Põhjapanevaid numbreid.

 

Alates 2021 - Põhjapanevaid numbreid igast valdkonnast.

 

 

 

Meil leiab väga harva olulisi andmeid ükskõik mis valdkonna kohta. Olulisi ehk põhjapanevaid. Ja vahel ajan ise taga seda, mida juhtusin lugema, aga mitte talletama. Siin seda nüüd aja jooksul teengi.

MEDITSIIN.   

 

Heldur-Valdek Seeder:

(11. nov. 2021)

 

 

 

Selline slaid siin Pennsilvania ülikoolilt, mille järgi on ägedate haiguste raviks OECD riikidel mediaanina 3,3 (haigla) voodikohta iga 1000 inimese kohta. Statistikaameti andmetel on Eestis praegu 1 330 068 elanikku. Seega iga tuhande elaniku kohta 3,3 voodikohta teeks Eestis kokku 4389 voodikohta ägedate haiguste raviks! Tänase seisuga on covid-haigeid haiglates 554 inimest. Miks ajakirjandus on kogu aeg pöördes voodikohtade puudusest rääkides ja miks terviseminister käib telekas ainult udu ajamas ega räägi kunagi asjast? Palju siis tegelikult voodikohti on ja mis on tegelik olukord? Tahaks juba ükskord, et see lõputu udutamine ja varastamine ametkondades lõpeks!

 

See meenutab mulle meie talvi ja teedehooldust. Aastaid oli alati, kui räägiti sellest, et ei jõuta lund koristada, tüüpvastuseks: "Kogu tehnika on väljas"! Kõlas hästi, aga tausta uurides selgus, et tehnikat vähe, tööajaseadus ei võimalda seda ööpäev läbi töös hoida jne. Kas see ei meenuta sama? 

Igal juhul põhjapanev arusaam, miks meil on karjuv puudus kriisi ajal meditsiinis pindadest ja töötajatest.

***********************************************

MAANTEED.   

 

Postimehes hea lugu Endel Ojalt (EKRE). Hea mitmes mõttes.

 

https://arvamus.postimees.ee/7396114/endel-oja-rail-baltic-paneb-loogi-alla-muu-taristu#_ga=2.49380131.443937244.1638217486-744334231.1599391555

 

Hea juba ses mõttes, et annab aimu - EKRE panustaks rajult 4-realiste ehitusse ja keskkonna hävitamisse ja ei mingit konservatiivsust ehk "tasa ja targu asjade edendamist".

 

Loodetavasti numbrid õiged: "4-realisest Via Balticast on valmis 15%, väljaehitamine nõuaks 555 miljonit eurot. Narva 4-realisest valminud 44%, väljaehitamine nõuaks 560 miljonit. Kokku kuluks selleks RB-ga võrreldavates hindades (vrd 2,5-3 miljardit eurot RB-le) . Lisaks jõuab .... teede arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu 700 miljonit eurot....."

 

Loomulikult on need numbrid kallutatud nagu igas teises loos, kuid mingi pildi annab siiski. Alalhoidlik konservatiivne eestlane on VÕLGU, aga teeks ikka juurde, et olla tulevikus veel rohkem võlgu? Ja nagu Endel Oja mainib, RB võtaks ära maavarasid nii palju, et sisuliselt teistele tänase kaevandamismahu juures midagi ei jääkski. Seega .... taas alalhoidlik eestlane avaks veel rohkem kaevandusi? Tegelikkuses peaks RB asemel ehitama kordi odavama ja kordi vähem maavarasid võtva raudtee Riiga. Samamoodi saaks "pooliku"4-realise ehk praegusi maanteid ühe suuna jaoks ära kasutava variandiga vähendada nii maavarade kasutamist kui rahakulusid ka KORDADES! Kahjuks on lapsekingades (teadmiste poolest) konservatiivid siinkohal mannetud ja arengut ei paista.

**************************************

TÄNAVAVALGUSTUS JA ELEKTRIKULU.   

 

Mida tähendab kaasaegsem tänavavalgustus? Elektrisäästu kõrval sadu tuhandeid tonne metalle, sadu kilomeetreid elektrikaableid, hulgi juhtkilpe jm, mis omakorda vajavad (muld)metalle, millest on niigi puudus! See kõik on eriti oluline seetõttu, et käib võitlus tuugenite jm vastu, aga LOOBUDA JA SÄÄSTA me ei taha? Ehk siis teha asju ainult VAJADUSE järgi?

 

2014. aastal oli Tartu linnas 321 km valgustatud tänavaid, mida valgustas 11 547 lampi. Lampe ühendab 227 km õhuelektrikaableid ja 126 km maa-aluseid elektrikaableid. Lampe juhitakse 151 juhtkilbist. Tartus kasutusel olnud lampidest 10 620 olid HPS-valgustid, millele lisandus 295 HID-valgustit ja 632 LED-valgustit. 10% tänavavalgustuses tarbitud energiast tuli taastuvatest allikatest. 2015. aastal oli see näitaja 20%.

Tabel 2.21. Tänavavalgustuse energiatarbimine Tartu linnaosades aastal 2014.

 

Linnaosa	Tarbimine 2014 (MWh)	Osakaal
Annelinn	755	10%
Ihaste	605	8%
Jaamamõisa	121	2%
Kesklinn	1 112	15%
Karlova	689	9%
Maarjamõisa	209	3%
Raadi-Kruusamäe	371	5%
Ropka	319	4%
Ropka tööstusrajoon	358	5%
Ränilinn	530	7%
Tammelinn	572	8%
Tähtvere	338	5%
Vaksali	347	5%
Veeriku	450	6%
Ülejõe	587	8%
KOKKU	7 361	100%

2010. aastal tarbis Tartu tänavavalgustus 7,456 GWh elektrienergiat. Aastaks 2014 oli tarbimine vähenenud 7,361 GWh-ni aastas. Tarbimine on vähenenud minimaalselt ehk ainult 95 MWh võrra. Uute LED-valgustite kasutuselevõtt ei ole energiatarbimist tänavavalgustuses oluliselt vähendanud ja seda peamiselt põhjusel, et aja jooksul on lisandunud mitu uut tänavat (näiteks Idaringtee) ning sellega seoses on kasvanud ka valgustite arv.

Tartu linnaosadest tarbitakse kõige rohkem energiat Annelinna ja kesklinna tänavavalgustuses (vt tabel 2.21). Need tarbimispiirkonnad moodustavad 25% linna tänavavalgustuse energiakulust ehk 1,867 GWh. Annelinnas ja kesklinnas on  kokku 2971 valgustit ja 46 juhtimiskilpi.

Energiatarbimine tänavavalgustuses on hooajaline, millest annab ülevaate joonis 2.7.

  https://www.tartu.ee/en/node/2674

 

05. september 2017

Tartu linna elektrivõrgu käidu-, haldus- ja remonditeenuse hanke võitis Elektrilevi OÜ ja Empower ASi ühispakkumus kogumaksumusega 1 621 865 eurot.
Hankeleping sõlmitakse viieks aastaks ja lepinguliste tööde hulka kuuluvad elektrivõrgu korrashoiu tagamine, rikete registreerimine ja kõrvaldamine, VALGIS programmi korrastamine, järelevalve linna elektrivõrgu objektidel ja elektrivõrgu kaitsevööndis tehtavate tööde üle, elektriprojektide kooskõlastamine, tänavavalgustuse ülevaatused, jõulukaunistustega seotud tööde korraldamine jmt.
https://eb.ee/et/constructions/54835

***********************************************

 

Riigihanke kriteeriumid tänavavalgustuses.

 

https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/criteria/street_lighting_et.pdf

**********************************

 Väga harva kui esitatakse konkreetsed numbrid, mis miski maksma läks. Tänaseks (2024) hinnad muidugi kallimaks läinud. Siinkohal (kõik tänavad alati muidugi erinevate tingimustega) 1,22 milj eest sai ühe km maksumuseks 30 500, ühe valgusti hinnaks 1000 (pole teada, kas see valgustite koguarv).

Anija valla kogu tänavavalgustuse renoveerimisprojekti koostas OÜ Keskkonnaprojekt. See valmis 2019. aasta sügisel ja maksis 68 265,50 eurot. Renoveerimisprojekti järgi hinnati tööde kogumaksumuseks 1,22 miljonit eurot. Sellest 881 844 eurot eraldas KIK Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Pärast eelmisel kevadel läbi viidud riigihanget selgus, et tööd on kavandatavast odavamad ning vallaeelarvest saab rajada veel 5,5 kilomeetrit uusi valgustusliine. Kehra, Ülejõe ja Lehtmetsa tänavavalgustuse renoveeris AS Connecto Eesti, Aegviidu piirkonnas AS Elero ning külades AS KH Energia-Konsult, kes ehitas ka kõik uued liinid. Tööd läksid maksma 987 000 eurot, sellest 72 protsenti anti Ühtekuuluvusfondist.

Renoveeritud tänavavalgustus asub Kehra linnas, Aegviidu alevis ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Voose, Lilli ja Härmakosu külas. Uued liinid rajati Kehras Metsa ja Laste põiktänavatele, Salo tänavale ja promenaadi kõnniteele, Lehtmetsas Suurekivi, Vainu ja Änki teele, Ülejõe linnaosas Jõekalda, Ojalepa ja Ojakalda teele, Aegviidus Telliskivi, Vaarika, Maasika, Kosenõmme, Pargi, Basseini ja Mäe tänavatele. Anijal valgustati lõik mõisast kuni esimeste majadeni, Alaveres Rooküla tee algus, Lillis Raadiku tee majadevaheline osa, Härmakosu külas pikendati Niidipõllu tee äärset tänavavalgustust 6 posti võrra. Kokku rajati 4045 meetrit maakaabelliine, 35 672 meetrit õhukaabelliine ja paigaldati 1220 valgustit. Seni oli Anija valla eelarvest tänavavalgustuse elektrikulu üle 50 000 euro, säästlike LED-valgustitega väheneb see umbes poole võrra.

 https://sonumitooja.ee/anija-valla-tanavavalgustuse-renoveerimine-maksis-1-miljon-eurot/

***********************************************************