JUULI - suvi!

 

 

 

 

 

 

 

Hommikul maiustas Balti jaama perroonide vahel kirsipuul musträstas. Ette võite teda vaimusilmas kujutada, aga lehtede taga ta on. 

 

 

Eestis ei ole vist mitte kedagi, keda oleks nii sageli süüdistatud virisemises ja vingumises. Aga pea alati pole ükski neist süüdistajatest suutnud midagig rääkida asjast! Isegi üks endine kolleeg turtsatas vuntsi (või habemesse) ja ütles, et mina olevat spetsialist haha! Aga samamoodi ka tema ei suutnud peale turtsumise mitte kunagi ühte argumentigi välja tuua.

 

https://sonumid.ee/2026/06/30/137861/?

 

IIL-i ametnikud teevad aga järjepidevalt enda margi täis, palka maksumaksjalt võtavad aga rõõm uga ja nõuavad juurdegi?

 

Kommenteerisin:

 

Paremat vastust ei saa ÜTK ametnikelt lootagi! Olen korduvalt neile selgitanud, et ei eeldagi nagu peaks AINULT rongidega arvestama. Ametnike tase on aga selline, et nad ei tunne ÜT spetsiifikat ning püüavad teha võimalikult vähe. Miks? Sest siis on neil vähem karta töö lisandumist ja palga saab ka nii kättegi

Samasugust jura aeti aastaud ka Alu ja raudteejaama liinide ühendamise kohta. Ei saa, ei ole võimalik.... mitu aastat nüüd liin toimib ja sõidutab rohkem reisijaid??

Seegi kord sai tuletatud meelde, et üks liin peaks Kohilast läbi Juuru Raplasse jõudes suunduma jaama. Et jõuaks Juuru jt kohtade inimesed rongile! Mida vastas ametnik? Et "Meie küll ei usu, et Kohila inimesed seda ringi pidi Tallinna tahaks sõita".....

 

Riina Tamm kasutab viimaste aastate stampi - Väide, et rongide sõiduplaanid sageli muutuvad, on õige (põhjuseks remondid, avariide tagajärjel vähenenud koosseisude arv jm), sisu aga pettus. Nimelt on aeg-ajalt muutused olnud vaid kosmeetilised. Nii nt ei ole seesama Kohila rong 15.09 aeg muutunud , aga IIL ikka tööga hakkama ei saa. Neile, kes maksavad palka, ei tohiks valetada!?

Sama lugu on ka edasise jutuga. Kuna edelasuuna rongide ajad on olnud pigem stabiilsed ja seda isegi mõne rongi puhul aastaid (mõneminutilisi muutusi pole vaja üldse arvestada), ei ole karta ka suuri muutusi busside sõiduplaanis. Küll aga tuleb karta ikka neidsamu ametnikke, kelle boss Terras lubanud ammu suure suuga rongid ja bussid klappima panna.

Kaks viimast lauset on aga tõeline tipp! Seda enam, et paljud, kes vajavad, on loobunud ühendust võtmast, saades aru, et sellise tasemega ametnikelt rohkem polegi loota! Ametnikelt, kelle ülesanne on tagada maksimaalselt paljudele ümberistumisvõimalused. Mh tähendab see ka reisijate arvu muutusi, täna saab vaid öelda, et kõik maksavad makse dotatsiooniks, aga vastu saavad kärbsemusta!

 

Kiri, mille põhjal artikkel kirjutati, oli selline. Vastuseid ootan, mõne ka saan, aga 100% kindel, et mitte üks ei kõlba ka kassi saba alla...

 

 

Vaatasin tänast ja ka 29.juunist kehtima hakkavat Elroni plaani edelasuunal. Oli siin plaanis tulla maalt bussiga, mis saabuks Kohila jaama 14.09 ja täpselt samal minutil väljuks rong.  Kas jõuab? Vahel ehk tõesti, kuigi meie ametnikud ei nõustunud bussijuhtide ettepanekuga paar aastat tagasi - lubada bussil väljuda teepealsetest peatustest kuni 3 min varem!

Vaatame teisi Kohila Raudteejaam (vald ei ole suutnud ümber nimetada Kohila Jaam) - Järlepa - Rapla liine. Rohkem kui 10, vaat et 20 aastat on IIL-i ametnikele räägitud sellest, et bussid peaks alustama ka Rapla Raudteejaamast (ka peatus RAPLA JAAM on teisel kohal ja eksitab). Kuid eestlase jonn on seal kange! Kunagi, kui kirjutasin, et Kohilast algav ja läbi külade sõitev buss peaks lõpetama Rapla jaamas, siis sain kuulda ühte vägevaimat vastust: "Meie küll ei arva, et Kohila elanikud niipidi tahaks Tallinna sõita!". Tänaseks on ehk nii palju kohale jõudnud, et ka Järlepa, Mahtra, Juuru, Maidla jt peatuste juures elavad inimesed tahavad rongile? Aga kui ongi kohale jõudnud, siis tegemata on see ikka veel.

Rong saabub Raplasse 16.24, buss väljub bussijaamast 16.45. Liiniga 1 jõuab üldiselt bussijaamas ümber istuda, aga ikkagi peaks liin 10 alustama raudteejaamast kl 16.30 ja ei peaks läbima Uusküla ning Riiat, sest on vaja varem jõuda Kohila jaama, täna 17.40 ja rong väljub 17.43. Sobiv aeg 17.30. Tagasi jaamast Järlepa suunal 18.25 asemel 18.15. Pikemat aega on seoses muutustega niisuguseid probleem olnud.

Liin 19 väljub Raplast 13.10, peaks väljuma 13.00, et jõuda Kohila jaama 10 min enne rongi väljumist. Kas IIL-i ametnikud seda täna ei tea? Tegelikult peaks see väljuma ehk isegi 12.50 ja põikama läbi Juuru bussijaamast? Saabumine Kohila jaama ca 14.00.
Liin 19 Kohilast tagasi (kuigi omajagu süüd ka Elronil, kes pidevalt plaane muudab) väljub ka Kohila jaamast valel ajal. See liin on mõeldud just Järlepa inimestele, pääsemaks poodidesse. Kui palju on selleks aega vaja? Tunnist piisab, seega peaks Kohila Jaamast buss väljuma 15.05, saabuma Rapla raudteejaama 16. 15.

Tööpäeviti liin 13 Kohila - Hageri - Kohila saabub raudteejaama, peatus.ee portaalis ei ole aga siiani suudetud tagada selle jätku otsingus Kohila Raudteejaam - Järlepa. Buss väljub  raudteejaamast 7.49 ja jõuab bussijaama 7.52, edasi jätkab siis teise numbriga, see on RegMini jaoks probleem? Kui aga otsida vastavalt mainitud otsingule, soovitab portaal kõmpida bussijaama ja vaadata, kuidas buss mööda sinust sõidab! (mina ei mõista, kuidas meie ametnikud suudavad Soomest aluseks võetud portaali keerata.... nii nässu?) Muidugi, jaamas tuleb täna bussi väga pikalt oodata, sest rongi saabumise ja bussi väljumise vahe pikk, võiks ehk tõesti jalutada bussijaama? Kompsudega, viletsa ilmaga jne? Raplasse jõudes peaks aga 1,5 tundi rongi ootama!?? Seega:

Hommikune liin 10, Kohila valla sõitude pärast, on absurdselt varajane ja mingit lahendust ei ole otsitud. Buss peaks jõudma Järlepa suunalt Kohila Jaama 6.45 (täna lausa 5.50) ja Hageri ringilt tagasi uuesti jaama jõudma 7.15, väljuma kohe Järlepa suunas ja jõudma Rapla Jaama 8.20. 

Kohila valla sõitudeks tuleb leida teine võimalus.

Maaelu hävitamise tuhinas, on maal kadunud ka kauplused, absurdsete kellaaegade bussid ei leevenda maainimeste sõiduvõimalusi tööle või kooli. Isegi koolibussiga ei ole pakutud võimalust rongile jõuda, kuigi tegu nii napi puudusega!

Üleüldse, millega tegelevad kõrgepalgalised vallavanemad? Nad on kõigega kursis, aga huvi on null!? Rapla vallavalitsuses arvatakse isegi et kui oleks peatused Rapla Jaam ja Rapla Jaamatee, siis läheks maakad lolliks ja ei saaks millestki aru!? Sauel jm on selliste muudatustega hakkama saadud, Raplaamaal on tegu maakatega kohalikes omavalitsustes?

Kohila jaamast liin 18 väljumine 16.15, Rapla jaama saabumine 17.15? Milles probleem? Rapla bussijaam tuleb niikuinii raudteejaama juurde üle viia!

Liin 10 on vaja 18.25 asemel väljumine Kohila jaamast 18.15

Miks Kohila ja Rapla vallavalitsused ÜTK liikmena ei huvitu absoluutselt oma inimeste sõiduvõimalustest? Ja IIL on juba teavitanud uutest muudatustest, Järlepa suunal mitte midagi. Asi on veelabsurdsem, aastaid ei suudeta raudteejaamast alustama või läbima panna Järvakandi, Märjamaa jt bussiliine.

https://iil.ee/soiduplaanid/raplamaa-uued-soiduplaanid-2

 

Ja tõesti, Kohila vallast sain vastuse, mis paljutki selgitab:

 

Tere 

Tegelikult on neile teie ettepanekutele sisuliselt kolleegide poolt IIL-st vastatud. Kohila siseliinid on ennekõike koolilaste vajaduste järgi sätitud sest nemad on 95% ulatuses liinide kasutajad, nii hommikul kui pärastlõunastel väljumistel et hommikul jõuaksid nad õigel ajal kooli ning pärastlõunal huviringide lõpuaegu arvestades. Meil on 12 siseliini ja sügisest katsume olemasolevaid valikuliselt tihendada et saaks paremini sünkroniseerida nii maakonnavaheliste busside ja rongi aegadega. 

Ei saa öelda, et bussid ei ole sünkroonis rongiaegadega, kindlasti on parandamisruumi aga sarjamiseks ning isiklikuks minna pole põhjust. Riik tõmbab üle Eesti maakonnaliinide liinikilomeetreid kokku, olgem õnnelikud, et see kärpekirves pole Raplamaa liine tabanud 

Mis number liinidest te räägite mis peaks Kohila jaamast läbi külade Rapla jaama jõudma? Kohila siseliine me kindlasti selliselt korraldama ei hakka, kui tegu maakonnaliinidega siis on vaja liikumisuuringuid teha enne kui tõtata liine pikendama või ümber tegema. Kohilas on meil uus liikuvusuuring plaanis järgmine aasta läbi viia. Kõhutunde pealt selliseid otsuseid ei tehta. Ei tundu tõesti mõistlik panna piki raudteed Kohila ja Rapla vahel buss sõitma. Tulevik on ikka see et siseliinid veavad tihemini ette rongi- ja maakonnaliinibusside peatustesse mitte ei vura paralleelselt rongidega 

Busside väljumisajad seoses rongidega on IIL-le väga hästi teada ja neile on ka IIL poolt teile vastatud, ei hakka siinkohal kordama

Trv

Aivar Roop

Nii saabki teada, et vallavanemal (vallavalitsusel, kes on ÜTK liige?) puudub kõige väiksemgi arusaam kohalikust bussiliiklusest ja isegi liinide numbrid on tundmatud? Ehk et ei teata isegi, et need peatuvad vallas asuvates peatustes ja veavad kohalikke elanikke? Uskumatu!!!

 

Saatsin vastuse, kuigi see mõttetu:

 

Neeme Sihv
saajale Aivar

ÜTK vastus on täiesti mööda, tegu sisuliselt eneseõigustamisega. Vigadele olen viidanud juba aastaid, soovimatus midagi muuta on see, mis nende poolt ei sobi kohe kuidagi.

Kooliliinidest ma pole üldjuhul rääkinudki, seega väide nagu ei saa arvestada vaid rongiliiklus - puhas möödarääkimine!.

Osalt tõmmatakse kokku just seetõttu, et reisijaid kuskil on vähe. Vähe aga on seepärast, et vajalikke muudatusi ei tehta. Ei tea, miks peaks reisija bussi tulema kui ta edasi rongile ei pääse?

Jutt on maakonnaliinidest. Kuna vald on IIL-i liige, siis peaks ju vallavanem vägagi kursis olema elementaarse infoga maakonnaliinidest? Vähemalt sellega, et sellised numbrid on maakonnaliinidel, vallaliinidel on ees täht, Kohila puhul K. Ja ka maakonnaliinid peatuvad valla piirides ehk veavad vallaelanikke?

Aga kõhutundest ei ole siin juttugi, olen selles osas aastakümneid sees olnud. Küll sain aga teada, et teil puudub arusaam vallasisese ja vallaülese liikuvuse olemusest. 
Ning kus ma olen rääkinud raudteega paralleelsetest bussiliinidest?

 

Vahel satuvad aga vanad pildid netist ette. Ülimalt kurb on mõelda, et meil loodusharidusega lood ikkagi kohati ülikehvad. Kui muidugi pole tegu aferistliku omakasuga, sest sedagi leidub.

Looduslike olukordade taastamisega on aga loomulikult keeruline. Vahel tehakse ülepeakaela või ka ainult raha nimel, nii et taimestik mõnes turbarabas ei taha kasvama hakata või mis iganes. Oluline on aga, et tehakse ja võimalikult põhjalikult läbi mõeldes.

 

 

 

FB viskas ette ühe vana pildi, aastat 12 tagasi. Igaveseks ajaks aga ilus! Lillepärgi tahakski rohkem näha!

 

 

 Avati ükspäe Balti jaamas, aga ei tea, kas kasutajaid on? Pole näha poliitikuid selle ees end soojendamas ega kiitvaid postitusi jagamas.

 

 

Ilu ei saa jätta solkimaie... 

 

 

Rebala aiandi tomatid on kohal. Cindel ja vist Dimerosa. 

 

 

Vist linnashampinjonid taas trammitee ääres. 

Ostsin sörkivast keist mingi saiakese muna ja singiga. Sai muide Belgiast, ju siis meie omad kõlbavadki vaid ekspordiks, ärimees veab aga mujalt sisse. Peruust võiks ka? Aga muidu oli munaga üsna maitsev, kuigi selle hinna eest võinuks ka sinki olla. Heakene küll, päris suitsusinki ei saa loota, kuid kasvõi neid õhukesi singiviile (1 või 2) peaks olema 2x rohkem?

 

 

 

Uus kiosk, aga vist välismaalastele. Kõik inglise keeles. 

 

 

Turul igal pool kotti toetada ei saa, maha ka alati ei tahaks panna... 

 

 

ESIMEST KORDA OSTSIN TUDRAÕLI. OLIIVIÕLI PIDAVAT OLEMA HEA JA KASULIK, AGA USUN, ET MEIE ÕLID ALLA EI JÄÄ? 

Asjatundja ma pole ja ega otsustada ei oska. 

 

 

 

Õppisin lõpuks piltide "kokkuklopsimise" ära. Seekord Eestimaa Floora jaoks. Pildid teistelt, mul nii häid pole ja nii pean rõõmuga tänama grupi paljusid liikmeid, kes nii palju panustavad!

(Pildid grupi albumis KORVÕIELISED)

 

 

 

Ma ei tea, kuidas ma seda varem pole näinud? Balti jaama trammipeatuse vastas hoonete vahel "terass". Äge! 

 

Kui peen värk on loodus? Pilt värskest Eesti Loodusest

Täna on liigirikkus kuum teema ja üsna suur viha selle vastu tundub olema kahel inimgrupil. Ühtedel võib mingi muutus mõjutada raha kokkukühveldamist, teiste jaoks tundub olema olulune lihtsalt kaasa lõuata.

Martin Tikk on kirjutanud hea loo, kus peensusteni niitude liigirikkusest kirjutatud. Ei mõjuta liikude arvu ainult see, kas niita või mitte, vaid ka sagedus, niite koristamine jm. Isegi puruks hekseldamine, mis võib tunduda igati kasulik, mõjub pigem kahjulikult!

Seda kõike tasub pista nina ette ka neile, kes linnaniitmise teemal sõna võtavad. Pean silmas inimesi, kellel teadmised null!

Just nii peenelt ja veel peenemaltki, ennustades ette küsimusi, peaks asju lahti rääkima. Hekseldamine tõesti tundub mullegi kasulik - huumus kasvab, taimed saavad toitu? Aga nagu hoolikas looduseuurija töö tõestab, võib see hoopis "matta" nõrgemad! Meenutagem või raudteeveeri, kruusakarjääre jm, kus just ekstreemsemad tingimused annavad võimaluse "tagasihoidlikemale" taimedele. Kes ei trügi esiritta nagu Eesti poliitikud! Ikka needsamad, nõrgemate teadmistega!

 

Jõuluvanade tuur 2012.

Postitas Tundmatu

14,8 tuh



SEENERAAMAT FB grupi Eestimaa Seened põhjal.

Postitas EESTIMAA BLOGI

11,6 tuh



Julged hoolida...

Postitas Tundmatu

8,35 tuh



Ametnik irvitab!

Postitas Tundmatu

8,24 tuh



Millal viimati Haapsalu rongist kirjutas meedia?

Postitas Tundmatu

7,83 tuh



???

Postitas EESTIMAA BLOGI

6,96 tuh



IGAVIKKU LÄINUD JAAMAD

Postitas EESTIMAA BLOGI

6,54 tuh



SÕBRAD AKNA TAGA 6 - Veebruari kolmas nädal

Postitas EESTIMAA BLOGI

6,27 tuh



NIKON COOLPIX P500 - HEA VÕI HALB?

Postitas EESTIMAA BLOGI

5,77 tuh



SÕBRAD AKNA TAGA 4 - 31. 01. 10225

Postitas EESTIMAA BLOGI

5,68 tuh



Maailmatu palju aega on mööda läinud blogi loomisest. Üle pika-pika aja vaatasin populaarseid postitusi aegade algusest.

 

Kokku on 885 000 + vaatamist, omaaegsete eraldi 2. ja 3. osa ning Looduse Blogi postitustega, on number ammu üle miljoni. Aga pole midagi, küll jõuab kas siin see number ette. 

 

Uskumatult põnev MM! Palju väravaid kauglöökidest, ülipalju dramaatikat ning minu rõõmuks ka "väiksemate" meeskondade edusamme! Messi pärast hoian pöialt, kahju on aga väga tublilt mänginud Egiptusest.

Head on aga rohkemgi. Ei saa jätta kiitmata Õhinapõhised Peruus sarja. Väga hea teostus ning ka muusika. Loomulikult on parim osa loodus ja maaelu. Väga kahju on aga sellest, kui räpased on linnad, õigemini osa neist.

 

 

Mulgi Karni seljankapõhi, Lisatud kartulit, natukene vorsti ja muna - väga hea! Poes kaaberdamise asemel tasub küll minna Mulgi Karni, lisaks seljankale väga head viinerid, sardellid ja kahte sorti pelmeenid! 

 

 

Kui ka tuba natuke ümber kujundada, siis grammofon ei kao kuhugi! 

 

 

Ühest kastist leidsin asju ja mõned pildid. Alumisega oleks saanud peaaegu auhinnaks sõidu Peruusse! 

 

 

 

Tuba nüüd natuke teistpidi. 

 

 

 

 

 

Kindlasti tasub lihatoodete puhul eelistada turgu, mitte marketit. Väiksemate tootjate tehtu on sageli maitsvam. Olgu siis Nõo letist või Mulgi Karnist - viinerid, sardellid, pelmeenid ja seljanka põhi (sügavkülmutatud). Lisage veidi kartulit, vorsti ja muna!

Nn poolakate lett (Läti jm kaubad ka) on küll läinud üsna kalliks.

 

 

Meie marketid - meeletu juurdehindlus ja aina kasvavad hinnad. Põhjus? Oleme põrandapinnalt esimeste hulgas elanike arvu kohta, pole siis ime, et kaubanduses keevitatakse hinda juurde. Kui ikka poodidele ei jätku optimaalselt kliente, aga kulud tuleb kinni plekkida, siis nii juhtubki. Nende endi juttu ei tasu isegi kirbusitamusta jagu uskuda.

Käisin taas turul. Armin tahtis oma lemmikmänguasja. Aga ostsime ka tomatit. Ja et enne olin ostnud ülihea hinnaga klu tomatis mitu karpi, siis Armin tahtis ühe kinkida Rebala leti müüjannale. Hea tunne, kui ollakse hooliv!

 

 

TAHAKS SELLIST EESTIMAAD, KUS ELU HÄÄBUB? 

 

 

Meil põllumajandust pitsitatakse üksjagu, aga samal ajal ka paljud kasvatajad lähevad erinevaid teid pidi. Nt ei anta teada, et tomatid kasvanud kivivillas ja mitte mullas või mida iganes. Terve suve mina aga tõesti ostan pea kõik vaid siit. Ehk tomati puhul vahel eelistan mujalt sorti Vilja (Mallet, Koitu jm kahjuks peaaegu ei saa)

Täna ostsin kirsstomateid, saab sordinime järgi valida ja ... no on head küll!

 

 

 

 See pilt on tehtud 7 aastat tagasi. Hinnavõrdluseks või nii.50-60% hinnatõusu?

 

 

Mehed, see on teile! Mitte kingiks vaid mõtteaineks. 

 

 

Vaat et parim kala, proovime ära... 

 

 

Armin kiskus karbi lahti, kui olin turult ostnud väga hea hinnaga. Sõime kahekesi hopsti ära ja mõtlesin, et ostan turu tühjaks... Nii hea hinnaga lihtsalt peab külmkappi koguma.

Nõrgad mehed alluvad feministidele jt mittenaiselikele tegelastele! Eks muidugi on kompleksides inimestel kadedus naiselikkuse vastu! Ilu ei panda padaje - see on nende jaoks võõras asi, sest koledana pole ilmas kerge. Keegi TV 3 uudistes mainis, et "sellised kaadrid" tekitavad mingeid "tundeid".  Eks kindlasti on graatsia jm liiga naiselikud, aga naiselikkus tuleb tappa! Või peaks olema pooleldi paljas nagu pride`l oldi? Tõsiselt inetud pildid, tõsiselt inetu käitumine! Ikka ja jälle, "sallijate" meeletu tigedus, õelus ja kadedus!

Meil on muidugi aina rohkem kintsukaapijaid, muiduleivasööjaid jne. 

Raul W Vibo

 ·

Vabandust, aga kuidas saavad raudtee ohvrid ennast kaitsta süsteemse ignorantsuse eest?

Käisime lastelastega just rattamatkal Ida-Virus. Korduvalt oli vajadus ületada raudteed. Igakord said ka lapsed aru, et onudel-tädidel, kes neid ületuskohti teevad, sõidab katus täiega. Nähtavust ei ole!!! Kui pole võpsikut või metsa, siis on konktaktliini mastid (uued!!) mis moodustavad nähtavust piirava seina. Torulabürintidesse jääb jalgrattakottide ja lapsekäruga kinni, ei ole võimalik raudteed ületada kiiresti.

Rööbaste ületamine on ohtlik, vanainimene, kes Jõhvis raudteed ületas, ei vaadanud kordagi, kas rong tuleb, peamine mure, kuidas mitte rööbastesse takerduda.

MILLAL HAKKAB OLE TEGELEMA PÄRISELT RAUDTEE OHUTUSEGA?

Vasta

Operation Lifesaver Estonia

 ·

 ·

Autor

Hea Raul

Raudtee turvlaline ületamine algab teadmisest, et raudtee on kõrgema ohu allikas ja selles kuidas seda turvaliselt ületada.

Laste hoiakuid kujundavad nende lähedased ja eeskujud.

OLE tegevuses juhindume sellest, et inimesed on arukad ja suudavad teha iseseisvalt turvalisi valikuid kui nad on nendest teadlikud.

 

Kopli reisiraudtee?

Nagu üks ekspert ütles, et plaan on paigas, mis siin ikka küsida. Paraku tegu jutumärkides eksperdiga. Kui keegi poliitikutest räägib Kopli - Ülemiste rongist tõsimeeli, siis on vaja kohe ka asjad selgeks teha. Vedur ette, lahtine platvormvagun pinkidega sappa ja liini läbi sõitma! Kas ja kus on reisijaid ning kui palju? Vaid oma silm on siin kuningas, isegi praegu, kui plaanitud kümned tuhanded elanikud pole siia uutesse majja kogunenud.

Mina usun iseenesest, et Kopli reisirongil on jumet! Palju oleneb kiirusest ja peatuste arvust, aga selgelt tegu linna läbiva trassiga. Juurde on vaja ka Veerenni peatust.
 

 

 

Äsja FB-s üks mimm-maasikakasvataja Liina Rakaselg küsis, et kas sina oledki see tross, kes alati hinna üle vingub? Mitte mina, ma pole temalt ostnud, aga see intervjuu oli täiesti ülbav! Trosse kubiseb tema leti ümbruses hektarite viisi?

 

Kas sina tead, mis hinnaga sünnib päris kodumaine toit, et tuled põllumehele õpetama, mis see maksma peaks – tingima, vaidlema või lausa mölisema?

Täna räägin ma suu puhtaks. Sest mul on lihtsalt kõrini sellest, kuidas inimesed õpetavad põllumehele tema enda töö väärtust.

Ja kui see video sind korrakski ärritab, siis küsi endalt ainult üks küsimus: Millal sa viimati tänasid inimest, kes sinu toidu kasvatas?

 

Ja millal sina tänasid oma ostjaid? 

 

https://www.facebook.com/reel/2335962850264106 

Võiksid parem oma suu kinni panna! On ütlus, et vahel kahtled inimese rumaluses, aga kui too avab suu, kaob igasugune kahtlus....

Arvamust ei tohi avaldada?

Tõsi, on selliseid, kes vinguvadki igal pool ja kõige üle. Nende suhtes on jutt täiesti õigustatud. Seda enam, et vinguvad nad ka apteegis jm.

Aga asi ei ole nii lihtne. Mainite maasikate kasvatamist? Kas meie maasikakasvatajad maksavad head palka me enda inimestele? Ei, nad veavad siia võõrtööjõudu. Hea palga maksmise asemel makstakse hoopis neile majutuse jm eest. Ja mida vilets palk veel tähendab? Seda, et paljud ei jaksagi omamaist toodet osta! Ja nii pole ime, kui kõigepealt hakkate kedagi trossiks sõimama?

Ei tohi ka kaubelda? Kas kõik põllumehed küsivad ikka õigustatud hinda? Turul müüb aiand tomateid, hind on kõrgem kui kivivillatomatite oma, aga hea tomati eest maksan. Kuid sama aiandi kirsstomatite 7-8 eurose kilohinna kõrval on teine müüja ja küsib 15 eurot. Kas tema müügipinna rent (sageli väga suur kulu kasvatajale/müüjale) on mitu korda kõrgem?

Miks põllumehed müüvad kartuli jm Selverile hirmodavalt, aga samas kuskil oma letis küsib inimeselt kordades rohkem? Jah, Nõmme turul ostsin Adrettat, 4-eurot hetkel kilo. Muidugi tahaks soodsamalt, aga ma ei tingi. Pensionär põline rikas?

Ja kui põllumeestel või üldse väiketootjatel on keeruline (Andre Farm jt), siis miks te koostööd ei tee? Luua ühistu, kes alustaks ka talupoodide tekitamist?

 

Üks mõtlemapanev kommentaar! Leedu ei ole ka mingi troopika.

Kristjan Rauam:

·

Mina ei ole süvitsi teemasse läinud, seega pole õige inimene kaasa rääkima, aga lihtsalt üks tähelepanek - käisin märtsis Lätis ja siis oli turul müügil Leedu maasikas 3 - 5€ kilo ja korralikud, mitte viimasehetke pakkumised, nüüd kuu tagasi käisin uuesti, siis oli Lätis 2€ - 4€ Leedu maasikas.

Lötlane ju võtab vahelt, järelikult on Leedus veel odavam. Kuidas nemad saavad?

A siin võivadki erinevad maksud ja majandusmudelid mängu tulla, seega... Ma pole pädev kaasa rääkima.

 

Nii ma vastasin ja arvan, et olen alati olnud ka hindade teemal objektiivne. Põllumees peaks aga võtma sõna ehk hoopis sel teemal, et ka tehnika on üle mõistuse kalliks läinud, väetistest jm rääkimata? Midagi ongi maailmaturul aina rohkem valesti!?

Ja kes ei usu, vaadake üht pilti ülalpool. Kellegi kirsstomat 15.-, teisel 7.50? 

 

USKUMATU!!!

Peale aastaid niisama plönnide keskel, on Muhu Pagaris müügile ilmunud KUKLID! Ei, mitte hapukuklid ega tea mis veel, vaid päris kuklid! Arvatavasti AINUKESENA TALLINNAS! Pane peale soolasäinast, juust või küpseliha, juurde tomatit või värsket hapukurki - puhas nauding!

 

Juulikuu viimane päev tõi ka sahmaka vihma. Ja kellelegi õnnetuse, loodame, et õnneliku.