Blogiarhiiv

laupäev, 10. november 2012

Just nii sülitatakse Veerennis...


Meie riigi tüüpiline komme on sülitada. Sest mitte kuidagi teisiti ei saa nimetada väga paljusid tegemisi ja suhtumist. Siiani pole keegi selgitanud, miks on võimatu, et linna piires on olemas ühetasandiline ülesõit. Seda ei vaevutagi tegema, sest iga konn ikka ei köhi. Nii Eesti Raudtee kui paljude teiste ametkondade arvates. Oleks siis olemas mingi tõsine põhjus, miks ei saa ülesõitu säilitada. Liiklusohutuse koha peal muide valiks teine riik turvalisema tõkkelahenduse, meil on kombeks minna lihtsama vastupanu teed. Seda enam, et ega sellepärast ju ka võimust ilma jää kui sülitad üle kogu Eesti! Aga mine sa tea, võib-olla kavatseb mõni erakond seal platsil hakata kodanikele maailmavaadet tutvustama!? No kuradi, kuradi häbi on....

http://www.tallinnapostimees.ee/1035730/veerenni-ulesoidu-juures-ehitatakse-autodele-tagasipoordekohta/

Aga selline ongi suhtumine. Kohilas uus uhke jaamahoone, aga vana ülesõit, mis jaamas oli, on ammu kadunud. Jaa aastaid pole kellelegi huvi pakkunud, et kohalikud peavad tegema jala ja eriti lapsevankriga liikudes hiigelringi. Ei Edelaraudtee ega valla juhte ei huvita see teragi.  Nii ka Tabiveres. Sest heakene küll, läheks niisama üle raudtee? Tegelikult see ju trahvitav? Aga ega sellegagi meil tegelda. Vajalikes kohtades. Samasuguseid lugusid kindlasti sadu. Nii maanteel kui raudteel. Väike inimene jääb lihtsalt märkamatuks ja Ets juba ammu ei möödu sülitamata...

Eks omajagu põhjuseks ka autolik maailmavaade. Autoga ametnik ei mõista ei jalakäimise tervislikkust ega ringisõiduks kuluva kütuse nimetamist raiskamiseks. Sest selline ametnik juba ammu ei oska linna, ettevõtte, asutuse rahakotti näha päriselt olemasolevana. Vaid justkui virtuaalsena, kust polegi vaja rahaväljavoolamist näha. See ju riigi köis! Oma taskutesse voolav peab vaid olema tähelepanu all, tulgu seda siis kilekotiga või kuidas iganes...

On häbematus sülitada ja teha nägu, et hoolitakse!!! Ma tõesti ei taha olla pessimistlik ja sellistest asjadest aina kirjutada. Kuid võimetu raev koguneb selliste korduvate asjade puhul. Ja siis kui sülitatakse... Otse muidugi ei lähe ma Eesti Raudtee, linnavalitsuse või kellegi teise maja aknaid sisse pilduma nagu Türil. Otse loomulikult on mul rohkem mõistust ja südametunnistust, kui sellistel pättidel. Kes sünnivad ja kasvavadki sülitamisepoliitika tulemusena...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar