APRILL - kes viriseb?

 

On üsna tavapärane, kui täna süüdistatakse kedagi tihti virisemises. Väga ei tahakski neid asju siin nähtavale tuua, aga vahel peab. Esimeseks pildiks aga panin pildi Balti jaama turult. Kas see on virisemine, kui ütlen, et mind häirib see, kuidas letid kevadhooajaks paika lükati, aga "põrandapesu" on tegemata ja kõik jätab väga räpase mulje?

Küll aga räägitakse üsna tihti, eriti viimasel ajal, sellest, et eestlased on väga rumalad? On see tõesti nii? Just FB on see, kus leiab kõige rohkem erinevaid TÕDESID - vandenõuteoreetikutest (alusetute) süüdistamisteni. Ja et aprill ei soodusta väga ringikolamist, saan rohkem tõdesid ja mittetõdesid leiad just arvuti abil.

Jaanus Riibe postitas loo sellest, milline saab olema Hipodroomi kvartal. Teades, kui oluline on ka rohepealinnas PIDEVALT meelde tuletada, mis on oluline, kommenteerisin:

Piltide järgi haljastust nagu oleks?

Mingi suur kiviväljak ja nui neljaks - mitte ühtegi puud? Mingi uus brüsseli norm ja nõue, et mida saab, see tuleb panna kivvi ja betooni?

Kui roheline asi on - kas alal saab olema palju joogiveekraane?

Mitu korda säästvam saab olema tänavaruumi valguslahendus tavapärasega võrreldes?

Riibe ei kommenteerinud, küll aga ilmus taas üks meie rahva säravamaid poegi (sinisega nagu ikka toon välja need leitud väärttõed):

kas iga joogivee kraani kõrval ei peaks olema plastmassist peldik...rohelist värvi...?

kas on mõtet peldikutasemel kommenteerida?

Igale ülirohelisele unenäole peab leiduma adekvaatne vastus.

 

 adekvaatsusest asi kaugel, lauslollus aga käepärast. Eriti tüüpiline neile, kes isegi aru ei saa, millest jutt üldse on.

 

 

täitsa õige ja enesekriitiline jutt!

Greeta käsitleb Palestiinas juba järgmisi teemasid. Aeg talle järgneda!

 

hiljuti keegi jälle ütles, et eestlaste hulgas on kohutavalt palju rumalust! Kurb muidugi, et väite õigsust tõestad! Veel kurvem, et ise uhke veel selle üle! Keskerakondlane?

 

kõik need organismid,kes siis,kui omad argumendid otsa saavad ja polegi nagu midagi vastata,kes hakkavad seejärel osutama oponendi soole,kuuluvusele,rahvusele,või teab millele veel,on saanud nii nõuka-ajal,kui ka nüüdsel ajal ajukääbiku või mingi parteifunktsionääri aunimetuse.

Oma peaga tuleb olla sõber, Neeme!

 

Muide, argumente tasub siis tuua, kui vaidleja tase selleks eeldused loob! Aga siin on just see mure, et, kordan, kommenteerija ei saa arugi, millest jutt on. Hullem veel, sellised tapavad ennast ja teisi keskkonna hävitamisega, aga nagu ütlesin, veel uhkedki oma lapsikul tasemel killurebimise üle!

Pane veel midagi änksat!???

 

Ümar jutt ja lage väli...

Mine tagumikku,N.

 

veel uhkem tõestus!

 

Ja muidugi pole see veel kõik! Kui Keskerakond kutsub üles meelt avaldama selle vastu, et tasuta transport Tallinnas võib kaduda, siis ilmub veel üks, kas rumal või käppapidi molli sees olijast proua. Õigustab kõike ja kirub teisi (poliitikuid). Ehk et kui teised on petised, raiskajad, aferistid jne, siis see õigustab seda, kui Keskerakonnas ka ollakse samasugused?
Et ei peaks otsima ühte vana head postitust (isamaalase jagatud, kuigi eks nendegi hulgas ole samasuguseid, kahjuks), siis tolle sisu kopeerin siia juurde:

 

Tallinna maksumaksja raha eest ülalpeetav turundus/avalike suhete/meedia/PR osakond aastaks 2024. Sellele lisaks veel kulud erameediakanalitele sisuturunduse ostmiseks. Millega kõik need inimesed tegelevad? Kas Tallinnal on mingi tohutult edukas bränd või on linnaelanikud pealinnas toimuvaga kuidagi eriti hästi kursis? Kas nende erinevate linnaasutuste vahel ei ole dubleerimist? Kas Tallinna maksumaksja raha ei saaks kuidagi paremini kasutada?

1. turundusjuht

2. turunduse projektijuht

3. turunduse projektijuht

4. turunduse projektijuht

5. turunduse projektijuht

6. turunduse projektijuht

7. turunduse projektijuht

8. turismiveebi projektijuht

9. meediajuht

10. sisekommunikatsiooni juht

11. sotsiaalmeedia juhtivspetsialist

12. pressiesindaja

13. pressiesindaja

14. pressiesindaja

15. pressiesindaja

16. pressiesindaja

17. pressiesindaja

18. brändijuht

19. linnameedia juhataja

20. ristmeedia arendusjuht

21. veebi tegevtoimetaja

22. veebitoimetaja

23. veebitoimetaja

24. veebitoimetaja

25. fototoimetaja

26. tegevtoimetaja

27. vanemtoimetaja

28. vanemtoimetaja

29. toimetaja

30. toimetaja

31. toimetaja

32. toimetaja

33. tegevtoimetaja

34. vanemtoimetaja

35. toimetaja

36. toimetaja

37. toimetaja

38. toimetaja

39. toimetaja

40. veebitoimetaja

41. veebitoimetaja

42. telesaadete tegevtoimetaja

43. päevatoimetaja

44. päevatoimetaja

45. reporter-toimetaja

46. reporter-toimetaja

47. reporter-toimetaja

48. reporter-toimetaja

49. reporter-toimetaja

50. reporter-toimetaja

51. reporter-toimetaja

52. multimeedia tehnikajuht

53. multimeedia peaspetsialist

54. multimeedia spetsialist

55. multimeedia spetsialist

56. multimeedia spetsialist

57. multimeedia spetsialist

58. multimeedia spetsialist

59. multimeedia spetsialist

60. kommunikatsioonijuht

61. kommunikatsioonispetsialist

62. kommunikatsioonispetsialist

63. turunduse projektijuht

64. kommunikatsiooni projektijuht

65. avalike suhete peaspetsialist

66. kommunikatsioonispetsialist

67. Kommunikatsiooninõunik

68. Ürituse projektijuht

69. Ürituse projektijuht

70. Turunduse projektijuht

71. projektijuht

72. kommunikatsioonijuht

73. Digimeedia projektijuht

74. avalike suhete nõunik

75. avalike suhete nõunik

76. avalike suhete nõunik

77. avalike suhete peaspetsialist

78. avalike suhete nõunik

79. avalike suhete nõunik

80. avalike suhete nõunik

 

Oleks siis vaid spetsialistid? Ei, vaja on ka reaalselt tööd tegevaid toimetajaid jt, sest ega siis ometi omast arust bossu ei hakka ennast liigutama? Ja kui rahast rääkida, siis ärgem unustage boritshe jt, rääkimata erinevatest preemiatest jm.

Kes kaitseb muiduleivasööjaid ja raharaiskajaid? Kas see, kel käpp sees? Või see, kes ... rumal?

Ja paraku pean teise puraka siia otsa lisama. Sest jälle MINA virisesin. Või hoopis keegi petab, valetab ja vassib?

Tartu linn

etoSrndpsou8at 7fa3217a47fh3lf344fg3g2f7cu02am26hf810l5f4flc  · 

Häid uudiseid! Ligi sada protsenti Tartu praegusest tänavavalgustusest on uuendatud! Tartu tänavaid valgustavad säästlikud ja keskkonnasõbralikud LED-valgustid.

See võimaldab linnal aastas kokku hoida ligi pool miljonit eurot, vähendab energiatarbimist ja valgusreostust ning parandab valgustuse kvaliteeti. Uute valgustite kasutegureid on küll ja veel ja nendega saab tutvuda uudises

https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-saanud-saastliku-ja-keskkonnasobraliku-tanavavalgustuse

Kahjuks puhas maksumaksjate petmine linna poolt! Piltki näitab ära, millise priiskamisega tegu ja küllap selleks, et saaks tuumajaama ehitada?Sõiduteede valgustus oleks vaja olnud likvideerida, praegusel kujul aga kulutati miljoneid, et tuhandeid säästa!

Kui palju läks see raiskav projekt maksma ja mitusada tuhat tonni terast, kuupmeetreid liiva jm ning tonne tsementi kulutati?

Mõne aasta tagune ülevaade:

2010. aastal tarbis Tartu tänavavalgustus 7,456 GWh elektrienergiat. Aastaks 2014 oli tarbimine vähenenud 7,361 GWh-ni aastas. Tarbimine on vähenenud minimaalselt ehk ainult 95 MWh võrra. Uute LED-valgustite kasutuselevõtt ei ole energiatarbimist tänavavalgustuses oluliselt vähendanud ja seda peamiselt põhjusel, et aja jooksul on lisandunud mitu uut tänavat (näiteks Idaringtee) ning sellega seoses on kasvanud ka valgustite arv.

Tartu linnaosadest tarbitakse kõige rohkem energiat Annelinna ja kesklinna tänavavalgustuses (vt tabel 2.21). Need tarbimispiirkonnad moodustavad 25% linna tänavavalgustuse energiakulust ehk 1,867 GWh. Annelinnas ja kesklinnas on kokku 2971 valgustit ja 46 juhtimiskilpi.

Vähe sellest, poliitikud hoiavad maksumaksja palgal kedagi, kes veel irvitab?

Tartu linn

Täname ettepaneku eest sõiduteede valgustus likvideerida ja ehitada tuumajaam.

Ega polnudki muud vastata kui:

ma arvan, et te iroonia on siin kohatu, ikka teie erakonnad tahavad seda ehitada. Ning kui vähegi hooliksite keskkonnast, siis küllap ka tunnistaksite, et petate maksumaksjaid või õigemini röövite neid!?

Muide, vanalinnaski näete, et kõnniteede jaoks on piisav valgustitest majade küljes? Sama lugu ka Supilinnas ja mujal, kui ausalt tunnistada?

Hooldeteenus maksab Tartus pea 2 milj 5 aasta kohta, aga kui palju selle valgustuse vahetamise (postid, elektroonikasüsteemid, kaablid, tööd jm) kogumaksumus on?

Raiko Kaju

Neeme Sihv - kas Te või Teie erakondlik maailmavaade millegagi rahul ka on? Üks vahe virisesite Tartu - Riia rongiliikluse üle, siis veekraanide üle Tartu linnas. Nüüd need olemas / tulemas, aga mitte ühtegi positiivset sõna Teilt.

Raiko Kaju positiivset vastukaja saabki positiivsete asjade eest!

Virisenud pole ma aga kunagi! Mina oma tööd olen teinud kordades paremini, nii et reisijat vt on ikka VÄGA rahul olnud!

Ja kui olla täpne ning AUS, siis ma ikka olen "virisenud" rongiliikluse PUUDUMISE üle?? Kui Tartu - Riia rongiliiklust oleks pidanud avatama juba 10+ aastat tagasi, siis mis siin täna kiiduväärt on? Peaks kiitma selle eest, et Tartu linnavalitsejad koos oma erakonnakaaslastest ministritega pole aastakümnete jooksul TAHTNUD sellega üldse tegeledagi?

Muide, kus on täna kümned ja kümned maakonnaliinid raudteejaamas, et rongilt saaks bussidele istuda ja vastupidi? Linnavalitsejad teatavad veel uhkusega, et nad 3,7 miljoni euroraha eest jätsid MEELEGA nende jaoks peatuse raudteejaama tegemata. Peaksin kiitma? Ikka TÕSISELT või?

Joogiveekraanid on täielik keskkonnahoid, kui palju neid Tartu linnas on? Ja miks VALETADA, et uued valgustid on säästvad, kui tegelikult hoopis raiskavad? Mina säästsin ja panin maja väravale valgusti, et möödakäijatel oleks valge tee. SEE on sääst!

Ja kiitnud olen kah, kui ikka mõni mõnus kõnnitee luuakse või miski muu paremaks saab. Kuid paraku on Tartu linn nagu enamus omavalitsusi Eestis paljude oluliste asjadega aastaid ja aastakümneid venitanud. Peaks kiitma?

• 
  

Aktiivn

Ja kus ning kui palju neid kraane tulemas? Kui tänavu tükki 100, siis KIIDAN TRÜKITÄHTEDEGA JA SUURELT!

(Muide, kaubamaja kõrval üks on. Kas ja kuidas saab sellest veepudeleid täita?

Ehk siis see, kui vastupidiselt poliitikutele ma sellistes asjades olen aus ja ei valeta, siis saan jälle süüdistuse virisemises? Aga no mõelge ometi - kas ikka kõik on puhas kuld, mis poliitikute suust välja tuleb? 10, Arvatavasti 20 ja rohkemgi miljonit maksma läinud asi teenib end "tasa" 20-40 aastaga, kusjuures kogu selle aja on tegu veel valgusreostusega? Ja samal ajal ei suudeta paigaldada linna paarisada vajalikku veekraani mõne aasta jooksul?

Omamoodi naljakas aga, et Tallinna veebisõnakas "raehärra" Lauri Kreutzwald jõudis ka tartlaste maile purulollust suust välja ajama. Ooo, jumal... 

Aga midagi rõõmustavamat ikka ka. Vähemalt mind rõõmustavat. Tegu siis puhtast hõbedast müntidega (keskmise olen pildile püüdnud jalad ülespidi, vabandust!), vasakul 1,25-untsine, kaks parempoolset 2-untsised. Tõsised lemmikud ja väärtus vaid kasvab!
Ja loodan, et nüüd ma jälle ei virise, kui mainin, et Omniva pakikapp nii ülekoormatud, et pühapäeval kohale jõudnud pakk saabus kappi alles kolmapäeva lõunaks. Kaua oodatud - kaunikene!

Ilmad juba hetketi ilusamad olnud, kuigi vahepeal oli ka vastikult külm, vihmane ja tuuline. Minu jaoks on aga kevad enneolematult .... unune! Ma ei mõista, millest see nii väga, olen ju vaid aasta vanem kui eelmisel kevadel! Nali naljaks, aga hirmunekad on peal küll. Päise päeva ajal jõuan paar korda kindlasti tukkuda, sest räige uni tuleb lihtsalt peale! Täna võtsin isegi vitamiine, et ehk neistki kuidagi abi.

Hetkel joon aga teed ja mõtlen, et õhtupoole võiks taas jäätist süüa. Erinevad jäätised kruusi ja nautima - sellistki asja pole mul nii suuresti olnud. No vanaks jään, seda ükskord kindlasti, aga see ei saa olla ainupõhjus.

 

 

Marketid pole sugigi iga kell rahvast täis...

 

 

Märtsikuine kevad kui nii võib öelda, oli üsna pikk. Seepärast ennustasin, et ei pääse me aprillis küll päris lumeta. Kuigi keegi juba jõudis vahvalt öelda, et "kõrini juba sellest lumest", siis ma tegin tühma näo pähe ja ütlesin, et SEE lumi tuli ju alles äsja maha, juba tüdinenud?
Ja kuidas võttagi seda must-valget asja siin ilmas? Varblased on tänavu kevadel justkui eriti mustad, vastukaaluks on aga mul üks lemmik - valge tuvi! Aga pole vahet, kellega tegu, kui ei virise ega vingu ja ollakse sõbralik, siis midagi ikka poetan...

Siin siis ongi SEE lumi.

Aga tolle valge tuviga on sellised lood, et kui talle viimased sihvkad andsin (puhastatud, kuigi nad vitsutavad sisse ka koortega ja ma ei tea, kui hea magu peab ikka olema, mis sellised energiaks ümber töötleb!) ja tal oli ikka näljas nägu ees, pudistasin veidi saia. Mida sa mulle pakud, näis nägu ütlevat? Vaat see on see ärahellitamine. Teistele ma nagunii ei anna mitte midagi, isegi saia mitte, sest see on jube kui neid sitarattaid on parvede viisi! Ei oska nad ju mingilgi määral puhtust hoida! Kui süüa ei paista, siis istuks ju aina õrrel, aknalaual või kuskil ja muudkui pasandaksid!
Aga too tuvi on igatahes üks inteligentsemaid ja viisakamaid. Ja süüa otsima tuleb vahel mitmepäevase vahega, siis, kui ikka kõhusopis pole mitte midagi! Mõni ei viitsi üldse  mujalt otsida, kui korra oled andnud. Nii passivadki hommikust saati! Sama järjekindlad on muidugi ka varesed ja varblased ning kajakad, kes piirkonnas aina ringi tiirutavad ja kaugelt iga tegevust märkavad. Varblaselutid ja mõni vares siiski vahel midagi saavad mu käest...
Kevad on küll peaaegu käes, aga pidingi turult veel ühe kotitäie seemneid tooma. Noo vaatab ju teine nii arusaaja pilguga kui aknalaual kõhutan ja juttu ajan. Naljakas, aga sellised kutsuvad juttu ajama ja teevad näo pähe, nagu saaks aru kah! Välja arvatud sellest, et "OTSAS ON!".

Nüüd aga krimkade kallale. Loen vaheldumisi Erle Stanley Gardneri aegumatut Perry Masonit ja minu jaoks täiesti uudset Joanne Fluke küpsistedetektiive. Mõneti sulaselge naistekas, aga need naised kohvikust on nagu Della Street Masonile või Archie Goodwin Wolfele. Lugeda kõlbab igatahes küll, kuigi põnevus on segi küpsistekohviku ja pataka retseptidega. (Huvitav, mõni kohvik võiks meil selle eeskujuks võtta ja kukkuda vorpima toite nende retseptide järgi?)

Tegin omale ka kohvi, sest püüan võimalusel päevaseid tukkumisi ära hoida. Ja ehk taas ka vitamiine võtma?

 

 

Kuidas suhtuda värvilistesse müntidesse? Ma haistan siin eelkõige raha lõhna (pole vahetki, kas tegu müntide või meenemüntidega), sest kirevus on alati inimesi meelitanud. Vahel need tunduvad mulle kuidagi prostad ehk nagu kleepsuga kaetud, aga teisalt, nii ja naa! Ja kingituseks on kindlasti ilusad?

Alumisel pildil aga lahedad "isetegevuslikud" mündid ehk selliseid tellis Coin 24 väga väikse tiraazhina "vaikelu" ehk koroona aegadel. Ja kindlasti heatahtlikul eesmärgil nagu on seda just medtöötajatele tänu osundamine!

Ma ei või lihtsalt näha aknast, et kõnnitee on rasvalumelobjakane! Aga näe, ei õnnestu ka midagi ära teha, sest mõlemad lumelabidad koridorist kadunud... Lihtsalt, selline lörts on üsna libe ja peab lootma, et keegi käntsu ei käi!

Mingi foto Schengeni lehelt. Kuidas Eestis lood?

Eesti rahvaarv 1 365 884, 43 467,18 km², 31,4 elanikku km².

Ehk et see sobib aeg-ajalt kasutamiseks, kui mingid tegelased segast peksavad ja tahavad köisraudteed, metrood, RB-d, tuumajaama ja veel 100 idiootsust! Me OLEME ÄÄREMAA JA MAKSUMAKSJAID NAPIB! Ja tegelikult, me oleme Euroopas parim maa normaalseks talupojamõistusega eluks! Arvata nagu oleks maa, kõrgetest büroohoonetest linnades kuni Helsinki tunnelini see, mis teeb elu PAREMAKS, on püha naiivsus! Sellised asjad hoopis solgivad ära kogu elukeskkonna ehk ühe imelise Maarjamaa, aga see kehtib ka kogu maakera kohta!

 

  

Meile sobib kõik mõistlikus mõõdus! Olgu selleks tramm, rong või pakirobot! Vahel muidugi juhtub, et millegi teeme NATUKE suurema kui vaja või et teisal teeme hoopis väiksema või üldse ei tee, aga seda nimetataksegi mõõdukuseks. Ehk et meil on ja peabki olema mõõdutunne! See muidugi eeldab ka seda, et kui miski "ununebki" tegemata, siis õpime vigadest ja parandame.

 

 

Balti jaam. Vahel ongi miskit palju, näiteks ronge, aga mitte liiga palju. Et siis vaataks, mõtleks ja kaaluks, ongi ees kollane tuli! Kui aga on ruumi ja vajadust, siis MÕTLEMISELE antakse roheline tuli! Ja mõtlema peame mitte ainult vaid neile, kes me lähedal!

 

 

Kui aga miskit läheb uduseks ning silm või mõistus enam hästi ei seleta, peab ette lööma punase!

 

 

Kus on õige kohta pakikappide jaoks? Seal, kus need kõige vähem segavad ja kus samas kulleril on lihtne, kiire ja mugav ligipääs! Muidugi peaks kõik kapid olemagi koos, firmast olenemata, mitte ümber jaama laiali! Ning nii kuller kui "pakitaja" peab saama toimetada ikka katuse all võimaluse korral. See, mis DPD arvates ongi katus, on pigem näide kergest ajude kärbumisest, vist!?

 

 

Kõik bussiliinid, mis Tallinna linnas kokku liideti on nn alg/lõpp-peatuses (endises) nüüd tegu enam mitte tühjade bussidega, vaid neis on reisijad, kes sõidavad EDASI! Aga üllatavalt paljud ei saa ikka aru, mis on selle liitmise mõte! Kas sellepärast, et ise ei sõida? Või tõsimeeli arvavad, et ümberistumine on 100% mugav, mõnus ja kiire?

 

 

Kevadvärve! Lillede puhul tekib lisaks ilusale ilutundele lisaks küsimus - kui paljud neist müümata prügimäele rändavad? Toodud tossava kütuse abil isegi Aafrikast, liialdatuse tõttu väänatud hinda otsa, kuis jaksab ja ... maksame kinni ka prügimäe teekonna?

 

Automaksu VASTU ma siiski allkirja ei anna. Ja muide, väga paljud läksid mööda! Nii et Isamaa sai vaid käputäie allkirju. Miks? Usaldust ja usku ei ole! Lahendusi pole, ka Isamaal? Ja ei saa ma siis ju alla kirjutada, eks? Pealegi, maksude tõstmisest mei pääse, sest kõiges on raha puudu. Osalt seepärast, et riigijuhid kohutavalt raiskavad, osalt aga ... vt eespool maksumaksjate arvu selgitust!

 

  

Paar hea hinnaga plaati ma siiski ostsin! On muidugi palju huvitavat, isegi uued Mikroni jt vinüülid, aga nende hinnad pole minu jaoks. Omada aga, kes soovib, tasub kindlasti!

 Kes viriseb?

Vaatasin filmi "Naine kütab sauna". Hea! Eriti huvitav muidugi mida rohkem tollest ajast mööda läeb. Ja selline vanade maakodude idüll, aga ka saunamaja ja muidugi seal väliskülalistele pakutav... Virutatakse ikka lauale 3-liitriste purkidega hapukurk või muud naturaalset ja kodust! Mida me täna maaturismis sageli välismaalastele pakume? Välismaist odavat sodi? Õnneks on ka kohti, kus pakutav hoopis teistsugune ja sulaselge üllatus masstoodanguga harjunud välismaalaste jaoks. Ita Ever aga ütles tädile: "teised kurdavad ja virisevad, aga sinul on ikka head sõna" (või midagi taolist).
Ja ongi juba ainuüksi see kaader selline kodune, mis viib paljude maakodule ja memmedele-taatidele! Kuigi jutuks ka surm ja lahkumine ja see filmis kurvalt ka sees. Mis siis et tegu loomuliku osana me eluteest. Nägi ju papa Unogi Kdit, aga kahjuks mitte Arminit. Õhtul jäi küll vaatamine pooleli, aga täna vaatan kindlasti lõpuni.

Vahepeal säilitaks mõne huvitava kommentaari. Kas ja kuidas on seotud virisemine ja valetamine? Kui feissis jutuks RB, siis ilmub tihti ka ajakirjanikust geograaf T. K. välja. Seekord tuntud teedespetsialist tõi oma postituses näiteks kuidas Soomes planeeritakse vähemraiskavaid projekte läbi viia ehk siis nende mahtu vähendada ja miks mitte ka RB puhul teha üherajaline raudtee jms. Kas aga T.K. jutt on valetamine või virisemine või segu mõlemast? Sest järgnes tema komm RB säästlikemast võimalustest ja peale küsimist, millisest olemasolevast jutt, see teine komm.

mis mõte siis asjal üldse on, miks ei võiks olemasolevat liini ajakohastada? 
*****
Ei ole mõtet lolli mängida. Sa tead väga hästi, et ma räägin raudteest, mida mööda näiteks Poolast Tapale tanke veetakse.

Ehk siis kui viidata, et "olemasolev" on eksitav mõiste, saab aimu, et mängitakse hoopis lolli!? See pole virisemine ega valetamine? On. Ja taguda nagu segane "rauda", et Lääne-Eesti vajalikust raudteeühendusest ilmajätmine ning raha kantimine Tartumaale ongi SEESAMA SÄÄSTLIKUM LAHENDUS... Ikka tõsiselt peetakse ennast ja sellist häma ning petmist igati normaalseks? Aga inimese olemuse toob igal juhul välja! Eestile on hukatuslikuim selliste tegelaste kuulamine, aga loodetavasti enamasti ei kuulata!

Aga selle teema puhul mulle meenus kohe üks saadik, kes pidas Valgamaal loomulikuks, et maksumaksja ta taksosõidud kinni maksaks, kasvõi Tallinnast. Kuidas ta MUIDU SAAKS VALIJATE JUURDE, EKS? Kuidas valija aga tööle saab? Bussiliiklust ju saadik oluliseks ei pidanud? Kui paljudel on siis Eestis küüned enda poole ja tallalakkuja mentaliteet veel pealekauba oluline ning omane?

Ja nüüd täppi mis täppi pani üks teise kandi RAHVAsaadik:

Kas sa kujutad ette, kuidas ma jõuaks kõiki neid kohti külastada ühistranspordiga? Saadik peaks ju oma piirkonnas rahvaga suhtlema!

Mina vastasin:
ega ma KÕIKIDEST kohtadest räägigi. Loomulikult poleks see vast isegi võimalik. Küll aga ei tohi unustada, et paljud PEAVAD ka oma kohustusi täitma, näiteks tööl käima ja neil muud võimalust ehk polegi, seega peaks süsteemi aina paremaks muutma. .... tõepoolest ka midagi tehakse, kui pidevalt peale pressida.

Ja kuidas JÕUDA, see sõltub ka sellest, kui kaugel on nt peatus, eks? .... aleviku inimesed .... suunale sõitmiseks peaks mitu km vantsima ja vastupidi. Ikka veel pole Alevikutee peatust! Pole veel mõnda linnas vajalikku peatust?

Saadik peaks ju ka ametnikega kohtuma? Ja seisma rahva eest?

 

Vaat nii, on ju, eks ole? Õigused ja kohustused - mõlemad on saadikute pärusmaa!? Aga taas, kui ise bussiga EI SÕIDA, teisi inimesi ega keskkonda TÄHTSAKS EI PEA jne, siis ongi tulemuseks sisutühi poliitiku pläma!

Kord kaaberdasin taas mööda Kalaranna teed ja ei suutnud aru saada, kuhu varem nähtud veekraan on kadunud? Tegelikult polnudki kadunud, hoopis märkamatu! Tallinna Kesklinna Valitsus viitab näiteks nutikaardile, millega kraane Tallinnas leida. Minu arust pole see 100% väärt lahendus!? Mainisin, et eelistan ise leida, sest viidad peaks olema. Nemad küsisid toredasti vastu:

 Neeme Sihv, milleks viit, kui te eelistate kraane ise leida? 

Mina:
hea küsimus! Ma eelistan neid leida ilma netis tolgendamata, et näha Tallinna (vana)linna. Nii nagu enamus inimesi, kes tahavad NÄHA midagi ilusat? See definitsioon on vast täpsem?
Kui aga tõsisemalt öelda, siis vähe kasu on rohelisest teguviisist, kui tehtu on peidetud/märkamatu, eks? On linnu ja kohti, kus ise saadakse aru, et viidad (vesi, tualetid jm) on olulised, on kohti, kus tuleb seda aastaid selgitada. Ja kuna Tallinn muid viitasid sadades maha võtab, siis oleks taaskasutus ju ka roheline? Ehk siis uus kleeps peale ja VEEKRAANID MÄRGATAVAKS!?
Olen isegi kord rannas sattunud hirmsa kuuma kätte ja veekraani avastasin alles ära minnes. Ehk et jäänuks ära suur piin ja ehk lausa kellegi terviserikked, kui inimestest rohkem hoolitakse?

SEE pole muidugi virisemise kategooria vaid palju hullem. Ja lihtsalt mind on aastaid häirinud, et me ei tohi kasutada normaalset kirjakeelt ja kirjutada nt neeg.r. Kellegi hullema kui viriseja haige ja väärastunud mõtlemine on meid selleni viinud ning ka kõik piirkonnad on erinevad. Meie ei ole ameerikamaa ja ammugi pole me nii totakalt "võrdõiguslikud". Me oleme seda nime aastakümneid kasutanud ja tegu puhtalt neutraalse väljendiga, nagu ka rahvused. Siin kõlab hoopis hullemini ja halvustavamalt väljend "must", aga ega "sallijad" ju sellest aru saagi. Peaksime hoopis jääma tshurka, värviline või muude tegelikkuses solvavate väljendite juurde?
Miks see mulle meenus? Sest loen ühte (naistekast)krimkat.

Tule taevas appi! Indiaanlane on ka rassistlik? Käige.... Ehk ei tohi enam ka eestlane öelda või setu?

Heh, sain hea pildi kakust, võilillest, kivikujust vms. Toon selle näiteks. Panen selle loodusegruppi üles, jee! Keegi kommenteeris: "Kas tohin seda loodusgrupis õppematerjalina kasutada?" EI LUBA!!!

Oot-oot, aga miks siis üldse üles panna? Aga sest ennast morjendada pole vaja lasta. Sest hoolivamaid inimesi on palju rohkem, nende ilusaid pilte samuti ja nii saab paljude loodushuviliste heaks ikkagi tehtud väike määramise abimees-album.

 

 

Natuke riisusime.

 

 

Ahha, mükoloogi herra jäi vahele! Langetatud päi, avaldamas austust sellele, mida ostis!

Ma poleks kunagi arvanud, et Eestis on NII PALJU fanaatilisi äärmuslasi? Nii neid, kes ütlevad, et teeme Eestist Nauru, kaevame ja müüme KÕIK maha kui neid, kes ütlevad, et "lillekarvagi ei tohi me kõverdada"!? 

Eesti Sood grupist (võib muidugi vaadata ka seisukohtimuudes valdkondades, sh metsa- jm teemadel, kipuvad ikka ainult äärmusesse) ja teemaks turbaväljad ning kaevandamine: 

Juba pealt turbakiht ära korjatud, siis neid alasid võiks jätkuvalt kasutada?

• 4 p
• 
  

• Vasta
• Jaga

Faristamo Eller

Autor

Suurim panustaja

Neeme J. Sihv ei, neil tuleks aidata taastuda. Aga loomulikult kõigepealt tuleb looduslikes seisundis rabad jätta rahule, mitte anda lube, juba antud kaevandusload tühistada.

• 
  
  
  

Neeme J. Sihv

Suurim panustaja

Faristamo Eller uusi "avada" kahtlemata ei tohiks lubada.

Aga miks ei tohiks? Kui aga siiski on juba avatud, miks mitte kasutada ära ka vähemväärtuslik turvas? Ehk on hilisem vesine ala parem kui kuiv turbaväli? Ei saa ju päris äärmuslikult ka asju võtta, jättes muud vajadused kõrvale?

• 
  

Faristamo Eller:

Neeme J. Sihv äärmuslikkusest on asi kaugel. Küsida tulebki, etnilised on need vajadused, mida rahuldatakse, ja kas need vajadused on võimalik ehk ka teisiti rahuldada. Soovitan väga Marko Kohvi ettekannet viimaselt ELFi konverentsilt "Meri ja Soo" soo päevalt. Jagan üht slaidi tema ettekandest, mis illustreerib ilmekalt turba kaevandamisest väljumise vajalikkust võimalikult kiiresti.

Neeme J. Sihv

Suurim panustaja

Faristamo Eller väga tore, aga küsin uuesti, sest vastust ei ole. MIKS tuleb turbaväljadel, mis on kuiv tolmuväli ja eemaldatud vaid pealmine kiht, lasta taastuda?

Ning üks näide Eesti turbaväljadelt, kus see on ise taastunud, kui pika ajaga ja milline näeb välja?

• 
  
  
  

Faristamo Eller

Neeme J. Sihv sest kui jätta turbaväli niisama, on see elutu kõrb, lisaks emiteerib see tohutult süsinikku.

P.S. väljendit "aidata taastuda" kasutasin tavapärase "taastama" asemel, sest loodus taastab end kõige paremini ise, ja inimene võib sellele osadel juhtudel kaasa aidates luues tingimused, tavaliselt hõlmab see küll enda laastava tegevuse lõpetamist ja mõjude leevendamist, näiteks kuivenduskrqavide kinnipanemist. Et saaks turvast kaevandada, muudetakse ka kuivendades veerežiimi näiteks.

Täpsema info jaoks soovitan näiteks Marko Kohvi ettekannet juba nimetatud konverentsilt.

• 
  

Neeme Sihv

Faristamo Eller kus leida neid ettekandeid täielikul kujul?

 

(Vastust veel ei ole)

 

 

Veljo Värk

Neeme J. Sihv See, et "kui juba on rikutud, siis on mõistlik lasta lõpuni kaevandada" on rohkem selline tööstuse poolt tulev jutt. Ökoloogilisest aspektist loogiliselt võttes on ju nii, et mida sügavamale kaevad, seda suuremal alal mõjutad veerežiimi. Ja seda pikem on ka võimalik hilisem taastamine.

Ja kui sa küsid näiteid looduslikust taastumisest, siis vähemalt Pääsüla rabas olev turbaväli (Pääsküla jõest lõuna poole), mida vist lõpuni pole kaevandatud ja mis jäeti mingid ajad tagasi maha, näitab vähemalt mingeid märke taimestiku tekkest. See oleks muidugi huvitav eksperiment, et kui seda ei torgiks, siis mis sealt eest leiaks näiteks 100 aasta pärast...

Neeme J. Sihv

Suurim panustaja

Veljo Värk Jah, omad mõjud sellel on. Küll aga on see parem, kui aina uusi alasid AVADA ja taas vaid pealt ära koorida, jättes lahtised turbaväljad endast maha? Ning sügavamalt kaevates tekivad veesilmad ja selle kaudu peaks süsinikku vähem õhku sattuma kui tolmuväljadelt? Kas ma mõlemas osas eksin?

Huvitav on selline taastumine kindlasti, aga nagu isegi mainid, on tegu MINGI minimaalse taastumisega. Nii et taas jõuab selleni, et parem pindalaliselt vähem välju, kus on vaid MINGIGI taastumine, kui rohkem, kus siis sellevõrra ka rohkem rikutud hektareid?

• 
  
  
  

Neeme J. Sihv

Suurim panustaja

Ja ma pole küll kuulnud, kuidas taastumine on seotud võimaliku "laukasoo" puhul ehk et süvitsi kaevatud turbaväljadel, kus jääks alles kõrgemad turba nn rabasaared vaheldumisi kunstlike laugastega. Kui ma nüüd arusaadavalt kirjutasin muidugi.

Põhjaveerezhiimi peaks need vähem rikkuma?

• 
  
  
  

Veljo Värk

Neeme J. Sihv

Minu loogika ütleb, et sügavamale kaevates saavad suuremal pindalal mõjutatud ümbritsevad alad, sh nendelt süsiniku lendumine. Toimuvad ka muutused taimestikus.

Minu kogemused Eesti looduses ütlevad, et mingid inimmõjutused kuivenduse näol on väga paljudes paikades ja omakorda teistpidi vaadates - paljude turbaalade ümbruskonnas on veel mingi osa allesjäänud märgala. Kas me peaksime hoolitsema selle eest, et nendel aladel toimuksid täielikult negatiivsed protsessid või andma suurema võimaluse, et need alad saaksid hakata taastuma? Kui sulgeme turbaalade kuivenduskraavid, siis ka ümbritsevade alade jaoks loome paremad tingimused.

Ja selle "kahjustagem väiksemaid alasid, aga täielikult" mõtlemisega on mul selline lugu, et võin siia kõrvale esitada hoopis teistsuguse küsimuse - kas kasutada väiksemat hulka orjasid täielikult ja piinata neid surmani või orjastada rohkem inimesi, et neid suuremal hulgal ja pikema aja jooksul kasutada?

Ehk siis asja mõte pole kaaluda kahe vale vahel, tuleb absurdne looduse hävitamine lõpetada täielikult. Ja isegi kui mõnel alal võtab looduse enda taastumine väga pikalt aega, on inimene enamasti alati alahinnanud looduse taastumisvõimet ja oma "tarkuses" ja ahnuses püüdnud omatahtsi midagi ümber kujundada ja viimast võtta.

• 
  

Neeme J. Sihv

Veljo Värk kuivenduskraavide sulgemine kahtlemata valdavalt vaid kasuks. Küll aga ei ole ma öelnud, et peaksime midagigi KAHJUSTAMA TÄIELIKULT, seda enam, et täielikku kahjustamist ei ole olemaski! Nii et demagoogia ning sõnade suhutoppimise jätaks kõrvale? See on äärmuslaste, sh äärmusroheliste märk. Või peaks siis ka põlevkivui jm kaevandamise puhul kraapima ära vaid õhukese kirme, jätma selle, mida hiljem ikka vajame, maa sisse ja/või kuhjama aherainemägedesse?

Point on ikka mõistlikus kaevandamises.

Ja täielikult ei saa ega me peagi midagi lõpetama! Mitte midagi! Isegi fosforiiti võib müne kärutäie enda jaoks kaevandada, kui on VAJADUS. Selline fanaatiliselt äärmuslikud suhtumised a la kaevame kõik 110% välja või ärme lillegi liiguta, on lausa rumalad!

Aga turbast, soost ja rabadest te eriti midagi ei tea? Sest väljapaisatud demagoogia kõrval vastuseta jäi põhiline küsimus - kuidas taastuvad turbaalad, kus on kaevandatud rohkem kui freesturbaväljadel? Näiteks, milline on olukord Turba ja Ellamaa vahel olevas maastikus?

 

Pean igatahes vahepeal mainima, et üsna huvitav on äärmuslaste käitumine, olenemata valdkonnast ja sellest, millises äärmuses ollakse.! Ei mingeid vastuseid selle kohta, kus leiaks vastavaid ettekandeid ja visatakse "ette" vaid mõni pilt ja skeem. Kas põhjusel, et kõik ongi pealiskaudne, linnuke kirjas, rahad liigutatud ning "töö on tehtud"? Lisaks on ka siin nende puhul probleeme arusaamisega, mis on ka tavapärane! Sama tavapärane, kui aia asemel aukudest rääkimine!
Muide, kommenteerisin varasemalt sedagi, et nende kodulehtki äärmiselt pealiskaudne. Otsisin sealt viiteid kirjandusele ja neid peaaegu polegi! Ma ei saa aru, kas tegu tõsiseltvõetavate teadlaste või "luulutajatega"?

http://www.soo.ee/

Aga aprill vist ongi eriline virisemise ja vingumise kuu!?

Postitasin selle pildi (vahel harva selle viimase aja kärarikkama teema ehk kõnniteel parkimise kohta midagi postitan) Mis järgnes?

Kuidagi pideva halamise leht......vist selle jälgimise sulgema.....adminn ise postitab, ise halab.......vanuseline probleem see pidev vingumine või teevad neerukivid liiga...

küsiks vastu, et miks te siin seda vingumist tekitate? Pole ju kordagi veel märganud, et siin erinevalt minust kedagi kiitnud või positiivset postitanud olete? Ise ei viitsi, aga vinguma ajab küll?

See, kui teistest "ülesõitmine" normaalne tundub, võib paljustki põhjustatud olla. Inimsuhete puhul on aga selline käitumine ainult kahjuks, eeskirjad pole enamasti niisama koostatud vaid ikka põhjusega.

Ja teadmiseks, mina niiviisi ei käitu ja küllap kodust saadud kasvatus ei pea sellist käitumist kellegi poolt normaalseks.

Muide, kui palju olete siia kiitvaid postitusi teinud? Või kommenteerinud neid, kus mina kiidan?

SIIN grupis, ei kuskil mujal, püütakse ka võimalikult palju infot jagada ÜT muudatuste kohta. Kui palju olete neid oma tuttavate vm HEAKS jaganud? Hoolivust ei tunne ära, kui selle otsa isegi komistada?

Nähke ka natuke vaeva, siis vinguge. Veel parem, kritiseerige argumenteeritult.

 

Ausalt, üle hakkab viskama! Need pidevalt süüdistavad inimesed on sageli need, kellelt ei ole ma näinud nt SELLES grupis mitte midagi positiivset ega kiitvat, tõepoolest! 

Või keegi postitab veidi filosoofilise, aga mõtestatud teksti:

See on nüüd isiklik postitus, mitte töine ja ametipostiga seotud ning mitte ka minu endaga seotud, minul on kõik endiselt hästi. Üha enam ja enam tundub mulle, et Eestis kogu selle vastandumise, tõrelemise, vaidlemise, põhimõttekindla jäikuse, üksteise põhjalaskmise, ärategemise, ärapanemise, hea huumori puudumise jne juures jääb inimestel endil hea ja normaalne elu elamata. Aeg jookseb, iga elupäev on väärtus omaette, ning selle kulutamine iseenda või mingi seltskonna üles keeramiseks järjekordseks intriigiks või vastandumiseks on kuidagi haletsusväärne. Ja siis, kui mõtlema hakatakse, kuhu see elu siis ikkagi kadus, on juba liiga hilja.

Mulle meeldivad inimesed, kes hoolivad jne.

Piirid on õrnõhukesed. On ka nii, et inimeste HINGES miski kripeldab, keeb, vahutab, pulbitseb...

Ning eesmärk ei ole millegi või kellegi üleskeeramine. Sageli aga keegi teine, siinsamaski, tekitab selle, kui kukub süüdistama, lahmima, halvustama. Vaatan näiteks meie looduseinimesi, kes tõsiselt muretsevad ja sugugi mitte enda pärast. On see halb? Oh ei! Aga tuleb mõni "metsamees" või keegi teine rahaahne tegelinski ning valab räigeid solgipangesid (mitmuses) kõigi kaela! Mida teha?

Tegelikult olen ka kogu elu aina pulbitsenud, sest andes endast parima ükskõik kus ja kellena töötades, tunnen, kuis väga paljut saaks ilma erilise pingutuseta paremini teha. Kõigi jaoks. Eesti jaoks. Looduse jaoks.

Mis järgne? Kuulus metsamõrtsukaliku suhtumise esinumber kommenteeris:

on´s Teil ikka validool taskus?

Seesama mees hiljuti õllitas mingi täiesti totaka artikli, mida isegi kommenteerida ei tahaks ja sisuliselt ka lugemata jätsin. Lihtsalt nägin juba alguses ära, kuivõrd totter tekst ja võrdlused olid. Kas me sellist Eestit tahtsime? keegi kindlasti, sest saaks ju PURU, räigelt PURU ja küllap tahtsid needki, kes hampelmannidena püünele ronivad. Mis põhjusel, jääbki arusaamatuks.
Aga ma ei lase sellest ennast väga häirida, lihtsalt talletan mälu hoidmise mõttes selliseid "erilisi" asju

Muidu on aga tänavune aprill kõige vähem "seiklusterohke" kuu, mis mul vist elus olnud! Eks laiskud ja palju muud ole põhjuseks, aga ka raha pole tahtnud kulutada ringikolamisele ja uskumatu küll, see ongi selle kuu ainuke postitus seni! tahaks pigem "investeerida" midagigi. Ja võimalus ju on, kui näiteks alkoholi ei tarbi, sest olgu see kuitahes odav (ja ongi olnud väga odav), ikka ju kulub, kui liiast tarbid?

Ja vahepeal tasapisi lisan hoopis linnupilte (aitäh paljud head pildistajad grupist Linnuhuvilised) grupi Roheline Eestimaa albumisse. Ikka selleks, et sarnaselt Seeneraamatu jm albumitega pakkuda huvilistele võimalust saada maksimaalselt infot ühest kohast!

https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.1632724847557801&type=3

Mõnikord aga kooserdab "kohale" delhvi "sõltumatu" faktikontroll ja hakkab anonüümselt lisama omi märkusi mingite postituste juurde, ähvardades nähtavalolekut vähendada ja mida iganes muud! Ikka uskumatult sopa sisse laskume Eesti Vabariigis? Need, kes ise valetavad nii et s... suitseb, mitte suu, tulevad ütlema, mida keegi võib postitada? Inimene ISE peab leidma oma TÕE ja analüüsima! Seda enam, et on olnudki neid delhvi kommenteeritud postitusi, kus just inimesed ongi püüdnud kommenteerides ellimineerida neis valeinfot!

Ohjah...

 

 

Viimasel ajal on aga rohkem kui korra mind sõidutanud just see rong! Ja naljakas küll, otsustasin just rohkem mitte "viriseda", kui üleslaadimise ajal oli ühte postitust kommenteerinud ÜT valdkonna vaieldamatu tipptoterdaja O:

 

Kaine pilguga vaadates on ju ikka vastupidi. Kiire raudtee Tallinn - Pärnu - Riia - Kaunase vahel on liikuvuse seisukohast väga tervitatav, samas kui Tallinna ja Haapsalu/Rohuküla vahel on bussiühendus kiirem ja sõiduplaan tihedam, kui see rongi puhul saab olema. Raudteest Valgast üle Võru kuhugi idapiiri lähedale rääkimata, seal ei jätku sõitjaid isegi mitte ühele bussile päeavas.

 

Niisugust taset Eestis peaaegu polegi rohkem, kuigi paar tegelast püüavad ka sinna jõuda! Kuid au peab andma, sest mõnesse lausesse mahutada nii palju ja nii räiget lollust - sellega igaüks hakkama ei saa!!! Millest küll sünnivad sellised?

Ahjaa, üks põnev sündmus oli veel! Olen aastaid veganluse puhul öelnud, et oleks ju imelik, kui ilmuks neile ultraäärmuslastele vastaspoolelt teine äärmus. Kuigi tean, et just äärmuslus sünnitabki äärmust! Ja ennäe, oligi uudis, et mingi kildkond vastupidi, sööb AINULT liha. Osaliselt isegi toorest liha! Ohoh-oho-ohooo!

 

 

Tühja kah! Natuke pildistanud vähemalt olen, sest mõnel päeval on olnud imeilus valgus ja see lausa kutsub pildistama mida iganes. Mustreid ja valgusemänge.

Aga selle mittekolamise kompenseerimiseks loen kõvasti. Vahepeal raamat päevas. Ja seekord, kui siis Wolfe jm saadaolev loetud, võtsin Masoni käsile, et aga see poleks liiga üksluine (mingis mõttes isegi niisuguse põnevuse juures võimalik), loen neid kordamööda küsisetibidetektiivi juttudega! Üsna hästi kirjutatud, kuigi veidi naistekas ja vaheldumisi erinevate retseptidega ning ühes raamatus on suudetud umbes mustmiljon korda mainida küpsiseid/kooke.
Põnevust jagub aga mõlemas ja muidugi Gardneri kirjutuslaad (aga ka tõlkija hea tase) teevad asja eriti nauditavaks.

Ühel päeval ma aga ei jõudnud kahte lehekülge Postimehest läbi lugeda ja pildistasin maha. Teemaks inimeste arvu vähenemine maakeral. Igal juhul jäi mulje, et see oleks justkui midagi halba!? Nüüd saan lugeda.

https://arvamus.postimees.ee/7998388/lea-danilson-jarg-kas-inimkonnal-on-lootust-ellu-jaada
(Tavapäraselt Postimees küsib lugemise eest topelt - makstes kinni reklaami, peab veel kord maksma kui lugeda tahta. Võib ka kolmandat korda, paberlehte ostes)

Et siis Lea Danilson-Järg arvab, et vaja on maakera ressursside vähenemise jm kõrval tähelepanu pöörata uuele ohule - kuidas tagada järelkasv ja inimkonnana ellujäämine! Kuidas palun??? Eestlaste ja mitmegi väikerahva jaoks on sündimuse vähenemine kindlasti probleem. Aga lääneriigid, Jaapan ja üldse Ida-Aasia olla sattunud juba ammu rahvastiku vähenemise nõiaringi! Ning sündimus on väga kiiresti kahanenud mujalgi. Huvitav, kas üheks põhjuseks tuuakse ka "vähemuste" räige tapatalgu traditsioonide seas ja oma agenda igal moel pealesurumine? Ehk siis naissoo hääbumine ebanormaalsel moel läbi soomuutmiste ja transooliste ning muu paisumise tulemusel? Küll aga olevat raske öelda, kas käesolev aastatuhat jääbki inimkonnale viimaseks? Ausalt öeldes on selline jutt rohkem kui kõhe! Isegi siis kui autor märgib, et laste ja perekonna väärtustamine on kõige olulisem!
Rahvaarvu säilitamiseks vajalik sündimuskordaja (2,1 last naise kohta) olevat juba 2018. aastal olnud madalam enam kui pooltes riikides. Sajandi lõpuks olla selliste riikide osakaal juba 97% kandis. Aga kus on vastus põhiküsimusele: Kelle või mille jaoks on üldse vajalik sellise rahvaarvu säilitamine? Ah et suureneb ülapeetava elanike arv töötavate inimeste arvu suhtes? Tervishoiu- ja sotsiaalkulude katmine muutub keeruliseks? Ja "võivat ju ka mõelda, et nt hiinlaste arvu vähenemine poole võrra aitab elukvaliteeti tõsta, sest allesjääjad saavad eluruumide pinda kaks korda suurendada"!?
Ma ei saa aru! Tõsiselt ei saa. Kui me täna kordades tarbime rohkem kui on mõistlik, siis me lihtsalt PEAMEGI niimoodi jätkama? Äkki on hoopis tore, et me ei pea tänases ja aina kasvavas ja kiirenevas mahus elamispindu juurde ehitama?
Kuid siiski, Danilson-Järg jõuab ka VÄÄRTUSTE teemani, defineerides midagi "väärtuste nihkeks" ja see paistab olevat ka Eestisse jõudnud. Ja väga oleks vaja inimeste teadlikkust tõsta rahvastiku arvu teemadel, sest paljud noored kõhklevat kas rohepöörde ja selelga seonduva "tumeda tuleviku" on ikka mõistlik lapsi siia ilma tuua!
Lühidalt selle üsna räigelt ehmatava jura kohta võiks öelda: Väga hea, kui jõutakse arusaamale, et ellujäämiseks tuleb mõneks sajandiks suunatagi sündivus nii alla kui võimalik. Sest ellujäämine sõltub meie ressurssidest ja igasuguseid ulmelahendusi propageerida kindlasti ei tohi! Neid ei ole lihtsalt võimalik ellu viia, nt asteroididelt maavarade kaevandamine, kosmosest päikeseenergia peeglitega "püüdmine" jm. Ja oma vanurid suudame me vägagi inimlikult ära toita, kui me liialt ei laristaks! Kordades rohkem vajalikust nagu täna ja homme. Kuid Postimehes oli veel paar kirjutist, mis teemaga seondub...

https://arvamus.postimees.ee/7998397/martin-ehala-sunge-ennustus-noortele-naistele

Sama Lanceti uuringuga seoses tsiteerib Ehala: "kahaneva elanikkonna  mõju majandusele on selgelt prognoositav ja see ei ole hea", sest  Indrek Neivelt, et olla selle lühidalt ja selgelt sõnastanud: "eluruume jääb üle ja kinnisvara hind hakkab langema Tarbijaid jääb vähemaks ja aktsiahinnad lakkavad tõusmast"!
Tule taevas appi!? Mis sisi peaks elu aina kallinemagi ja millisel põhjusel? Et keegi saaks ekspluateerida veelgi rohkem kõike ja kõiki? Inimesi ja maakera?
Pool globaalsest majanduskasvust olevatki tulnud tööjõu kasvu arvelt. Majanduskasv, mida pimesi taga aetakse, ongi tegelikult inimkonna huku põhjuseks, kuniks me mõistust pähe ei võta!!! Ehala mainib ka seda, et mõned riigid püüavad migratsiooni arvel probleeme lahendada, aga see ei olevat õige. Ning Ene-Margit Tiit just sellest kolmandas loos kirjutabki. Ehala aga jätkab sellega, et "lääneriikides on naiste turvalisus madalam ja varsti pole võimalik neil seal ilma saatjata liikuda"! Seega jäävat vaid kaks võimalust ehk sisserände piiramine ja jõulisem perepoliitika, aga see sobivat vaid sinna, kus praegu migrante vähe. Seda enam - EI ÜLEMAAÄRASELE IMMIGRANTIDELE EESTIS! Mis sest, et Lääne-Euroopas pole see enam võimalik, sealne migrantide kogukond on liiga suur ja nende paljunemine jätkub. Kas öeldakse ka välja, et see räige rändepoliitika ja võltshumaansus on kõiges süüdi? Ning selleski, et islamiseerumine neis riikides jääbki kasvama? Räigelt ohtlik! Üks järeldus siin on aga igati õige: JUST NOORED NAISED MEIL PEAKS OLEMA KÕIGE ENAM SISSERÄNDE KASVAMISE VASTU!

"Sisseränne on halb lahendus tööjõupuudusele" on Ene-Margit Tiit kirjutanud. Ja pealkirja sõnastanud õigesti. Ja tööjõupuudus on meil kunstlikult tekitatud. Olgu siis süüdlaseks "sallijad", ahned ettevõtjad või äärmusliberaalid. Kui palju keegi neist, polegi niivõrd oluline. Ringipidi jõuab selle tõdemusega tagasi sinna, et rahvaarv maailmas peabki vähenema ja praegune majandusmudel ongi inimeste ja maakera hävitaja. Konkreetselt Eestis on ehk tõepoolest mõnest tippspetsialistist puudus, kuigi teisal meie tipud on pigem naljaninad, mitte liidrid - no ei küüni nad tarkuselt selleni. Kui küüniks, ei oleks meil ka majanduses kõikvõimalikke ettevõtteid mitmekordselt üle normaalse/vajaliku.

 

 

Laadisin ajutiselt lugude teksti siin piltidena üles, et oleks silme ees, aga kaustast tuli mõni vana pilt kaasa. (Esimese autoriks Kadi).
Las siis ollagi. Vahvad ju? Ja veidi tasakaalustab virisemist, onju, eks ole, muideks?

"Brokenwoodi mõrvad". Huvitav sari, lahedad näitlejad ja mõni ebasümpaatne naisnäitleja, natuke loodust ja mõned maoorid. Viimases seerias vaenutsevate perekondade puhul tüüpiline armastuslugu, kurb saatus ja kullakamakas. Ning vinüül, Tami Neilson. Täiesti huvi tekkis, nüüd püüan ta lugusid kuulata. Midagi kantrilaadset. Pole siiski minu stiil, kuid kohati kuulatav.

https://www.youtube.com/watch?v=nvTuIsDvOUg

Hoopis meeldivam oli taasleida vana Ele ja Kõlari ilus lugu, tõeliselt ilus!

https://www.youtube.com/watch?v=iMs_5wZPZFc

Olid nad ju omal ajal väga säravad, särtsakad ja meeldejäävad. Enamasti teati küll häälte järgi, aga vahel näidati üht-teist ka telekas. "Võõraste" surma ei võta ma kunagi väga sügavalt südamesse, ei tunnegi ju tegelikult inimesi, aga kahju on ikka. Nagu oli väga kahju ka siis, kui Kaja Kõlar ikka väga noorelt läks...

Seeneaeg on aga taas käes. Seenegrupis on asjad aktiveerunud, kurreleid ja mürkleid leitakse ning liikmeid aina lisandub.

Nafta ebamõistlikult kulukast ammutamisest kirjutab Jaak-Kristian Sutt

Pealesunnitud tasaareng võib olla lähemal kui me arvame, sest energiaülemineku ja madalamale energiatarbimisele kohandumisega on viivitatud liiga kaua. Nafta saadavuse pöördumatut kahanema hakkamist on pikalt eitatud, varem või hiljem see aga juhtub ning on üksjagu märke, mis viitavad, et pigem varem.

Viimased 10-15 aastat naftatootmist ülal hoidnud Ameerika kildanafta probleemidest on siin korduvalt juttu olnud, kuid tootmine hakkab ära kukkuma mujalgi. Šotlaste loodud termodünaamiline mudel, mis arvestab nafta saamiseks kuluva energia ja energiakadudega, näitab, et Põhjamerel muutub juba 2031. aastal nafta tootmine netonegatiivseks ehk nafta ammutamiseks kulub rohkem energiat kui selle kasutamisel saadakse, mis muudab kaevandamise ebamaiselt kalliks. Norras juhtub see 2032. aastal ja ka mujal maailmas asuvate naftavarude puhul ilmneb sama suundumus eeldatavalt juba järgmise kümnendi jooksul. Mõnes piirkonnas on see künnis ka juba ületatud: Alaska naftatootmine muutus netonegatiivseks 2021. aastal. Nafta nõudlus maailmas aga alles liigub tipu suunas, kasvades prognooside järgi veel vähemasti selle kümnendi lõpuni.

Samas toimub üksjagu tragikoomilist. Intervjuus vestlussaatele Planet: Critical räägib šotlaste aruande koostamist juhtinud taastuvenergia ekspert Alister Hamilton, kuidas Põhjameres on naftapuurtornide tarbeks hakatud ehitama ujuvaid tuugeneid, et naftapumpamist dekarboniseerida. Põhjamerel on nafta tootmine tehniliselt juba netonegatiivne ja seda maskeeritakse fossilsetest ja taastuvatest allikatest saadava lisaenergiaga.

Tuleb nõustuda saatejuht Rachel Donaldiga: "Ajad on kiireloomulised, meie aga raiskame sõna otseses mõttes energiat. Ilma uue energiasüsteemita, mis tuleb enne naftakrahhi valmis saada, võivad mõned maailma rikkaimad riigid näha end pimedusse vajumas." Naftakaubandusega arvestades muutub pilt küll keerulisemaks, sest naftale panustamine jätkub kõikjal ning kõik naftariigid ja -ettevõtted püüavad tootmist suurendada, vahendeid valimata. Näiteks frakkimises üritab ameeriklasi liidrikohalt tõugata Qatar, rahastades selleks genotsiidi Darfuris, et saada juurdepääs ressursirikkale Sudaanile. Ka Palestiinas toimuva osas ei tohi unustada, et seal on lisaks kõigele muule mängus 500 miljardi dollari väärtuses maagaasi.

Mis on lahendus? Ainumõeldav väljapääs on Alisteri arvates energiasüsteemide detsentraliseerimine, toota väiksema energiatarbimisega masinaid, anda inimestele kontroll oma energiatootmisvahendite üle ning lõpetada energia raiskamine ebavajalikule ja liiasusele. Nagu ütleb Rachel: "Väiksem energiatarbimine on tulevik, kas valiku või füüsika kaudu. Aeg valiku tegemiseks hakkab otsa saama."

 

Muidugi ei käi see vaid nafta kohta. Igasuguste maavarade puhul võib leida artikleid või isegi dokfilme sellest, kuidas minnakse või plaanitakse aina raskematesse piirkondadesse või kohtadesse, sügavamale maapõue, merepõhja vm maavarasid hankima. Samuti on neidsamu maavarasid raiskav aina keerulisemate puurtornide, kaevandusseadmete jm ehitamine. Tegelikult peaks me kardinaalselt ja KOHE oma suhtumist ja käitumist muutma ning ehitama vaid vajalikke objekte, tehes seda nii odavalt ja lihtsalt kui võimalik. Ja hoolimata sellest, et Eesti pole Dubai või mis iganes ülejõu elav kant. Nii sealsed sheigid kui meie RB jm ehitajad on ühtmoodi kurjategijad ja tapjad ja seda just järeltulevate põlvede jaoks. Juba meie laste ja lastelaste.

See kõik saab olema väga raske, sest ümberringi on meil valjuhäälsed nõudjad, kelle jaoks pole vahet, kas millekski kulub 10 või 1000 tonni terast, tsementi või mida iganes. Mõistus lihtsalt ei lõika ja kui ei lõika, pole võimalik ka midagi selgeks teha. Seda enam peaks eesotsas olijad külma kõhuga tegema asju ainult tulevikku vaadates, kuulamata seda seahädakisa! 

Aprill!!!

Tervis pole enam see, mis võiks ja küll on hea, et enne traktorimees oma töö ära tegi, mina vaid lihvisin üle. Et kõigil oleks hea liikuda ning kuna Trammipark oma tööd ei tee (ei ole taas tegu virisemisega), siis rookisin puhtaks ka turu sissekäigu. Aga...

sa oled ise samal tasemel,ülbe ja üleolev.Olen lugenud sinu kirjutisi ja vastik oli neid lugeda .

sa oled tüüpiline eestlane,kes püüab olla teistest targem ,kuid ennast peeglist ei vaata kui rumal inime sealt vastu vaatab

Kui aus olla, siis see mind ei morjenda! Mida mul kindlasti pole, on ülbus ja rumalus, aga sellistele asjadele vastukaaluks tulebki otse välja öelda. Tegu siis tol kohal Parempoolsete tüüpilise postitusega, kus tehakse postitus ja mitte üks osaline vaidlustes kaasa ei löö. Visatakse kont pööblile järamiseks ja kalemiseks. Austustväärt suhtumine? Ei. Ja ülbusele, rumalusele, tigedusele, hoolimatusele ning kõigele halbadele iseloomuomadustele tulebki vastu astuda! Heakene küll, võib mõista, et võimu juurde saamisel on kõik vahendid head, aga kui seesama pööbel hakkab neile takka kiitma!?

Keegi aga kommenteeris, et eks õigeid sõnu olegi vastik lugeda. Tõsi see onm sügav tõde! Vastiku suhtumisega inimestel ehk on tõesti vastik lugeda!

Aga kaob ka see lumi, tuleb päike ja rohulible pistab ninakese mulla seest välja ning Eestimaa saab taas näidata oma puhtamat ja imelisemat palet ning selle üle saab siin elades vaid õnnelik olla!

Sellist rämpsu genereerib oma arust erilise asjatundjana rämpsminister, vabandust, kliimaminister?

Ja muide, säästva ja rohelisena saaks Riiga sõita kümneid kordi odavamalt ja loodusthoidvamalt sellesama Haapsalu trassi kasutades, kus juba mitukümmend kilomeetrit raudteed ammu olemas ning puudub vajadust ülikallite viaduktide järele, erinevalt RB-st

Pole vahet, kas pöörata Pärnu ja Riia peale Keilast või Ristilt! Kuritegeliku hävitamise abil maksumaksjaid poovate poliitikute koht pole valitsuses. Ning üldse on kogu tekst iseloomulikult ilkuv, küllap on peaministri tase nakkav!?

 

Tallalakkumine on kindlasti prisket sissetulekut tagav! Sest ei saa ju olla lihtsalt nii rumal? Räige laristamise soov saab seega tulla vaid omakasust lähtuvalt ning loomulikult sel juhul ei tohi alluda ühelegi provokatsioonile, ühelegi mõistlikule ja säästvale ideele!? 

********************

Valikute hulka mahub ka küsimus, kas vajame kiiret ühendust Euroopasse Rail Balticuna. Sellegi saame edukalt pooleli jätta. Euroopale ütleme uhkelt, et me ei vaja siia kedagi, me sõidame Haapsallu. Pooleli saab jätta ka Euroopa militaarse mobiilsuse rahast tuleva lisanduse kasutamise teedeehituses, ka loodusmaja ehituse loodusmuuseumile. Seegi on ju veider: miks peab puitu kasutama ehituses – halloo, seda saab ju põletada.

https://www.err.ee/1609321731/kristen-michal-roheleppe-eesmark-on-konkurentsivoimeline-ja-moodne-majandus

 

 

Naabrite poolel segab vales kohas liiklusmärk tehnikaga kõnniteed puhastamast ja majas on vist hooldekodu, ühtegi "iseliikuvat" meestemudelit seal pole?

 

 

Pisike traktor ees teeb suure töö ja suur mina järeltipnedes väikese töö - tulemus ainult rõõmustab! Mis sest, et nüüd juba puudelt mütsatab ja plärtsatab kõnniteedele lumelatakaid (sain isegi krae vahele).

 

 

Mida me ikkagi sööme ja mida peaks sööma? Olen vaadanud ikka loodussaateid vaaladest ja ka meie hülged on igas mõttes südantsoojendavad vaatepildid. Küll aga pean ma mõistlikuks mõistlikul määral ka küttimist ehk püüki. On see ju nii osa pärandkultuurist, meil siis kihnlaste jaoks ja teisalt nafta asemel jõuab nii meie lauale naturaalne toit, kui saab ka rasva jm. Teadaolevalt pole nafta tulevikuperspektiividega sugugi head lood.

Putukaid ma siiski süüa väga ei tahaks ja kui Selver pakub juba täidega pirukaid, siis see peletab masstootmisest ning -kaubandusest veelgi enam eemale...

 

Ja ennäe, just kommenteerisin ilmaelu-olu üks roheliste eurosaadik! Olen siiani eeldanud, et iga saadik, kohalikust volikogust europarlamendini peaks olema teadmistega, mõtlemisvõimeline, hooliv jne. Aga kui ongi tegu pigem rumala ultraäärmuslasega?

....... väga tore, et andsite uuema uuringu, mis on tulnud just sel aastal välja. Jah, uuringust tuleb välja, et kormoran sööb kala, sest tegu on kalatoidulise linnuga ja mitte vähe on, ikka söövad ja toidavad poegi.

Küll aga huvitav on moraalne hinnang, mida sellele antakse T.M. poolt.

Oluline on mõelda

1) Kelle õiguseid me siin kaitseme õigupoolest? Kas inimese , kala või kellegi teise?

2) Kes teeb kurja kelle vaatest? Ainult inimene oskab mõelda kurjast kusjuures. Lind lihtsalt sööb.

Kas kormoran teeb kalale kurja kui ta teda sööb? Kala vaatest jah/Ei? Kas T.M. sööb kala? Kas ta teeb kui sööb kalale kurja ja seega talle peaks samasuguse hinnangu andma ja teda samamoodi kormoraniga kohtlema? Sest kala vaatepunktist on mõlemad sööjad ühed suured kormoranid. Küll aga on Terjel valik süüa midagi muud, mida koromorani kohta ei saa öelda. See nagu pehmendaks kormorani 'kurja tegemist' kui tegu oleks surmaotsusega süüpingis istumisega. Kui Terje sööb kala ja arvab, et tema konkreetselt sellega ei tee ikka kurja vaid lihtsalt naudib kala siis ei tee seda ka kormoran.

2) Neeme J. Sihv kaitseme hoopis 'kalavarusid'? Nagu uuringus räägitakse, et mõju 'kalavarudele'. Kelle huvidest vaadatest nüüd? See sõltub ilmselt vastusest küsimusele, et kelle omad on 'kalavarud'? Kas nad on ühe kahel jalal kõndiva primaadi omad ja see siis kaitseb neid kui omandit? Kas 'kalavarud' on kalameeste omad? Miks nad nende omad on? Kas kalavarud on kala eranditult söövate olendite omad või neil ei ole kalavarusid lubatud omada ja oma vajaduse järgi süüa? Sest?

 

Vastasin:
...., kas te peate ikka õigeks, et olematute teadmistega peaks kandideerima ja valijad peaks usaldama kedagi europarlamenti või isegi KOV volikogudesse?

Ah et varem ei teatudki, et kormoran sööb kala???

Ah, et kaladel on õigused?

Minule suunatud kommentaarid on aga üsna humoorikad! Siiski, teadmiseks - kalavarud on just inimeste huvides, sest kogu keskkond on inimeste huvides. See ei tähenda, et keskkond poleks ükskõik millisele liigile ka oluline, on küll.
Kuid inimene on siiski ainus olend, kes saab vaadata asju ka tasakaalu vaatenurgast. Ja on ammu teada, et nt võõrliigid, (isegi immigrandid) on elule ohtlikud. Ja on teada, et ka ükskõik millise liigi ülevohamine/domineerimine on oht!

See, et antud osas on ümarmudil ka võõrliik, ei tähenda, et peaks muid liike soodustama, kes neid sööb. Soovitate ülalpool kellelgi ka mõelda? Tehke seda eelkõige ise! Ning kordan ka seda, millele tüüpilise poliitikuna vastamata jätsite - me siiski kulutame raha ja ressursse kalavarude kasvu hüvanguks! Praegune olukord on piltlikult sama, kui kulutaksime soode taastamisele, aga mingid röövlid teisest otsast lasevad kõik punnid valla!

Ka põtrade ja kitsede puhul reguleerime arvukust, hoolimata sellest, et tegu on toredate loomadega. Nende õigustest ma siiski ei räägi, sellist jama suudavad ajada ainult ultraäärmuslased. Ah et olete roheliste erakonnas, just-just..... 

........

Järgmise asjana vist antakse kaladele õigus võrdsele kohtlemisele, sh abielluda inimesega või kellega iganes.... 

 

Mulle tundub, et teid ümbritsevad halvad inimesed. Te jätkuvalt esitate väiteid, mis pole faktidega tõendatud. 10.000 väikest angerjat märgistati ja vabastati Taani vetes Ringkøbing Fjordist 2000 2004. Kormoranide räppetompude uuring näitas, et 40 – 50 % märgistatud angerjatest söödi ära ühe aasta jooksul (ei saanud kasvada kudemisealisteks). Kormoranide räppetompude analüüs: 30,000 lõhe smolti, 1.4 million lesta, 38,000 angerjat söödi aastas. Vaid mõned näited. Kormoranide kolooniad mõjutavad teiste linnuliikide arvukust. Väikesaartel kuhu tekkis koloonia, vähenes linnustiku mitmekesisuse indeks väga kiiresti. Näiteks võib tuua Vaika saared (Keskmine Vaika ja Alumine Vaika), kuhu tekkinud kormoranide koloonia hävitas kiiresti kadakad ja magesõstrad, sest linnud rebisid oksi oma pesade ehitamiseks. Varjevõimaluste puudumisel kadusid partlased, sest lagedatel laidudel ei ole nad kaitstud merikotka aga ka suurte kajakate ja vareslaste kiskluse eest.  

Õnneks on aga hoopis targemaid inimesi ja vahel nad ka kaasa löövad. Niisugust konkreetsust vajaksime igas valdkonnas. Loodetavasti aga rohelistele ja teistele aferistidele ning "nõretavatele hoolijatele" hääli valimistel ei anta! Korra ma tegin selle vea (oli tõesti asjalikum roheliste erakonna liige) ja andsin oma hääle, aga järgnev ei toonud kuidagi asjade paremaks muutumist kaasa. Ka pole võimalik mul roheliste erakonnaga liituda, sest vastust ma neilt selles küsimuses ei saanud...

Kas keegi aga üldse viriseb Isa Browni vaadates? Väga hea seriaal, näitlejad on mõnusad, otsast otsani. Ja vahel seriaalides/filmides olevate näitlejate puhul tuleb pähe mõte, kas eraelus tegu heade inimestega? Ma igatahes väga loodan, et Penelopet kehastav Emer Kenny seda on. Nii mulle tundub. Nii mõnigi kord naudin ta nägemist. Eks muidugi annab palju juurde (ja mitte ainult selle ajastu filmides) riietus mida kantakse. Naiselikkust näeb siin ja paljudes teistes seriaalides eriliselt tänu sellele. Tõsi, vahel näeb naiselikkust ka ilma riieteta...

Samal ajal taas ultraliberaalide nägemuses on mehed koletised, kui ühes viktoriinisaates tõstab ilus ja vaikiv blondiin nuppe, kompleksides ja rahuldamata "võrdõiguslastele" käib seegi närvidele. Ei ole vaja taga ajad mingit pseudojama, olge naine ja jääge naiseks! Olge siis Saulus või Paulus nagu ühes kultusfilmiski oli...

K-CITYMARKETI KETI POEMÜÜJA TEENIB

TUNNITASUNA 16 kuni 19,33 €/TUNNIS (bruto) + BOONUSED + KORD AASTAS VEEL TULEMUSTASU 1450–2000 €!

https://yle.fi/a/74-20085101

Soome jaeketis K-Citymarket makstakse poemüüjatele kuni 3000 euro suuruse kuupalga kõrval ka kopsakaid boonuseid, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.

Yle andmetel teenivad nädalas 37,5 tundi töötavad Citymarketi müüjad kuus 2400-2900 eurot. Kui kauplus saavutab juhtkonna seatud eesmärgid, on pangaarvele oodata ka arvestatavaid boonused.

Vantaas Jumbo K-Citymarketi kassas töötav müüja Romana Jokinen ei tahtnud küll avaldada, kui suurt tulemustasu on talle makstud, kuid laia naeratuse järgi otsustades on see märkimisväärne, vahendab Yle. „Tulemuspreemia on väga hea asi. See julgustab meid töötama südamega ja paremini,“ kommenteeris ta.

Soome rahvusringhäälingul õnnestus siiski välja uurida, et Citymarketite poolt kord aastas makstav tulemustasu jääb 1450–2000 euro vahele.

Jumbo Kaubanduskeskuse Citymarketi juhataja Jenny Arho sõnul on poemüüjate seatud eesmärgid seotud müügitulemuste ja klientide rahuloluga. Kaupluse juhataja kinnitusel on preemiasüsteem müüjate jaoks motiveeriv, sest parem teenindus kajastub ka pangaarvel. „See algab külastajate tervitamisest,“ sõnas Arho, lisades, et kliendi rahulolu mõjutab ka kaupluse puhtus ja toodete väljapaneku viis.

K-Citymarketite juhi Ari Sääksmäki sõnul võimaldab tulemustasu pakkumine töötajaid ka kergemini värvata, kuigi praegu ei olevat Soome kaubandussektoris tööjõunappust.

Seejuures pole Keskose Citymarketite preemiasüsteem Soome jaekettide hulgas sugugi ainulaadne. Ka Prisma omanikfirma S-Group maksab Soomes oma müüjatele töötulemuste eest. Kuna S-Groupi tulemused olid eelmisel aastal head, maksid paljud ühistud oma töötajatele rekordilisi preemiaid. Näiteks Lahti piirkonnas tegutsev ühistu Osuuskauppa Hämeenmaa premeeris möödunud aastal oma töötajaid keskmiselt 2000 euro suuruse tulemustasuga.

Lisaks soosib Soomes madalamat palka teenivaid töötajaid astmeline tulumaks. Näiteks 3000 euro suuruse palgale kehtib Soomes tulumaksumäär 14,5%, samas kui 5000-eurose kuupalgaga inimene peab loovutama juba 24%.

Soomes teenitavast brutopalgast tuleb aga maha arvutada ka 7,15 protsendi suurune pensionikindlustusmakse ja 1,5 protsenti töötuskindlustusmakse, mistõttu jääb 3000 euro teenijal taskusse 2305 eurot.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120288003/pole-paha-soome-poemuujad-teenivad-palku-ja-preemiaid-millest-enamik-eestlasi-vaid-und-naeb

Mul on muidugi jälle õigus. Saab muuta küll töönädala 36-tunniseks ja 4-päevaseks! Ja saab ka normaalset palka maksta, kui sulgeda 1/2 - 2/3 marketitest, sest praegune on priiskamine, mis kole!