Thursday, October 17, 2013
Aitamine on tore asi!
Miks aga on nii, et kui aitad, siis "põrgatakse eemale"?
Ja seda ka siis kui tegelikult on tegu suure probleemiga ning lisaks veel raisatakse riigi ehk maksumaksja raha?
http://uudised.err.ee/index.php?06289343
Üks oluline nüanss on töötuurid. Lihtsalt selgitan selle lahti.
Edelaraudteel algab vedurijuhtide tööpäev Tallinnas, (T-Väikses), Tartus, Pärnus ja Narvas. Viimane küll vaid kaugrongide puhul. Vagunisaatjate tööpäev aga Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis ja Türil. Eesti Liinirongid pakuvad vaid Pääsküla (Tallinn). Mida see kaasa toob?
Väljaõppinud inimesed teistes piirkondades kaotavad töö. Ei saa ju pidada normaalseks sõita kaugetest kantidest tööle Tallinna. Halvimal juhul tähendaks see veel ööbimist enne ja pärast tööd Pääskülas, depoos või hoopiski elamise üürimist Tallinnas. Muidugi võib ju öelda, et igaüks ise teab, mida valib. Kui seni on aga selle töö valinud olnud nõus ööbimistega pöördepunktides (ehk lõppjaamades), siis on see tubli tegu. Muide, pöördepunktides tuleb seni magada vahel ka päevasel ajal. Näiteks siis kui riik ei ole suutnud ja ettevõte tahtnud korralikku sõiduplaani teha...
Muidugi on igal firmal ise otsustada, keda nad tööle võtavad. Küsimus siis polegi ainult senistes töötajates, vaid just põhimõttelises lähenemises. Karta, et siis "puudub ülevaade ja kontroll" töötajate üle...no tule taevas appi! Võib ju vabalt ka pöördepunktis nosu umbe tõmmata või tulla tööle ebakorrektses riietuses jne. Pealegi, võib öelda, et seniste vagunisaatjatega polegi praktiliselt muret olnud, miks siis nüüd peaks?
Raske on ehk seda kõike mõista, rääkimata peensustest. Eriti neil, kes ei ole süsteemiga põhjalikult kursis. Siiski võiks üritada panna ennast sellisesse olukorda.
Eriti häiriv on, et tegemist ju riigipoolse kahepalgelisusega. Räägitakse töölesõitmiste aja vähendamisest, kodu olulisusest jne. Kuid tegelikkuses lausa "sunnitakse" töötajaid oma elu n.ö. ära rikkuma!
Töö algus eelpoolmainitud punktides + lisaks veel võimalus kaaluda sama Paldiskis, Aegviidus, Riisiperes, Valgas, Koidulas, tähendaks aga märgatavat töötajate elu-olu paranemist ning teisest küljest kulude kokkuhoidu. Poleks ju vaja maksta puhkeruumide renti (küte, koristamine, voodipesu jm)! Ja kui isegi see kujuneb vajalikuks kuskil, siis igatahes väiksemas mahus.
Lisaks sellele saab kokku hoida ka töötundide jm pealt. Näiteks võib tuua Viljandi ja Türi. Karta on, et kolmes õhtuses rongis on vaja vähemalt kahte ehk seega kokku 6 teenindajat. Sest ka toitlustamine peab olema tagatud. Selle asemel, et nii paljusid inimesi Viljandisse ööbima ajada, saaks teha hoopis vastupidi. Ning kuna Viljandi pool on üldiselt suhteliselt vähem reisijaid, siis ehk lausa nii, et ühe vagunisaatjaga alustatakse Viljandist, teine lisandub Türil või isegi Raplas, vastavalt eri aegadest jm tulenevatele oludele? Milline aja ja raha kokkuhoid! Lisaks isegi olulisus selles suhtes, et hiljem ja Tallinnale lähemal alustajal jääb peale Tallinna jõudmist n.ö. järgi rohkem tööaega teiste sõitude sõitmiseks!
Muidugi võivad ööbimised mingil määral jääda. Küsimus ongi selles, et seda tehtaks otstarbekalt, mitte läbimõtlematult!
Inimese jaoks tähendab see võimalust pikemalt kodus viibida, kulude kokkuhoidu, võimalust tööl käia ka laste kõrvalt jpm. Miks siis riik "maksab peale" vastupidisele? Ning ettevõte ehk riik ei väärtusta oma töötajaid? Neid ei huvita absoluutselt töötajate heaolu? Just selist arvamust olen viimasel ajal väga paljude inimeste suust kuulnud ning arvata võib, et see ei ole vaid tühi jutt. Aga ju siis tõesti. Eriti kui kuuled, et kuskil tuleb puhkeruumis magada mehed-naised koos, vahel vaid shirm. Kuidas saab töötaja nii välja puhata? Ka siis kui soovitakse üürida kahetoaline korter, aga ööbima võib sinna tulla kuni kümme inimest? Erinevatel kellaaegadel mis ei lase korralikult välja puhata. Saab see tänapäeval olla võimalik? Ehk normaalne? Ja ometi peab olema vedurijuht valmis tegema väga vastutusrikast tööd? Ning vagunisaatja tagama selge pea rahadega töötamisel?
Heast südamest aitamine ja paremate lahenduste pakkumise peale vihjatakse aga ei tea mida! Kas ei omata oskust eristada kriitikat ja aitamist tatipritsimisest ning asjatundmatusest? Võib olla nii ongi, aga see tähendab hoopiski otsustajate asjatundmatust. Laiemalt samas võtmes nagu kirjutas Hardo Aasmäe? Ning näitab kaudselt ära ka kogu ettevõtte suhtumise...
Lähenemine asjale sedapidi, et vaatama kes ja kust tööle tuleb ning ehk siis hiljem muudame midagi ringi!? Vedurijuhtide oskused, eriti vajalike kategooriate olemasoluga, on ju väga spetsiifiline. Nende kõrvaletõrjumine sellisel moel tähendab ju vajadust alustada uue töökoha otsimisega. Ja kui siis ükskord otsustatakse, et pakutud variant on kaasargne ja majanduslikult mõttekas, kas siis peaksid needsamad inimesed taas leitud töö hülgama?
Muidugi tähendavad uued rongid seda, et osa töötajaid kaotab ikkagi töö, sest effektiivsus peab kasvama! See on paratamatu, kuid kas just nii vähesega saab Eesti Liinirongid hakkama? Tagades piisava teeninduskvaliteedi? Sealhulgas ka piletimüügi kõikidele reisijatele, eriti silmas pidades kassade kaotamist. Piletita sõit võib muutuda vägagi kasvavaks trendiks ja see on teine hoop riigi rahakoti pihta.
Muidugi olekski raske ettevõttelt midagi paremat loota, sest asjatundmatus ning ükskõiksus inimeste vastu paistab välja igast august. Olgu selleks siis sõiduplaani tegemine, FB keskkond vm.
Lisaks ka paar huvitavat artiklit.
http://www.ap3.ee/blog/2013/7/11/toojoupuudusega-vabandab-end-valja-kehv-juht
http://www.ohtuleht.ee/534284
IRL ikka küsib enne valimisi inimeste arvamusi. Ja arvestab nendega. Venekeelses meedias aga lubab AÜ-tegelasele tööta jäämist!?
http://rus.err.ee/ak/2e364b3b-2f87-46a7-8166-ba861a8277b4
Kui meelde tuletada, siis oli see riik, kes Eesti raudtee lõhkus. Ja ostis tagasi eraomanikelt. Ja jälle ühendab. Aga inimestest on neil vene k.....ma ei saa praegu lubada tavalist vene kõnekeelt...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar