ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

pühapäev, 25. november 2012

Koostoimimises peitub jõud!

Teadagi! Mitte ainult koostöös vaid ka koostoimimises. Aeg-ajalt on ikka näha asju, kus miski on kas hästi läbi mõeldud, või veidi viletsamini või toimetasid luik, haug ja vähk...

Vaatasin pilte ja palju selliseid, mis tehtud osalt just koostoimimise mõttest lähtudes. Panen neid siia natuke üles ja püüan seoseid välja tuua.
Kohila bussijaamas on hea see, et kauplusega koos on ooteruum. Kindlasti odavam variant, kui kõike eraldi ehitada. Kindlasti tasub veel mõelda info paigaldamise jm üle, sest...

....raudteejaamas on minu jaoks mindud vale teed. Kaks stendi jaama mõlemal küljel on parem kui üks ühel küljel? Mina ei usu. Sest vaja on ju veel busside sõiduplaane (muide, ka neid, mis vaid Kohila bussijaamast väljuvad ning bussijaamas omakorda rongide sõiduplaani!), ja nende puhul ei tohiks kuidagi teistmoodi talitada. Kogu ühes kompleksis või alal olev info peaks olema sarnane, mitte nagu Türi raudteejaamas näitena tuues. Ning sellest lähtuvalt ei usu ma teps mitte, et oleks vajalik ka bussiinfo kahele küljele panna? Ja turismiinfo? Ja ehk ka kohalik info?
Parklad nüüd Kohilas natuke laialipillutatud, kuid see pole mureks.


 Sest kasutada saab neid väga lai seltskond. Nii turule tulekuks kui muude asjade puhul. Ja kindlasti ka rongisõitjatel nüüd hoopis mugavam.

Varbola linnuse juures lausa kaks parklat. Ja ma ei ütleks, et see vale. Sest samamoodi kasutajateks nii linnuse külastajad, kui telkimiskoha kasutajad kui jahimehed kui veel ei tea kes... Muidugi ka siin vaja tasapisi asju juurde teha.

Millegipärast peetakse loomulikuks, et peale millegi muutmist peab kaotama kõik teised võimalused. Kui võimalik, paneks ju aiadki ette, et ka jala üle ei saaks. Ohutus küll jah, aga kas alati läbimõeldud või lihtsamat teed minek? Inimese jaoks ringiminek pole tavaliselt lihtsaim viis. Vaevalt ka "tagavaravariantide" kiirel kaotamisel mõtet on. Kui viadukt valmis võiks ju hoopiski ükskord katse teha!? Kunagi Veerenni ülesõit ajutise aiaga sulgeda, jätta pääs vaid jalakäijatele!?? Ja vaadata, mis sellega kaasneb? Ainult loll sülitab enne vanasse kaevu, kui uus laitmatult toimib...


Vanal heal ajal olid pumpkaevud tavalised. Nüüd tiheasustusega piirkondades nende rajamist ei soosita. Küll aga oleks neid just matkajaid, möödasõitjaid, müügikohti ja muid asju silmas pidades vaja taas rajama hakkata.

Müstiline on aga olukord väga paljudes rongijaamades. Mina ei mõista, mil moel ei saa liiklusohutuse seisukohast võimaldada rongidele pääsu näiteks lapsevankritega? Ülekäik on ju olemas ja tegelikult peabki selline asi olema jaamades (personalile) ohutuks liikumiseks. Ja kui ongi, siis kas...personali võib üle teede lubada, reisijaid aga mitte? Raudteelastel on omad nõuded töö käigus raudtee ületamiseks (täisnurga all, vähemalt 5 m veeremist jne), kuid ülekäik ei tähenda, et seal võivad inimesed liikuda? Seda enam, et rongide kiirus vaid 40 km/h!? Kas see tähendab, et ikka ei maksa kaksikuid soetada? Või liigu matkale minnes oma rattaga ja kompsudega mööda renni, kus liikumine nii võimatu kui lausa ohtlik? On see siis ükskõiksus? Või taas mittearusaamine reaalsetest oludest?
Naljakas kui ei oleks kurb...

Kõik on kaduv...
Ja kui tänapäeval midagi kaob, siis seda parandatakse vaid uue ehitusega? Ja mitte lihtsalt vaid 30 a pärast?

Garantiid vist ei anta? Nii et kui rongile minnes komistad, siis ära parem 30 a sõida? Või on kõnniteekivide korrastamine nii suur kulu, et seda lihtsalt ei saa teha vaeses riigis?

Kui tahaks sõita sinna, kuhusõitvad rongid ei peatu, kas siis ka seda mitte teha? Kui puudub info, et nende rongide sõiduplaan muutunud, siis seda peab oskama ise ette aimata?





 

Soomes toimunud Mardilaadal kutsus presidendiproua soomlasi Läänemaale. Ja kutsuti ka sportlasi Haapsallu treenima. Ja küllap kutsuti veelgi. Kas kutsutakse ka taastama midagi, mille abil seda kõike parem, mugavam ja lihtsam teha oleks? Või vaid säutsume kui öeldakse, et me pole eriti head ja ettevõtlikud ja ....?

On mitu võimalust. Võid ju ka kohvritega mööda linna kolistada!


Ega sama olukord ju ka Järvel. Rongilt bussile või bussilt tulles pead vahel ilmatu maa maha käima.








 
Raha võim aga toob tihtipeale kaasa selle, et sularaha pole ja teeäärsest müügikohast sa midagi osta ei saa! Samas, keegi professor isegi soovitas sularaha kaotada...


Miks peab EKA olema kesklinnas ? Miks ei soovita säilitada oma mõisaid ja asju ühildada? Või tänapäeva kunstnik ei leia enam inspiratsiooni vanadest hoonetest ja ilusast loodusest?

Õnneks mõned kohad veel toimivad, kuigi kunagi ei tea kui kauaks. Eriti kui lisaraha ei laeku...


On ka paremaid lahendusi. Üllatav aga see, et vahel kaovad pakendikonteinerid, selle asemel et neid vajalikesse kohtadesse juurde tuua. Mul jäänud mulje, et rohkem pakendikonteinereid tähendab hõredamat veograafikut ja lühemaid sõite täiskoorma saamiseks? Ehk väiksemaid kulusid? Oma elamurajooni ootan konteinereid juba aastaid, nüüdseks kadunud hoopis ka Kiisalt!? Milles küsimus?










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar