Eesti raudteel seminar hoolimatusest!

Väga moodne on tänapäeval seminare pidada. Ja konverentse. Selle äriga tegelemine vist päris tulus, sest moodsast asjast tuleb lõigata palju jaksad! Kindlasti oleks veelgi parem teha seda värskes õhus ja seal, kus õppematerjal näitlikum. Sobiks näiteks ....Ülemiste platvorm!

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/segadused-ulemiste-rongijaamas-kus-peaks-seisma-et-mitte-rongist-maha-jaada.d?id=64882384

Remont kestab juba kolmandat aastat. Seega olekski koht sobivaim, näitamaks, kuidas ei tohi asju teha. Ja kuidas ei suudeta (ei taheta) asjadest õppida. Ja mida see kaasa võib tuua.

Suure lärmi tagajärjel on jõutud niikaugele, et sinna pannakse kollaseid, valgeid ja muid pabereid. Ei taibata aga, milles on viga! Kas aga selliseid töötajaid on mõtet ettevõttes või ametikohal kuskil mujal hoida, kes on kui ettevõtte negatiivne kuvand? Kes midagi teha ei oska? Kes ei tahagi midagi teha? Keda ei huvita ei oma ettevõtte või asutuse ega ka enda maine? Ahjaa, tänpäeval on viimasega natuke teisiti. Kui oskad ajakirjandusele sõna otseses mõttes, võimalikult head saasta suust välja ajada, oled sa ju heas kirjas!!!???

Korduvalt on infopuuduse koha pealt ettepanekuid tehtud. Aga ei saa ju ometi nõustuda teiste arvamusega, pealegi kui see võib tähendada lisanduvat tööd!?

Kuidas teha nii, etvastutus kaob, aga samas jätad endast hea mulje???

1. Kõigepealt tuleb kuskil netiavarustesse mingi info üles riputada. Kui keegi peaks uurima lisainfot, siis tuleb ta suunata kellegi teise infoleheküljele, küll see juba ise seal keerutab ja suunab. Mitte mingil juhul ei tohi teha teiste osapooltega koostööd, sest see oleks "eduka töötegemise" surm. Petteks võib näidata või viidata mingile tehtud asjale samast valdkonnast ja öelda, et me plaanime teha nii- ja niisuguseid asju, kavas on see ja see,...
. Nii jääb teist mulje, et teete tohutult ja olete asendamatu. Tegelik tulemus on aga äärmiselt nõrk, sest see ei jõua kliendini. Ja parem ongi! Kui teed tõesti hästi tööd ja ükskord midagi tegemata jääb, siis seda märgatakse. Vastupidisel juhul on ju kõik nii nagu alati!?

2. Kuna väga lihtne on tänapäeval tuua põhjenduseks, et aga info on ju üleval, siis jääbki mulje, et olete endast kõik andnud! See, et kõik inimesed ei istu iga hetk netis ja keegi kurat ei jõuakski jälgida kogu infot reisjateveost, bussiradadest, soodushindadest Säästukas ja lõbumajades, ei huvita mitte kedagi. Seega, mitte mingil juhul ei tohi infot laiemalt levitada!

3. Ülemistel liigub väga palju rahvast. Ja las siis liiguvad. Kui mõni jääbki rongist maha, pole hullu, sest küll tuleb järmine! Ja kui juba järgmise rongi tulekul ei oska sa seista kahe tee vahel, siis oled ikka õppimisvõimetu küll!

4. Selle kolme aasta jooksul ei ole Eesti Raudtee reageerinud ega võtnud õppust mitte ühestki märkusest. Ja igasuguseid jamasid on olnud sadu teistes peatustes. See kõik pole oluline. Sest palk jookseb ja mõne koha peal eriti hästi. Ja antud juhul, olnuks kellelgi tahtmist midagi TEHA, võinuks panna peatusesse valjuhääldid. Ning enne rongi lihtsalt mõne korra infot anda. Või veelgi lihtsamalt: "akna" alguses paigaldada mittekasutatava platvormi trepile tõke ja selle lõppedes tõke uuesti ära võtta. Koos infoga muidugi. Aga no kuidas on see võimalik nii suures firmas nagu Eesti Raudtee?

5. Et aga tagada mulje ohutuse eest seismisel, tuleb teha mõni plakatitega ja muu sarnasega tegelev organisatsioon! Tellid trükikojast plakatid, (nt "Võidad minuti, kaotad elu"), panna see üles (Ülemiste) kaubanduskeskusesse.... Ja aina meedias ka ikka rääkida kui palju te teete...

6. Kuskil tehakse teise asutuse poolt märkus väikese puuduse kohta uuel objektil, kuid kindlasti ei tulda kohale (kasvõi taas Ülemiste) ega tehta märkust puuduste kohta. Juba kolm aastat. Järelikult ei ole vaja karta mingit vastutust, palgakärpeid ega muud. Sest justnagu vastutab oma asjade eest iga ettevõte ise, kontrollorgan hiilib kõrvale, keegi ei luba ülekäike teha (Tartus),... Sest pole midagi. Sest kui kümneid kordi joostakse paanikas ühelt platvormilt teisele, peaks aga juhtuma, et keegi viga saab või hukkub.... Mis siis? Kampaaniad ju käivad, kõik tegelevad info andmisega jne, aga ega siis midagi teha ei anna ometi ju! Noh, teistmoodi!

Nii võiks seminari päevakord väga põhjalikuks osutuda, aga siis saab ka kõvasti pappi küsida. Peaasi, et mingil juhul ei peaks tööd tegema ja küll asjad edenevad. Kõik on ju mööduv!? Ja kui oled edukalt oma "mittemillegitegemisega" hakkama saanud, võib juhtuda, et saad tööle paremasse kohta. Arengukavasid  või planeeringuid tegema vms. Sest ega sealgi pole oluline tulemus, vaid tehtu. Mis näitab kui palju me tahame teiste heaks teha, kui palju häid mõtteid meil on ja kui palju kõigist hoolime...

*******************

30. 08. 10225

Seminar võib venida ka kahepäevaseks. Sest järgmine näide on Lillekülas. See, kui osavalt valitsuse lubadust eiratakse, on üks näide - mitte sentimeetritki ei muutu ümberistumine linnatranspordile mugavamaks. Aga võib olla tähendabki reisiterminal vaid hoonet ja kaubanduspindu, sel juhul mina valesti aru saanud. Ja kui isegi tuleb platvorm Tartu suunale, siis sinnagi saab liduda läbi tunneli...

Aga toimub ehitus, aed auklik ja lambalikum osa linlastest ronib neist aukudest läbi, võimalik, et adrenaliiniihaluses. Et raudteel ukerdada ja tunda rõõmu napist pääsemisest ning vedurijuhtide närvide proovilepanekus. Ei ole mitte kedagi ükski päev, kes nad mujale suunaks või õigemini trahviga lajataks, sest see on juba liiast!