Keila jõe veetase kõrge, et aga siinsed luhad veel kõrgemad, siis need vee all polnud. Vaid vanajõe lõigus oli üksjagu vett.
Kuigi kõik heina täis, siis kohati võis näha ka väiksemaid detaile.
Korraga nägin ka kuidas vanajõe veelt veekeeris nagu väike tornaado üles tõusis. Mis küll mõne sekundiga haihtus, aga siinses peegelduses siiski pisut näha on.
Puid ei langeta muidugi ainult tuul vaid ka siingi elutsevad koprad. Nende tegevuse jälgi siin küllaga näha ja vanad puud muutunud juba näiteks looduse mitmekesisusest. Putukaid muidugi näha polnud, küll aga palju muud, imeilusates värvides ja omaette siis selles maailmas elavat...
Et täna siis ka päikest üle pika aja, sai aknast ka mõnda restoranikülastajat pildistada. Sinitihane lihtsalt niivõrd ilus, et ma ei saa siia jätta mitut pilti üles panemata!!!
Tuul aga mühas ja metsas langes puu. Mis siis peagi jälle sünnikoht paljule uuele...
Metsast välja tulles aga võib leida eripäraseid majakesi. Mõni tegelikult nii kena, et kohe takski metsa kolida...
Ega tormiga nalja pole, siin maal meil samuti vool taastati alles kümne ajal hommikul. Taas imeilusad pildid loodusest!!!!
VastaKustutaTänud Pirtsu!
VastaKustutaSul õigus! Aga iga torm läheb kord mööda...