Optimism, pessimism ja teaduslik skeptitsism - analüüsides ohutust.

 

Kui omal ajal läksin rattaga läbi sõitma Haapsalu raudtee trassi, siis nagu ikka, tahtsin olla objektiivne. Ka realistlik, aga siiski, lähenesin asjale teadusliku skeptitsismiga. Oleksin võin öelda, et olin skeptik, aga see on siiski veidike teine, filosoofiline termin. Tänu ilmaelu nägemisele ja mõistmisele jõudsingi optimistlikule tulemusele, sest tõepoolest, tegu on ülimalt potentsiaalse ja igati oluliste mõjudega infralahendusega! See aga ei tähenda, et ma eitaks mingeid puudusi või ei võiks nõustuda argumenteeritud aspektidega.

Täpselt samamoodi lähenen ma kõigele. Teaduslik skeptsisism - Mitmed teadlased ja filosoofid (nt Robert K. Merton) väidavad, et kõiki ideid peab kontrollima ja need ideid peab olema võimalik allutatama tugevale ja põhjalikule analüüsimisele. (Vikipeedia)

Tõsi, kindlasti olen ma ka (oma ala või alade) fanaatik või fanaatiliselt millegi elumuutva eest seisja. Aga olen alati pidanud tähtsaks, et seegi ei muudaks arvamust kallutatuks, objektiivsus on kõige olulisem ja vaid põhjaliku analüüsi läbinud asjad saavad olla elumuutvad. Just positiivses suunas. Miks ma seda üldse kirjutan? Sest püüan vaadata ja analüüsida ühe meie kõige kõvema teedeprojekteerija vaatenurki, mis nagu ikka, FB-s esile tulevad. Ja see on üdini hea, et vaidlusi tekib! Kuid siinkohal (vt pilti!) olen veendunud, et mul on õigus ja see veendumus eriti tugev, kuna ei ole keegi seni suutnud neid vaatenurki ümber lükata ja/või olla veelgi objektiivsem.

Selle pildi (keegi aitas omal ajal seda kombineerida, aitäh!) postitasin taas. Transpordiamet ei ole tänini mitme aasta jooksul suvatsenud isegi katselist varianti luua, samal ajal aga värskelt teavitab, et: Jätkame sel suvel koos teehoolduspartneritega pilootprojekti, mille eesmärk on vähendada teepeenarde niitmisega kaasnevat keskkonnajälge. Võrreldes eelmise suvega lisandub sel aastal juurde üks lõik Tallinna–Pärnu maanteel. Loe lähemalt   

Tule taevas appi! Millega meil õigupoolest tegeletakse? Oluliste ja ka lihtsate lahenduste "projektidega" mitte, küll aga see ei takista ennast upitamast hoopis "prostamate" asjade abil? Mitte, et ma kuidagi püüaks väita, nagu keskkonnateema pole oluline, sealhulgas ka teepeenrad! Muidugi on! Kuid tegeleda tuleb ka tõsisemate sh liikluskeskkonda oluliselt mutvate ideedega ja lahendustega. Aga tore oli näha, et projekteerimise Grand Old Man (mitte, et vana oleks, ohei) reageeris:

Mida pead silmas "ohutust tõstva bussipeatuse tähistuse" all?

Tõin omalt poolt mitmed põhiaspektid välja:
sobival kõrgusel olev nimesilt, mille ees seisvad inimesed hakkavad pimedal ajal bussijuhile paremini silma ning silt "katab" õige asukoha puhul kogu platvormil seisjate tagaplaani. Ja seda nii ootekojaga kui ilma olevates bussipeatustes.

Ma saan aru, et bussijuht peaks nägema inimesi peatuses, et peatuda ja mitte jätta inimesi järgmist bussi ootama, aga kuidas see ohutusega seotud on? Soomes on tava, et inimesed annavad käega ja tänapäeval ka nutitelefoniga märku, et nad soovivad bussi peatumist.

Bussipeatustega seondub ohutusprobleeme küll, peamine risk on tee ületamine. Väiksem risk on, et bussipeatuses bussi ootamisel otsa sõidetakse, aga seda on linnades ette tulnud küll.

Ehk siis ohutusest rääkides mida tahaks näha:

* liivakella lahendust väiksematel teedel asulate vahel eriti lasteasutuste juures, välistab seisvast bussist möödumise

* ilma taskuta peatusi - kitsam tee, väiksem kiirus, väiksem konfliktala

* kaitstud taskuga lahendusi (eraldusribaga), seal kus suuremad kiirused ja sagedused

* soovijoontega arvestavad ületuskohad, saarte ja valgustusega

* sillad ja tunnelid

 vaja oleks hoopis aeglustusrajaga taskuid ja kohati ka kiirendusrajaga. Ja ära unusta, et vaja on nagunii ka P&S kohti, või kuidas? Vähe sellest, pikemad alad võimaldavad ju ka aeglasemal liiklejal ohutumalt kõrvale tõmmata, mitte kolonni kiirust pea nulli tõmmata?

Ohutus tuleneb järskudest pidurdustest, kui bussijuht näeb ootajat liiga hilja. Ja selliseid juhuseid pole mitte vähe.

Muidugi olenevad asjad ka tee kategooriast, asukohast, liiklustihedusest jm. Sama käib ka käefa, nutikaga vm moel märku andmisel, eriti kui ei saa aru, kas läheneb buss vm. Ei ole mõttekas 5 min vehkida igaks juhuks.

Eraldusriba pole paha mõte, erit kitsa ribaga, küll aga on seda enm vaja peegelduvaid silte, just lähitulede tõttu.

Sildadel-tunnelitel aga palju miinuseid - kallidus, maavarade raiskamine, ajakulu, vanurite probleemid jne.

Nii vastates olingi mitmegi punktiga nõus, kuid asi tundus olema üsna pealiskaudse arusaamaga. Selle peale ka pikemalt selgitasin asju erinevate vaatenurkade alt. Ja nui neljaks, ise tunnen, et täitesti õigustatult. Aga vastuseks oli:

Kurb kui sa mu vastusest ainult sillad-tunnelid üles korjasid.

Kui ohutus on eesmärk, siis tuleb pärislahendusi pakkuda, mis inimeste elusid päästavad.

Oot-oot, kuhu jääb objektiivsus? No, krt, minu kommentaaris on juttu kõigest, mida austet projekteerijas ise välja tõi ja veel rohkemgi, ka sellest, mida ta "ei näinud" või aru ei saanud! Kust otsast mul ainult sildadest-tunnelitest juttu on? On kaitstud taskutest ja kaitsmata taskutest jm!?!? Tõepoolest ei suuda aru saada? Kõige lihtsamatest aspektidest? No see on pigem fanaatilise ehitaja arusaam, kus kõik peale megarajatiste ehitamise ei ole tähtis, sh bussijuhid ning ei miski ega keski muu!!! Krt, olgem nüüd ausad hindajad ja kes ikkagi siin näeb rohkem??

Kui asju meil ehitatakse selliste fanaatiliste arusaamade järgi, oleks me juba täna siin pankrotis ja paljud meist surnud enneaegselt, sest me oleksime suutnud ehk mõned ennutused rohkem ära hoida, kuid tõepoolest, kõige muu arvelt. Ja surmasid oleks veel rohkem!

vaat neid ma just pakkusingi. Kas tõesti rääkisin ainult sildadest ja tunnelitest? Sa aga näed hiigelrajatisi ja üle võimete elamist ei näe? Mõneti ma imestan, teisalt aga mõistan. Proportsionaalselt ebamõistlikke kulutusi teha, arvestades kui palju meil bussipeatusi on....

Vanasti oli raudteel ütlus, Võidad minuti kaotad elu! Tõsi, sul õigus, et see oht ka bussipeatustes. Kuid pannes miljoneid huugama, jätad sa inimesi surema meditsiini- vm valdkondades???

 

Ohutust saab tõsta mitmel moel ja kui miski käib üle jõu, püüa teha väikseidki asju ära. Kõigepealt. Ühe tunneli asemel sama raha eest 1000 bussipeatust ohutumaks

Olen bussijuhtide kõrval sõitnud üle 50 aasta, näinud äkkpidurdusi jm. Olen ka küllaga näinud ka surmasid liikluses ja võid olla kindel, et ma NÄEN! Lahendusi, mis on kiiremad kui tunneli või silla ehitamine. Ja rohkem peaks rõhuma mõistusele/mõtlemisele, mitte "vägistama" kõikjal inimesi maa alla. Me pole ka USA või Saudi-Araabia vm sadade miljonite teeületajatega riik, masse enamustes peatustes ei ole.

Ning taskute kaotamise negatiivseid külgi ka ei näe? Nii oli Norras ja on ka meil, aga sobibki see vaid VÄIKSE liiklusega teedele. Seda enam, et möödasõidud tapavad ka, nii et pole see sugugi ohutu. Pole ju vaid jalakäijad üle tee jooksmas, möödasõite tegevad autojuhid tihti hullemad, - kõmm ja laup!

Eraldusribaga bussitaskud - ERITI oluline, et seal ootajad oleks nähtavad! Sest kui seal pidurdamisega hiljaks jääd, ei pruugi enam saada isegi sinna pöörata. Ka ära nähtud.

Kas mul jäi ükski oluline vaatenurk siin välja? Võib olla hiljem tõesti miskit meenub, aga siin on kõik oluline sees. Ka see, kas ja kuidas bussipeatustes teed ületatakse, ei ole praeguse foto ja teemapüstituse juures oluline, kuid mainin ära, et ka sellega olen nõus, et võimalusel tuleks välistada bussi tagant/eest tee ületamine.

Aga just nii asjadele lähenetaksegi või siis peaks lähenema! Et olla veelgi täpsem, kui üksikasjalikult millegagi välja tulles asju läbi mõtlen, panen siia ka esimese fotovariandi. Sinise värviga märgi katsetuse juures jäi see visuaalselt liiga kõrgeks ja veidi vale vaatenurga järgi, seepärast saigi palutud pilti veidi muuta. Esmane pilt arvestab sellegagi, et selle ees sesivad lapsed oleks nähtavad. Rääkimata sellest, kuidas lume lükkamisega silti ei varjataks jne.

Ja just sellistest pisiasjadest saavadki suured asjad alguse. Võimalikult kiiresti alustada märkide vahetamisega üle Eesti, üksiti pikendades ka taskut, tagades ohutus kohas kellegi ootamine ja või auto peatusesse jätmine jms. Kui peatusesse rajatakse ka ootekoda, siis seegi peab olema sellise lahendusega (pikem tagumine külgsein, heledad materjalid koos helendavate kleebisribadega jne) ja/või nurga all, mis tagab parema nähtavuse.

Ja veel kordan, kuidas olen küll ja veel näinud liikluses äkkpidurdusi bussijuhtide poolt, nii et talvel lausa külglibisemisse mindud või peatusest ikka suure hooga mööda sõidetud. Mida tunnevad tagasõitvate autode juhid, sm projekteerijad ja projektitajad? Ning mainin seda rõhutamiseks ka seetõttu, et ükskõik kus kui läheb aruteludeks "lubatust aeglasema sõitmise teemal", tekib kari tattipritsivaid räuskajaid, kes nõuavad, et aeglasem peab kiiremad mööda laskma. Seda nõudis kunagi ka EE "staarajakirjanik" 90-alas 87-ga sõitjate puhul. Ja millal iganes olen ma küsinud, KUS ja KUIDAS kiiremaid mööda lasta, ei ole mitte keegi suutnud sellele küsimusele vastata. Sest enamasti kas ei ole neid OHUTUID võimalusi üldse või tõmmataksegi kogu kolonnil hing kinni! Ja rõhutan jällegi - eriti ohtlik talvel, kus taskud hooldamata! Täna on meil aga lisaks aastatepikkune kogemus ka Viljandi maantee tuntud lõigult, kus on samasugused pisukesed taskud. Kuidas seal see kiiremate möödalaskmine välja nägi kah?

Milline peab olema siis bussipeatus?

https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/12/kaasaegsed-bussipeatused-ja-kas-kiirus.html

või

 https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/12/ootetingimused-kui-riigi-arengu-lakmus.html

Neis lugudes sees ka ootekojad, valgustus jm, mis on samuti igati tähtsad!