Blogiarhiiv

teisipäev, 25. veebruar 2025

Paljassaare ohvripaik - Keraamikamägi.

 

 
Kuigi Paljassaarde minnes olin nagu ikka, kahevahel (vahel rohkem vahel vähem), siis tean, et seal olles olen rahul, et oma laiskusest üle olin. Ilm ju tänagi imeilus ja natukene on alati kasuks olla värskes õhus. Seal, kus on rohkem loodust ja loodut! Mõlemat peame ju hoidma, seega, ehk võiks seal ka mõni hiiepuu olla? Paljassaare "ots" on ju koht, kuhu ei tohi lasta ehitistel vohada, olgu see ikka lindude jt jaoks. Koostoimes inimesega.
 
Muidugi pildistan alati ka sinna minnes ja tagasi tulles. Eks sdamadki oma laevade ja kraanade ole ilusad.
 

Siit kulgevadki siis tulevikus Kopli rongid? Linnapoliitikud nii armastavad rääkida, et "võiks olla....", aga kunagi ei saa rohkemat teada, sest nad ei oska ju rohkem näha ega mõelda. Aga kui mitmed juba räägivad, äkki siis võtaks käsile, uuriks ja arutaks? Mitte ei püüaks lolli näo ja jutuga hääli, sest lootus ju on, viimati paistad kellegi silmis asjalikuna?

 
Paljassaare üks võlu on need pajud/remmelgad. Fantastilised nii suvel kui talvel. Tänamatult vähe kasutatakse meil selliseid liike haljastuses, siin saab nendega "koos olla".




 
Siin leidub paljude jaoks midagi sobivat, isegi lõkkekohad! Ja pinkegi natuke on, nii et saad valida, kus parem istuda.

 
Talv on mere ääres tänavugi nagu ta on, aga sihvkasid võiks järgmine kord küll kaasa võtta.

 
Nagu hiiepuu? Miks mitte, on ju ka selline puu suuresti võimas. Ja oluline mitte ainult inimesele, võib olla lendavad siin esivanemate vaimudki ringi?


 
Keraamikaohvrimägi.
Kui meil on ohvriallikad, hiiepuud, ristimännid ja palju muud, siis mis on ehk vanimad leiud inimtegevusest me ümber? Keraamika. Ja kui kodus läheb mõni keraamiline nõu katki, siis ... miks ei võiks need killud tagasi loodusele ohverdada? Või mõelge vaid, kui naine lõhub kodus nõusid, siis ohverdage killud ning äkki laabub kõik? Pikakari.
Muidugi võib ohverdada ka mõne mündi. Või siduda hoopis mõne riidetüki puu okste külge? Keraamikaga on aga huvitav see, et enamasti need ei lagunegi looduses täielikult. Ajatu värk? Igal juhul, naljaga pooleks pandud pealkiri ei tähenda, et siin ja täna keegi tõeliselt kedagi ohverdaks, aga midagi võib küll. Mis loodust ei hävita.



 
Kui kauguses on tegemist tõenäoliselt kormoranikakaga, siis kalda juures kindlasti jäätunud lumemütsidega. Väga vahvad!
 









 
Kevad on ka jääkosklate jt südametes.















 







 
Tagasi tulles aga ei saanud ma jätta jalutamata ja pildistamata Pelgulinnas.
















 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar