Kunagi, kui oli mahupiirang ja
asju ei tundnud, olin sunnitud alustama Eestimaa Blogi 2 ja 3 osadega.
Nüüd püüan need postitused kõik siia kokku tõsta.
Täna ja praegu vaatajate arv
Eestimaa Blogi - 381913
Eestimaa Blogi 2 - 386393
Eestimaa Blogi 3 - 124157
24. 10 2012.
**********************************************
Tuesday, April 30, 2013
Pärnusse ja Haapsallu.
Kui Haapsallu (ja vahepealsetesse peatustesse, Rohukülast rääkimata) oleks sõitjaid küllaga, siis Pärnu raudtee on muutunud suhteliselt mõttetuks.
Tänavu kulutatakse raha Edela infral platvormide remondiks, kuid on see kulutus asja eest või....? Praegu oleks veel võimalus rahakulutamine peatad...
Parema jälgimise ja mõtisklemise huvides toon artikli teksti siia üle.
Rongiga Tallinnast Pärnusse sõit võtab aega ligi kolm tundi. Kui senini korda tegemata Lelle-Pärnu raudteelõik renoveerida, muutuks sõiduaeg oluliselt lühemaks. Paraku pole veel otsustatud, kas renoveerimine tuleb, sest ministeeriumi prioriteet on siiski Rail Baltic.
Meie viga tundubki olema mökutamine ja otsustusvõimetus. Mis kõige muu hulgas toob kaasa ka raha raiskamise. Ministeeriumi prioriteedid on olulised, kuid senised venitamised erinevate asjade puhul tähendavad tagasiminekut. Nii ka raudteel. Lühike artikkel ja ega põhimõtteliselt pole ka sisu.
Meie viga tundubki olema mökutamine ja otsustusvõimetus. Mis kõige muu hulgas toob kaasa ka raha raiskamise. Ministeeriumi prioriteedid on olulised, kuid senised venitamised erinevate asjade puhul tähendavad tagasiminekut. Nii ka raudteel. Lühike artikkel ja ega põhimõtteliselt pole ka sisu.
Hommikune rong jõuab Pärnu Raeküla raudteejaama kell kolmveerand kümme. Reisijaid võiks olla oluliselt rohkem, aga päris tühjad vagunid ka pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Raeküla on lõpp-peatus, kaugemale rong ei lähe. Perroon on armetu ja mingit jaamahoonet polegi. Muidugi on mõni jaam siinsamas Pärnumaalgi paremas seisus, aga ega see rongile, mis Raplamaalt Lellest Pärnuni sõidab 80 kilomeetrit tunnis, kiirust lisa.
Mis on sel raudteel viga, et asi ei toimi? Põhimõtteliselt:
1. Raudtee ei lähe enam Riiga
2. Puuduvad normaalsed seosed kohaliku bussiliiklusega (ka Soomaal)
3. Lõppjaam äärelinnas
4. Puudub normaalne ühendus Tallinna sadamaga.
Naljakas on lugeda kohalike omavalitsustegelaste arvamusi, kui samas pandi pidur Raeküla peatuse üleviimiseks Papiniidu silla juurde. Seega ühe suupoolega räägitakse "vajadustest", teise poolega aga vajadustega ei arvestata.Ning maavanem ei muretsenud sugugi piisavalt Kõnnu peatuse kaotamise pärast, mis uue variandiga oleks täiesti taastatav.
Ministeerium raudteelõigu kordategemist veel otsustanud ei ole.
Millised on valikud? Isegi kui raudtee korda teha, siis pole üldse kindel, et sõitjad tulevad. Kuigi viletsam ja ebamugavam, on bussiliiklus Tallinnaga siiski olemas. Rongi vajaduse olulisim osa ongi ehk matkajad (ratastega), keda huvitab eelkõige Soomaa ja mõnevõrra ka Pärnust edasisõit. Pealegi, kui see raudtee korda teha, olgu siis ajutiselt või igaveseks, ei ole loota sinna rohkem kui 4, heal juhul 5 rongi ööpäevas. Normaalseks tasuvuseks on seda selgelt vähe, sest nii hõre liiklus ei ole piisavalt atraktiivne. Haapsalu raudteel on aga täiesti otstarbekas vähemalt 10 rongipaari ööpäevas.
Arvestama peab ka sellega, et Haapsalu ja Riisipere vahelised peatused on tunduvalt rahvarikkamad ning nende vajaduses palju suuremad, võrreldes Pärnu ja Lelle vaheliste peatuste ja asulatega. Nii oleks tööle- ja koolisõitjaid neis peatustes rohkem, eriti kui arvestada, et rongiliikluse tihedus saaks olema suurem.
Sama lugu on ümberkaudsete piirkondadega. Kui Pärnu - Lelle raudtee lõigul on põhiliselt vaid Tori rattamatkajatele huvitav, siis turismi seisukohalt on palju olulisem Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Nigula, Taebla peatuste ümbruskond.
Ka annaks see, et Stadlerid ei kulutaks aega Pärnus seiklemiseks, hoopis paremad võimalused tihedamaks rongiliikluseks diislitega Viljandi, Tart, Narva liinidel ning ka Lõuna-Eesti kolmnurgal. Vähe sellest, kuna elektrironge on piisavalt palju, tuleks nendega opereerimine Tallinnast Rohukülani igatepidi mõttekam. Jääksid ära ümberistumised jne.
Muide, ka RB ehituse puhul võiks rohkem mõelda sellele, et trass võimalusel kulgeks seal, kus võimalik ja mõttekas ka muuhulgas kohalikku transporti arendada. Näiteks Tallinn - Märjamaa - Pärnu-Jaagupi - Pärnu - Häädemeeste -.....
Enne kui platvorme ehitama hakata (sellises mahus) võiks kaaluda ka teisi võimalusi. Kui aga ehitada need väiksemana? Juba pikemat aega kriibib mul peas üks mõte. Kuigi see on valus, pean siiski ütlema, et see ehk on parim valik.
Igatepidi kaalunud pikka aega, usun, et see on parim idee. Kripeldasid ainult need matkajad. Kui aga..... päästjaks mõtteks võib osutuda Soobeli idee!?
Kas on kitsaskohti, miks see süsteem ei võiks toimida? Või...mida võidame?
1. Uute rongide optimaalseim kasutamine, neid saab rohkem ja kasu(m)likumalt kasutada teistel liinidel.
2. Raha peab lugema, seega on selgelt mõttekam rahade suunamine Haapsalu raudtee ehitamiseks (Rohukülani) ning elektrifitseerimiseks.
3. Turismi koha pealt, k.a. meie enda rattamatkajad, jääb endiselt alles võimalus Soomaale sõiduks ja mujalegi
4. Muuseumraudtee ülalpidamine sellel liinil parim variant ja samas tunduv kulude kokkuhoid.
5. RB-ga (kui see peaks tulema) ühendusvõimalus Pärnus.
6. Alles jääb aastaringselt õpilastel nädalavahetuseti sõita Pärnu suunalt Tallinna.
Äkki see hoiab ära järjekordse ämbri ja üldises mõttes reisijad ei kannataks ning võidaks turism?
Raeküla on lõpp-peatus, kaugemale rong ei lähe. Perroon on armetu ja mingit jaamahoonet polegi. Muidugi on mõni jaam siinsamas Pärnumaalgi paremas seisus, aga ega see rongile, mis Raplamaalt Lellest Pärnuni sõidab 80 kilomeetrit tunnis, kiirust lisa.
Mis on sel raudteel viga, et asi ei toimi? Põhimõtteliselt:
1. Raudtee ei lähe enam Riiga
2. Puuduvad normaalsed seosed kohaliku bussiliiklusega (ka Soomaal)
3. Lõppjaam äärelinnas
4. Puudub normaalne ühendus Tallinna sadamaga.
"Kuna sõitjate arv on väike ja see dotatsioonikulu on piisavalt suur, siis tegelikult on ühene väljund, et see raudteelõik korda teha, et saaks siin sõitma võtta ka kaasaegse veeremi. Meie valik ongi see, et kas lõpetada ära see tänane ühendus või ikkagi viia see raudtee sellisesse olukorda, et on võimalik siin sõita kuni aastani 2020 või edasi, kuni Rail Baltic tuleb," rääkis Pärnu maavanem Andres Metsoja ning lisas, et ka Rail Balticu trassikoridor pole veel kindel ja seda võib olla võimalik osaliselt ühendada praeguse trassikoridoriga.
Naljakas on lugeda kohalike omavalitsustegelaste arvamusi, kui samas pandi pidur Raeküla peatuse üleviimiseks Papiniidu silla juurde. Seega ühe suupoolega räägitakse "vajadustest", teise poolega aga vajadustega ei arvestata.Ning maavanem ei muretsenud sugugi piisavalt Kõnnu peatuse kaotamise pärast, mis uue variandiga oleks täiesti taastatav.
Ministeerium raudteelõigu kordategemist veel otsustanud ei ole.
"Lelle-Pärnu vahelise raudteelõigu renoveerimine võiks kõne alla tulla Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 rahadest," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda. "Teine oluline asi on see, et riigi prioriteet Pärnu suunal on eelkõige Rail Balticu ehitus. Need kaks asja otseselt ei välista üksteist, aga kui samas on reaalselt valikutegemise koht, siis ilmselt ikkagi riik eelistab tegelikult ka pärnakate jaoks mugavamat ja kiiremat lahendust ehk Rail Balticut."
Maavanem Andres Metsoja aga tõdes, et aeglase ühenduse tõttu võõrduvad inimesed raudtee kasutamisest üha enam ja kindlasti pole mõistlik lasta sellel juhtuda. Raudtee tuleb korda teha.
Millised on valikud? Isegi kui raudtee korda teha, siis pole üldse kindel, et sõitjad tulevad. Kuigi viletsam ja ebamugavam, on bussiliiklus Tallinnaga siiski olemas. Rongi vajaduse olulisim osa ongi ehk matkajad (ratastega), keda huvitab eelkõige Soomaa ja mõnevõrra ka Pärnust edasisõit. Pealegi, kui see raudtee korda teha, olgu siis ajutiselt või igaveseks, ei ole loota sinna rohkem kui 4, heal juhul 5 rongi ööpäevas. Normaalseks tasuvuseks on seda selgelt vähe, sest nii hõre liiklus ei ole piisavalt atraktiivne. Haapsalu raudteel on aga täiesti otstarbekas vähemalt 10 rongipaari ööpäevas.
Arvestama peab ka sellega, et Haapsalu ja Riisipere vahelised peatused on tunduvalt rahvarikkamad ning nende vajaduses palju suuremad, võrreldes Pärnu ja Lelle vaheliste peatuste ja asulatega. Nii oleks tööle- ja koolisõitjaid neis peatustes rohkem, eriti kui arvestada, et rongiliikluse tihedus saaks olema suurem.
Sama lugu on ümberkaudsete piirkondadega. Kui Pärnu - Lelle raudtee lõigul on põhiliselt vaid Tori rattamatkajatele huvitav, siis turismi seisukohalt on palju olulisem Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Nigula, Taebla peatuste ümbruskond.
Ka annaks see, et Stadlerid ei kulutaks aega Pärnus seiklemiseks, hoopis paremad võimalused tihedamaks rongiliikluseks diislitega Viljandi, Tart, Narva liinidel ning ka Lõuna-Eesti kolmnurgal. Vähe sellest, kuna elektrironge on piisavalt palju, tuleks nendega opereerimine Tallinnast Rohukülani igatepidi mõttekam. Jääksid ära ümberistumised jne.
Muide, ka RB ehituse puhul võiks rohkem mõelda sellele, et trass võimalusel kulgeks seal, kus võimalik ja mõttekas ka muuhulgas kohalikku transporti arendada. Näiteks Tallinn - Märjamaa - Pärnu-Jaagupi - Pärnu - Häädemeeste -.....
Enne kui platvorme ehitama hakata (sellises mahus) võiks kaaluda ka teisi võimalusi. Kui aga ehitada need väiksemana? Juba pikemat aega kriibib mul peas üks mõte. Kuigi see on valus, pean siiski ütlema, et see ehk on parim valik.
Mis oleks kui Pärnu raudtee renoveerimise asemel ehitaks välja Haapsalu raudtee?
Igatepidi kaalunud pikka aega, usun, et see on parim idee. Kripeldasid ainult need matkajad. Kui aga..... päästjaks mõtteks võib osutuda Soobeli idee!?
Kolmas variant on veel. Peatada Lavassaare kitsarööpmelise muuseumraudtee kolimine Türile, kust pole muuseumirongiga kuhugile sõita, naelutada Lelle-Pärnu kolmveerand meetrit kitsamaks, nagu see enne 1970-daid oli ja otsida-osta Šveitsist paar kitsarööpmelist rööbasbussi nende väheste kohalike jaoks, kellel on asja kuhugi Lelle kaudu Raplasse või Türile või Pärnusse hüpoteetilisele RailBaltic kiirrongile. Piletid ja ümberistumisajad Lellest läbikäivate kohalike rongidega peavad olema enesestmõistetavalt ühildatud. Ja ei maksa kitsarööpmelist alahinnata, hooldus on palju odavam laiast ja sõidavad ka 100 välja. Ja pealegi vähemalt suviti nädalavahetustel meelitaks turiste aururong - endisaegsed vagunid ja paar vedurit on olemas. Aga sõita pole nendega kusagil, Lavassaares paari kilomeetri peal 15km/h sohuvajuva turbaraudtee peal kakerdamine pole sõit, mis sellisele veeremile au teeks.
Kas on kitsaskohti, miks see süsteem ei võiks toimida? Või...mida võidame?
1. Uute rongide optimaalseim kasutamine, neid saab rohkem ja kasu(m)likumalt kasutada teistel liinidel.
2. Raha peab lugema, seega on selgelt mõttekam rahade suunamine Haapsalu raudtee ehitamiseks (Rohukülani) ning elektrifitseerimiseks.
3. Turismi koha pealt, k.a. meie enda rattamatkajad, jääb endiselt alles võimalus Soomaale sõiduks ja mujalegi
4. Muuseumraudtee ülalpidamine sellel liinil parim variant ja samas tunduv kulude kokkuhoid.
5. RB-ga (kui see peaks tulema) ühendusvõimalus Pärnus.
6. Alles jääb aastaringselt õpilastel nädalavahetuseti sõita Pärnu suunalt Tallinna.
Äkki see hoiab ära järjekordse ämbri ja üldises mõttes reisijad ei kannataks ning võidaks turism?
Kindlasti oleks selle vangerduse tulemusena võitjaid rohkem, alates poliitikutest ja lõpetades Eesti majandusega!
Mis me passime, teeme ära?
Aniksciai, Leedu.
Kitsarööpmelise raudtee puhul pole isegi oluline see 100 km/h, seda enam, et Lellest Tootsini väga liigirikas loodus ning seal looduskaitselasid ning loomi-linde väga palju, seega piisab täiesti ka 70 km/h kiirusest. Nagu külabussidelgi...
Küsimuseks jääb muidugi muuseumi asukoht, aga selleski suhtes on mitmeid võimalusi. Kuna Pärnu omal ajal piisavalt huvitatud ei olnud asukohast Raekülas, siis sobiks ehk Kaubajaam, kus piisavalt ruumi nii sise- kui välisekspositsioonile kui ka muuseumi teenindavale personalile.
"Kui Läti teedeminister Einbergs 1936. aasta juulikuus Eestit külastas, siis sõideti koos siinse ministri ja kaaskonnaga just DeM 1 vagunil Pärnust Tallinna Sadama jaamani 2 tunni ja 6 minutiga, mis tegi keskmiseks kiiruseks 69,2 km/h."
ReplyDeletePoleks ju paha kui Lelle ja Pärnu vahel hakkaks iga päev üks kitsarööpmeline rong sõitma, tehes edasi-tagasi kolm-neli reisi ööpäevas ?!
Kui praegu sõidaks keskm kasvõi 80-90 km/h....
ReplyDeleteTeoreetiliselt ju täiesti mõeldav! Paar sõitu kõigi peatustega, paar kiirrongina, ülejäänu teeb RB!?
Leedulased hakkavad nüüd Rail Balticat projekteerima.
ReplyDeleteKui palju Rail Balticat võiks ja peaks olema Tallinn-Lelle liiniga ühel tammil, nt. 3 rööpapaariga raudtee - 2 paari 1435 mm, kolmas 1520 mm?
Muide, kui juba kitsarööpmelise raudtee taastamine jutuks tuleb - mitu reisirongi päevas peaks peatuma Veskiposti ja Odra tänava jaamades, ja kas mõned võiks ka Tallinn-Väikesest peatumata Tallinn-Sadama jaama sõita?
Kitsarööpmelist, kui taastada, siis vaid Lelle - Pärnu lõigul.
ReplyDeleteVaevalt, et Rail Baltica peaks üldse ühtima praeguse trassiga. Pigem Märjamaa, Pärnu-Jaagupi ja Sauga kaudu Pärnusse või hoopiski Kesk-Eestis mingit trassipidi. Kas teda üldse vaja on, see iseasi. Kindlasti mitte kaherajalisena.
Üle Viljandi oleks mõtekas RB teha. Pärnu ots võiks küll kitsas olla.
ReplyDeleteÜhe variandina kindlasti. Teisest küljest võinuks RB teha ka paralleelselt Pärnu maantega, mitte läbi metsade. Veel parem kui seda üldse ei tuleks. Kui palju saaks selle raha eest muretsed muudetava rattavahega ronge ja panna need üle Tartu käima.