Sünnist raudse teeni... Sept 2013

esmaspäev, 25. oktoober 2021

Sünnist raudse teeni... Sept 2013

Friday, September 27, 2013

Sünnist raudse teeni....

Viimasel ajal olen mõelnud, et kirjutaksin, miks olen selline - vahel hea, vahel ironiseeriv, vahel intrigantide jaoks ull.....
Tulin töölt ja käisin läbi ülemuste kantsist ja aü kantsist ja.... Mida üldse kirjutada? Ei midagi isiklikku, või nagu üks ülemus ütles streigi eel ühele mehele: Nitshego litshnogo, eto lish bisnes....

Vot ei võta! Mitte suurus pole oluline, vaid, see, kes pumba juures....
Ma ei taha mõeldagi äraspidi feministile, kes küsib pumpamise kohta! Ega inimesele, kelle jaoks ongi peamine pumba juures olemine! Ega inimesele, kelle jaoks oluline, et pumbatavat jätkuks eelkõige talle, mitte sõbrale, naabrile, rahvale.... Eriti kui too äraspidine feminist kaitseb justnagu, samas lihtsalt mõnitades.....

Valimised ukse ees, aga ma pole isegi viitsinud vaadata, keda ma valida saan. Nagu töölgi, ma tean, et mul vilets ja veel viletsam valik ja ehk hoopis peaksin tegema OMA valiku....
Aga kui usaldus kaob? Lihtne kaotada, raske tagasi võita! Äkki peaks eelisjärjekorras korraldama eurokursused vanasõnade tundmises? Või meeskonnatöö koolitused, millest keegi papi tasku ajab, meeskonnast aimu omamata?

On jäänud vähem kui kolmandik rasedusest ehk sünnituseni. Et ehk kuhu ma sünnin peale uut aastat? Ja kas keegigi mind ootab või märkab? Jõudmine rindade juurde ehk toitumiseni on kõige olulisem. sest selleta lihtsalt suren, nii on loodus paika pannud. Hiljutine kohtumine mingite usuvendadega (mitte Siidri-Siiri ja Viina-Viiviga!) oli ka selline, et esimese asjana näitasin neile oma juuri. Ehk puud! Naeratasid imalalat ja püüdsid juttu ikka jumalani viia. Kui üldse keegi saab olla (isikustatud) jumal, siis ongi see ainult Loodus!

Mis saab? Ei tea....

Ei teadnud ka siis kui albumit ümber tegin. Nüüd ajab ullult naerma....

Ma tean, mida tahaksin. Bürokraatia aga hirmutab. Kui lähen loodusesse, kas saan hakkama? Muidugi ootaks seda, mida endas alati kõige tähtsamaks olen pidanud. Toetamist ja olemas olemist! Mitte et keegi seda tegema peaks, aga ikka ju loodad..... Sest ilmas on palju rohkem ilusat kui tööandja või partei lubab!?

Ja ikka jõuame sinna tagasi, kus algasid lubadused ja usaldus. Need on ja ei ole seotud! Sest lubadus (meie esipoliitikute kombel) ei kohusta millekski ja usaldus lõhutakse siin ilmas kiiresti. Vähemalt poliitikute poolt. Inimeste poolt on mul õnneks sadu lähedasi ja häid inimesi, kes on olemas. Endiselt. Ja loodan, et nad jäävadki. sest mina nende jaoks jään. Olema.

Mitte siin. Siin ma olen rohkem kasumi pärast. Mis sest, et ratas varastati ja ei riik ega firma minust huvitu. Mis sest, et rahast ei jätku endalegi, rääkimata Eestimaast. et toita omamaiseid firmasid ega paljut muud. Kreeklased ehk elavad oma petumaailmas,. mina tahaks aga midagi looduslikku. Olgu selleks siis eestiMAINE tomat või geenipuhas sookurehääl. Piimast koduõunaaiaõunamoosi ja PÄRISsaiani välja! Kas Riigikogus süüakse maitshvat timpsaia ja mina lepin jahu-õhu-vee jäänukiga? Midagi H20 sarnast?

Sel ajal kui teised limpsavad friikartulikoori ja muud head-paremat? Ega mul kahju pole, aga toredam oleks, kui märgataks mitte ainult topsikusse-torbikusse piiluda!? Mõni märkab, ehk vasakult kolmas või paremalt esimene. teised... näevad vaid esimest fotot? Pumpa?

Aga kõrvalseisja ehk vaene vanur, kes ikka rongiga sõitma tuleb? Ei aita me teda kuhugi peale jalaga perse andmise? Või mõeldes tänapäeva kaasaegsele ühiskonnale, kus kõik ju olemas aipäädil ehk sellel, millele me vanaema praepanni asetas, arvates, et lapselaps ilusa pannialuse tõi?

Olen ikka väga irooniliseks läinud ja ei tea vist ise ka, kuhu jõuda tahaks. Kindlasti aga mitte koju, kus hea kapitalist pole suutnud ega tahtnud natukenegi inimlikumat parandust teha OMA inimese jaoks.... On värve, on lauajupike pingiks, aga ei ole kaitset metsiku looduse vastu.... Järgmine hange vist 30 a pärast?

Loodame, et kuni on maksumaksjaid, kes poliitikuid toidavad, on ka poliitikud!
Loodame, et on juurikaid, mis mind toidavad, kuni on Eestimaad....

Ei ma ei mõelnud Flirtporgandeid vaid kartulimardikaid....

Ja ma ikka ei tea, kuhu ma lähen! Tean, mida soovin, aga ma ei tea, mis meist saab....Agnes...