NIPERNAADI RÄNNAKUD - KUS ON HEA ELADA?

Üks kask mul kasvas koduõues...

Peaminister ütleb, et:
"Ma ei läheks kaasa ka mingite pessimistlike stsenaariumide koostamisega. Ma usun, et Eestis ei saabu kunagi seda aega, kus valitsus hakkab otsustama, missugused külad on perspektiivsed ja missugused külad on perspektiivitud."

http://www.ohtuleht.ee/468418

Kenasti öeldud, kuid mida sellest järeldada? Ma loen sõnadest välja (see vaid üks võimalik arusaam!), et valitsus ei tegele pessimistlike stsenaariumitega. Tähendab, tegemist on optimistidega ja see rõõmustab. Olen ka väikestviisi lihtsameelne optimist, kuigi pidevalt sajab kaela kõikvõimalikke uudiseid, mis kipuvad seda optimismi kõigutama.
Tegelikult, see, et ei tegeleta pessimistlike (võimalike) stsenaariumitega kaalumisega (või koostamisega või aruteludega), näitab ühest küljest, et ei taheta näha võimalikke halvemaid variante!? Lastakse minna rohkem nagu isevoolu teed?

Voolu saab teatavasti ka muuta nagu voolusängigi. Juba nõuka ajal pandi jõed tagurpidi voolama (meie Lible nende seas) ning tagajärjed olid hullemad kui villavabriku seismajäämine. Euroopas sängide õgvendamine üks suuremaid põhjuseid, miks on hiiglaslikud üleujutused. Ja meilgi kalasaagid vähenenud , sest koelmud kaovad. Üle Eesti on muidugi veel palju kohti, kus inimestel "koelmud" alles, kuid valitsuse otsused ja vahel ka otsustamatus, toovad kaasa nende kadumise ja siin on, mille üle mõelda. Paljuräägitud pangaautomaatide, apteekide, koolide, sidejaoskondade jm vähenemine ongi kaudne maa-elu väljasuretamine. Nii et teoreetiliselt ja natuke ka praktikas valitsus juba otsustab, millised külad on perspektiivsed ja millised mitte.
Samamoodi on venitamine mitmete lahendustega, nagu muide ka minu poolt üles võetud teeäärsete müügikohtade ja ühispeatuste teemad. Kohati on näiline aktiivne tegevus meetmete rakendamiseks kõikvõimalike arengukavade ja planeeringute näol igal tasandil, kuid nende täideviimisega viivitamine on kurjast. Nagu ka kohalike teede halva seisundiga mittepiisav tegelemine. Ja taas, ka tulumaksu mittetõstmine vanale tasemele, on teadlik viivitamine.
Olgu siis tegu viitsimisega või muude asjaoludega, kuid asjad saavad muutuda, kui väga püütakse. Ja selle kohta on näiteid üle Eesti. Olgu siis kellegi poolt tehtud külaväljak või bussipeatuse ootekoda.

Eks siin, blogis, ja varemgi ning mujal minagi plaane teinud, moodsamas keeles, planeeringuid. Üle viie aasta möödas ajast, kui pakkusin välja rongipeatuse Sindi lähedal. Ja läks aega, mis läks (tegelikult muidugi olnuks tore kohalikele ja kasulik piletitulu koha pealt, kui selle valmimiseni kulunuks mitu korda vähem aega), aga valmis on! Ja tänu "planeeringutele" ajasin taga ka suuremat parklat. Ning tänu mitme osapoole tegemistele on loota, et suvel see valmibki, vähe sellest, tekivad ka juurdeveoliinid Sinti ja Pärnu jõe paremkaldal. Läbimõeldud tegutsemine ja asjade ühildamine toob kaasa kindlustunde, et asjad jäävad kestma. Mida maapiirkondades just vaja ongi. Kindlustunnet.
Sürgavere inimesed aastaid tagasi juba soovisid peatust lähemale. Ja tänu kohalike kindlameelsusele, jõuti kokkuleppele, et nii sündigu. Tehtud, nagu ütles Ets! Ja seda, KUI oluline, mõistavad paremini kohalikud ise.
Ja Kärkna, hoolimata sellest, et keegi "ei viitsi" selle avamisega vaeva näha (oleks valimised tulekul!?!?...), sai parimasse kohta just tänu mitme inimese tõsisele asjaga tegelemisele.

Ollepal jäetigi üks ülesõit ehitamata. Ei teagi, kas riigieelarve nüüd tasakaalus, kuid kellegi talumajapidamise plaanid kuuldavasti rikutud. Oli see seda väärt? Kas see üks ülesõit, õigemini selle kaotamine, oli globaalselt vajalik?

Valitsusliit oma valimislubadustes ja programmis lubanud apteegibusside käivitamist. Paari aasta jooksul pole asjast isegi kuuldagi! Kas selline loosungite püstitamine, mille puhul justnagu loodetakse lubaduste unustamisele, pole natuke nagu otsustamine, millised külad perspektiivsed?

Praegu loodetakse ERM-ist ülejäävate rahadega turismi arendada. Pole paha mõte! Tehkem siis ära paljud ühispeatused, teenuskeskused jms koos turismiinfoga, ühendagem erinevad ühistranspordiliigid!? Käivitame väikeste kiirlaevade liikluse saartele!?`Kiirendagem Riisipere-Rohuküla raudtee ehitamise plaane!? Ja tehkem rongidele ikka natuke peatusi ka, et turist ikka kohale saaks!?

Muidugi, turismi arendame tulemuslikult siis kui Eestis ikka maapiirkondades elu säilib. Mitte ei lase elukeskkonda rahaahnuse nimel hävitada ja hiiemetsi maha võtta. Loomade liikumisteid kinni panna ja muidu loodusesse vaenulikult suhtuda. Muidu pole rahade matmisest mingit kasu, kui hiljem pole turistile midagi näidata. Turism pole ainult seiklusrada ja spaad. Neid on ümberringi üksjagu, aga puhast loodust varsti enam mitte. Talupojatarkus laseks seitse korda mõõta ja ükskord lõigata. Vahel üldse lõikamata jätta. Ja muidugi, enda loodusvarasid pole vaja praeguste ärikate pensionipõlveks maha parseldada, seda võiks ülevalpool ka natuke rohkem mõista!

See, et mõne asja tegemiseks (õigemini edasilükkamiseks) olemas objektiivsed põhjused, on täiesti mõistetav. Küll aga pole mõistetav see kui seda ei viitsita inimestele teavitada. Nagu ka ühes vallas muudeti tänavate numeratsioone, aga 3500-le inimesele, keda see puudutas, et "viitsitud" teatada. Objektiivne põhjus oli, et kulukas ja aeganõudev. Nõus! Kuid tänavate ehk endiste AÜ-de esindajatele teate saatmine kordi odavam ja lihtsam. Kuid ka seda ei viitsitud! Nii seati hulk inimesi löögi alla, teatamat neile isegi seda, et nende elukoht muutunud! Kas see pole seesama "...valitsuse otsustamine või otsustamatus?"

Ja ehk ongi põhjuseks ka see, et keegi on virgem kui mõni teine? Ja mõni teine ütleb: "Mis maksavad need madalad majad...?"....

***************

Ja eks see, kas maja- või firmaomanik või valitsus virk, on näha ikka sellegi järgi, kas libedusetõrje korralikult tehtud või mitte!

http://www.ohtuleht.ee/468409

Niisugust viitsimatust ja lausa kuritegeklikku hoolimatust polegi vist varasematel aastatel näinud! Hoolimata sellest, et omad inimesed aina haiguslehele ja...

*****************

Ruhnus vast tõesti saadakse muidu hakkama, aga mida teab panga president olukorrast Eestis? Nipernaadi rännakutel mööda Eestimaad on vahel suhteliselt ootamatult rohkem sularaha vaja läinud. Ka siis kui kaupluses terminal ei tööta, ega ometi nälga pea jääma. Või tee ääres head aiakaupa müüva lapse käest midagi ostes.

http://www.ohtuleht.ee/468402

Nii võib mõistagi, et see, kus perspektiivne küla, jääb presidentidel ja ministritel arusaamatuks! Ju siis on normaalne kui väike turismitalu omale makseterminali muretseb või ahnusest tingituna TÜ kauplus sularaha andmise eest hingehinda teenustasuks küsib! Sest sama poe eest ka kalamees kaupa vaid sularaha eest müüb. Kuni enam ostjaid pole ja seegi mees linna kolib...

See kõik pole irisemine vaid püüd midagigi selgitada. Neile, kes asju vaid oma (muti)hunniku otsast näevad., selle asemel, et üheskoos plaane suurema mätta otsast teha...