Eks nagu ikka, vedeletud maailmamaaeg ja kuidagi ei viitsi end välja ajada. Kuid kui ajad, on natukese aja pärast eriline tunne. Mõtlesin küll kuhugi kaugemale minna, aga et mõtlesin kaua, oli kell juba lõuna lähedal.
Otsisin ka puuseeni ja üldse seeni, aga viimaseid sisuliselt ei olnudki. Ega ma pole hea otsija ka. Igakord aga seent pildistades, selle järelt tegin foto lehtedest, et oleks näha, mis puuga tegu. Määramises olen sellegipoolest tühi koht!
Aga käia oli ikkagi hea, mida edasi, seda aeglasemalt.
Kastanipuu tundub, et naabreid ei salli, suunab oma juured selle vastu ja alla?
Pargis on puu- ja põõsaliike keerulisem määrata, nii et "mingis" põõsas olid juurtel ka midagi pisikest.
Siin leiab ka hiigeljämedaid sireleid.
Või lihtsalt ilusaid puid. Ikka meil ei osata neid veel linnahaljastuses kasutada.
Tore on näha, et on ka suht hiljuti puid juurde istutatud.
Puudel-põõsastel võiks ehk liiginimed juures olla?
Lehisel päris suur pahk. Ameerikas makstakse selliste asjade eest vist palju?
Õunapuul oleva seene kohta arvas Urmas Kaja, et võib olla ehk lepataelik?
Vana känd koos sõbraga.
Hõbepajudel oli väga palju vanu torikuid, arvatavasti kõik need vääveltoriku jäänused. Need pajud on ammu lõhemaks tehtud, kuid külgvõsudest tekkiv võra loob veel kauaks väga varjulise ala.
Oh, lamamistoolid tunduvad olema populaarsemad, kui tavalised pingid? Tore!
Mingis servas on isegi pikemat aega niitmata. Kuigi seda vähe, siis kasuks ehk seegi.
Huupi tehtud pildist sai mu lemmik!
Ka niitmata, aga kuidas siin seentega?....
Igati mõnus käik oli.
