iga tunni aja tagant, seda mõlemal suunal.

Vastus Elektriraudteelt andis mõista, et intervall kehtib pigem Tallinna saabumisel, siit aga selgub, et ikkagi kuskilt jaamast väljumisel. Kas aga Tondile vm jõudmisel on normaalne intervall 5 ja 25 minutit?

 http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/uudised/268-eesti-raudtee-taristu-remonditoeoede-vahekokkuvote

Ei teagi, kelle kapsaaeda see kivi, aga tundub, et Elektriraudtee. Sest Eesti Raudteel peaks ig kui viimase ametnikuni olema jõudnud info, et Vaeküla ja Auvere platvorme ei tule. Et Püssis on platvorm valmis. Et küsimuse all on uued peatused Energia ja Sõmeru!
On selge, et vähemalt praegu Elektriraudteed (ja riiki?) ei huvita ei reisija, piletitulu ega erinevate ühistranspordiliikide sidumine! Seda loeb väga lihtsalt sellistest asjadest välja.

Tihti tavatsetakse öelda, et riik on halb peremees. Kui riigi esindajad teevad oma tööd nii, siis pole riik üldse mingi peremees!


Koera(omanike) poolt ja vastu!

 Olen ühes asjas kindel: seadused on täitmiseks. Ja olen koeraomanik ning hoian oma koera väga. Tema hoiab mind ka. Võõraste koertega olen ettevaatlik. Koera rünnak ohtlik nii inimesele kui (mets)loomale.

Mõne koeraomaniku jutt ajab aga segadusse.
 
http://aedjakodu.tarbija24.ee/992260/tragoodia-saaremaal-kahe-pere-koerad-lasti-julmalt-maha

koermatix 02.10.2012 10:58
Kahju, oli tõesti ilus koer.
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -7 -1  +1 +19



kahju 02.10.2012 11:18
Loomast on tõesti kahju, aga pool süüst on antud juhul ka koera omanikul.
Ei saa aru väitest "ei hulkund, ootas koera koju", järelikult ikka hulkus.
teata ebasobivast kommentaarist -6 -1  +1 +41



Juku 02.10.2012 11:29
"Peremehe sõnul oli neil tore ja sõbralik koer, kes kunagi ei hulkunud. Kui loom aga enam koju ei tulnud, läks Mai teda otsima,..."
Ei tea, kus siis loom oli, kui ta KUNAGI ei hulkunud.. ja kuri pole ka loom kunagi oma inimeste vastu. Sellist möga saab ainult koera peremees ajada seni, kuni ta oma koer tal endal pole nina ära kaksanud.
Koera peremees tuleks looma hoolitsuseta jätmise eest vastutusele võtta, mitte jahtida inimesi, kes hulkuva tõpra kahjutuks tegid.
teata ebasobivast kommentaarist -9 -1  +1 +25



mamma 02.10.2012 11:30
ju siis aeg ajalt ikka sedapalju ula peal käis, et kellelgi kopsu just tulistamise jagu üle maksa ajada.
teata ebasobivast kommentaarist -3 -1  +1 +17



......... 02.10.2012 11:32

Kui selline suur elajas ringi hulgub, on see OHT inimestele! Kuidas need pooletoobised Eesti koeraomanikud sellest aru ei saa? MASENDAV!


Arvamused pooleks. Ausus aga peamine ja julgus enda vigu tunnistada. Kiitus sulle, Juss!


juss 02.10.2012 11:39

Ei hulkunud,aga ootas koera koju? ma saan aru kui ta oleks seda koera Kuressaare bussi pealt oodanud,aga ju siis ikka hulkus ilma omanikuta. ja arvata et see polnud esimene kord.Esimese korraga ei tule keegi püssiga laskma,see koerte jalutamine soos oli juba igapäevane tegevus,nüüd on silm pisaras. Ma pole jahimees,aga kui minu koer ka aastaid minu süül hulkuma pääses,siis ma olin vait kui sukk kui koera laiba pärast leidsin..

Mõni aga on mõtlemisvõimeta! Kahjuks mu oma külas vedas koer kitsejala koju ja kits suri teise naabri aia taga. Alati võib vaielda, kas südametu too "jah" või jahimees. Tegelikult on südametu ja kalk ikkagi see, kes ei oska kaasa tunda. Muidugi, artiklist ei selgu ka see, kuidas koer "julmalt" maha lasti!

jah 02.10.2012 11:14

See metsloomade ohustamise jutt on jahimeestelt alati silmakirjalikkuse tipp. Tegelikult segavad nad lihtsalt jahimehi oma verise hobiga tegelemast.

*************************
 08. 10.
On siin tegemist lolli järjekindlusega, kuid teema jätkub.

 http://www.saartehaal.ee/2012/10/06/vastukaja-traagilistes-juhtumites-on-suudi-ka-loomaomanikud/

Taolised sadistlikud teod nagu Uduveres toimunu ei ole mitte mingil moel õigustatavad ega põhjendatud. Hulkuvate koduloomade tulistajad võivad potentsiaalselt ohtlikud olla ka kaaskodanikele.

Kõrvutades meelevaldselt olukorda hiljutise Viljandi peksulooga, siis olen endiselt veendunud: Ei maksa nii kergekäeliselt kasutada sõnu julmur, sadistlik jt, teades, et täpselt sama julm ja sadistlik võib seesama koer olla nii inimese kui teise looma vastu. Ning - kas jäämegi ootama, kuni seesama julmur ühiskonna kaitsjate vastu või koer meie kaasinimeste vastu midagi ette võtab? Ning mitu korda me peame kannatama? Kui pätt on kordi kinni istunud või koer kordi kellegi last hammustanud? Tuleb tegelikult endale väga väike tõsiasi selgeks teha. Eeskirjad pole kassidele, koertele, konnadele. Eeskirjad on inimestele. kellel peaks olema niipalju mõistust et tagada enda ja kaasinimeste turvalisus. See on olulisem! Siit ei maksa järeldada nagu ma julmust käitumises õigeks peaks. Ei. Kuid vahel on nii: kuidas küla koerale, nõnna koer külale. Või vastupidi. Isegi koerinimese puhul...

Rohkem streike!

Ma ei tea. Ei tea, millest alustadagi kui mõelda streikide teemal. Imelik on igatahes.

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-tervishoiutootajate-seitse-kriteeriumi-streigi-lopetamiseks.d?id=65046940

Imelik mitte see, et arstid streigivad. Isegi süvenemata nende muredesse, on streigivajadus selge muu nurga alt. Ja see on tavaline, olenemata streikidest ettevõtetes või n.ö. riigi vastu. Ma ei tea ka seda, kas tööandja või minister ei saa aru või teeb näo, et ei saa aru!? Sest kui tavaliselt nende sõnul on kõik nagu probleemideta, siis miks streigitakse? Uudiseid jälgides süveneb arusaamatus veelgi. Ja just selle pärast, et kui streigist ette teades või streikides tõtatakse kohe heameelega RÄÄKIMA laua taha, siis ohu kadudes ei toimu laua taga muud kui venitamine. Ja see alati nii! Lootes, et küll vaibub. Ja aru saamata, et see vaid süvendab probleeme ja ükskord prahvatab vimm nagunii...

Peaks uurima, kas ehk nõunikuks Randpere!? Võiks ju, sest minu mäletamist mööda tema ütles, et toimub peale TLS vastuvõtmist plahvatuslik kollektiivlepingute sõlmimine ja tööandjad aü-de ukse taga järjekorras....