Tuesday, May 28, 2013
Mida teha Tartu maanteega?
Indrek Harglalt südamest tulnud kirjutis...
http://www.epl.ee/news/arvamus/indrek-hargla-e-riik-voi-tee-riik.d?id=66152024
aga vahelduseks sa võiks öelda, kus transpordiliigis on meil siin eestis midagi ka hästi või millise linna teed on meil korras.
No et milline oleks see eesti etalon, mida siis saaks latialt läbjooksjatele ette näidata.
Praegu lahmid sa üksnes jõuetusest ja kontoorast saadud juhendile.
http://www.epl.ee/news/arvamus/indrek-hargla-e-riik-voi-tee-riik.d?id=66152024
Piinlikult täpne.
20.05.2013 02:09
See on tõsi, et iga kord mõnest arenenud riigist tagasi kodumaale saabudes tuleb õnnelik naeratus suule ja äratundmisrõõm ka öisel ajal - olen eksimatult tagasi oma armsal kodumaal - tagumik ei valeta... Veidi üllatunud pilke on teinekord märgata külaliste silmist kui lennujaamast minnes Tallinn-Tartu neljarealine "kiirtee" peale kümneminutilist sõitu ära lõpeb ja algab külavahetee. Aga eks ka mujal viiakse mõnikord saabunud külalisi lennujaamast linna hoopis mööda romantilisi kõrvalteid - et ikka näeks ka veidi kohalikku atmosfääri... Külalised on õnnelikud, sest neile tundub, et nendest hoolitakse ja ka mina ei kiirusta seletama, et kulgesimegi mööda riigi kahte suuremat linna ühendavat põhimagistraali. Läheme ju info liikumise kiirteid käsitlevale konverentsile...
Olen justkui nõus, aga...ikkagi tunduvad järgmised arvamused mõistlikumad...
oliver
20.05.2013 10:33
Teed on Eestis kõige väiksem probleem. Tõsiselt, ei tule hetkel ühegi väiksema probleemi peale. Jah, isegi Tallinna auklikud teed on paras pseudoteema (võrreldes tõeliste murdega) - sõitke bussiga või käige jala. Tallinn-Tartu maanteel on liiklussagedus Kosest Tartuni 6000 auto kanti. Sellise koormusega neljarealist ehitada on täiesti mõttetu raharaiskamine, eriti kui riigis on nii palju teisi probleeme. Kui Koseni valmis ehitakse, siis sellest piisab hetkel täiesti. Edasi oleks juba samasugune laristamine nagu Mäo ristmik ja Peterburi väljasõit.
Kui inimesed sõidaks nagu inimesed, ei oleks üldse mingit probleemi. Ma ei ole Eestis kunagi sattunud liiklusohtlikku olukorda teede kehva seisukorra pärast, alati on olnud süüdi idioodid.
Kui inimesed sõidaks nagu inimesed, ei oleks üldse mingit probleemi. Ma ei ole Eestis kunagi sattunud liiklusohtlikku olukorda teede kehva seisukorra pärast, alati on olnud süüdi idioodid.
mõttetu artikkel
20.05.2013 08:24
Tuleb üle minna viisakale raudtee trnspordile . Kütusekulu väheneb , kulud liikumisele ka. Juhusõitjad ei pane tähele, aga Tallinn Tartu ots sõiduautoga maksab ligi 80 -100 eurot Lisaks mitu tundi tööd roolimisel, mis võiks olla suuntud palju kasulikumale tegevusele !
Sõiduautode hulk teedel näitab vaid infrastruktuuriteenuste korraldamatust, seal hulgas ühistranspordi puudulikkust !
Sõiduautode hulk teedel näitab vaid infrastruktuuriteenuste korraldamatust, seal hulgas ühistranspordi puudulikkust !
võid võita
20.05.2013 10:57
Kui laiemalt võtta, siis milline transpordiliik meil Eestis korras on!? Ainus on vist jõetransport,... kuna seda praktiliselt polegi. Aga teistest:
- lennuliiklus (juhi töötasu ja piletihinda maajailm, ometi lennukid pidevalt katki; kui lendavad, siis mitte sinna kuhu vaja; väljapressimised saarte elanikelt, nüüd vist lastakse viimased piloodidki lahti...)
- raudteetransport ( kadunud Haapsalu raudtee; ameerika raskevedurid ja kellegi burkharti altkäemaks; kemplus uute rongide pärast ja läbipaistmatud eelistused; praegune tuuseldamine töötajatega, nukralt tühi luhamaa raudteesõlm...)
- bussiliiklus (altkäemaksud liinilepingutes; vangipandud maavanem; metsikud kompensatsioonid; sajad kadunud liinid aga anomaaliana iga veerand tunni tagant väljuv Tallinn – Tartu buss)
- meretransport (ühe puhul kummaline arusaam saartel elamisest ja monopoli hoidmine pilpa peal; teise puhul piletihinna soodustused pigem soomlastele )
Mäletate, kes lubas väherentaabli bussiliini asendada taksoga, kes lubas saarte liinidelt riiigipoolse dotatsiooni ära võtta, kes käis lume peale kruusa viskamas, kes lubas saaremaa süvasadamasse reisilaevu....
- lennuliiklus (juhi töötasu ja piletihinda maajailm, ometi lennukid pidevalt katki; kui lendavad, siis mitte sinna kuhu vaja; väljapressimised saarte elanikelt, nüüd vist lastakse viimased piloodidki lahti...)
- raudteetransport ( kadunud Haapsalu raudtee; ameerika raskevedurid ja kellegi burkharti altkäemaks; kemplus uute rongide pärast ja läbipaistmatud eelistused; praegune tuuseldamine töötajatega, nukralt tühi luhamaa raudteesõlm...)
- bussiliiklus (altkäemaksud liinilepingutes; vangipandud maavanem; metsikud kompensatsioonid; sajad kadunud liinid aga anomaaliana iga veerand tunni tagant väljuv Tallinn – Tartu buss)
- meretransport (ühe puhul kummaline arusaam saartel elamisest ja monopoli hoidmine pilpa peal; teise puhul piletihinna soodustused pigem soomlastele )
Mäletate, kes lubas väherentaabli bussiliini asendada taksoga, kes lubas saarte liinidelt riiigipoolse dotatsiooni ära võtta, kes käis lume peale kruusa viskamas, kes lubas saaremaa süvasadamasse reisilaevu....
juku
20.05.2013 10:44
Igati nõus Harglakese tähelepanekuta, kuid aru tuleb anda, et Tallinn ja Tartu ongi külad ja nende vahele käib külatee küll. Kui sõita mööda Poola kiirteed, mitusada kilomeetrit, siis iga km kohta on 5 veoautot sõidus. 100 km kohta 500, jne. Ehk siis need kiirteed on majanduslikult põhjendatud. Kujutad ette kui palju läheb maksma kiirtee hoodlamine, lumekoristus jne?
Tallinna ja Tartu vaheline 4-realine kiirtee saaks olema tohutu kulu. Tulu sellest ei oleks, kuna see on kohalikele rottidele edasi-tagasi sõiduks. Mingit transiiti, import-eksporti mööda seda teed ei toimu. Meie kohalik tarbimine on sandi kopikad.
Eesti on perifeeria ja seni kuni meil ei ole tootmist, kõvat eksporti, mille kulul sellist rikkust nagu kahe küla vaheline kiirtee ülal pidada, siis jäävadki kiirteed meile müstilisteks rajatisteks tulevikumaailmas.
Tallinna ja Tartu vaheline 4-realine kiirtee saaks olema tohutu kulu. Tulu sellest ei oleks, kuna see on kohalikele rottidele edasi-tagasi sõiduks. Mingit transiiti, import-eksporti mööda seda teed ei toimu. Meie kohalik tarbimine on sandi kopikad.
Eesti on perifeeria ja seni kuni meil ei ole tootmist, kõvat eksporti, mille kulul sellist rikkust nagu kahe küla vaheline kiirtee ülal pidada, siis jäävadki kiirteed meile müstilisteks rajatisteks tulevikumaailmas.
vibu
20.05.2013 10:19
aga vahelduseks sa võiks öelda, kus transpordiliigis on meil siin eestis midagi ka hästi või millise linna teed on meil korras.
No et milline oleks see eesti etalon, mida siis saaks latialt läbjooksjatele ette näidata.
Praegu lahmid sa üksnes jõuetusest ja kontoorast saadud juhendile.
Vaevalt, et siin kontooraga tegu, aga polegi ju kuskil hästi!?
Sirli
20.05.2013 11:47
Palun ütle, mis siis sinu arvates on põhiprobleem.
Jõukus ei tule ilma investeeringuteta. Investeeringud ei tule sinna, kus ühendus ja teed on viletsad. Me oleme niigi ääremaa ja kui veel ühendusteed ka viletsad on, siis kolkuma jäämegi. Ei maksa arvata, et töökohti tekib ääremaal juurde. Ja teisiti jõukus ja elatustaseme tõus ei teki.
Jõukus ei tule ilma investeeringuteta. Investeeringud ei tule sinna, kus ühendus ja teed on viletsad. Me oleme niigi ääremaa ja kui veel ühendusteed ka viletsad on, siis kolkuma jäämegi. Ei maksa arvata, et töökohti tekib ääremaal juurde. Ja teisiti jõukus ja elatustaseme tõus ei teki.
See kulu, mis läheb neljarealisele, küll mingit tulu ega tööd ei too! Hoopiski kasvavad kulud ning ääremaid meil Eestis küllaga, palju halvemas olukorras...
Post Mortem
20.05.2013 11:13
Häbiplekk on ka 21. sajandil teed, millel puudub mustkate (ei pea silmas talu- või metsateid); eriti nigelas olukorras on Pärnumaa ja Kagu-Eesti maakonnad. Tolmupilved teeäärsetes hoovides ja möödakäijatel, lõhutud ja määrdunud sõidukid võiksid olla minevik ning see vähendaks ka suuremate teede koormust, sest paljud kasutavad neid parema olukorra tõttu.
Samas on Lääne-Virus vaid üksikud lõigud kruusateid jäänud...
Samas on Lääne-Virus vaid üksikud lõigud kruusateid jäänud...
Nii ongi...
Aga miks mulle sümpatiseerib mõni 4-, mitte 3-realine lõik? Sest:
to täheteadlane, to oliver
20.05.2013 16:22
2+2 puhul toimuvad kõik möödasõidud pärisuunal, ilma vastassunas sõitjatega kokkupõrkeohuta, ohtlike takistusteta, sujuvalt, liiklejate närve kokku hoides, ootamata, muretsemata ja närvitsemata - millal saab ? Kas üldse saab ja kas keegi ilma peeglisse vaatamata minu ees hakates ootamatult minuga koos möödasõitu tegema, kas jõuame me veel koos tagasi pärisuunavööndisse või põrkame vastasuunal sõitjaga kokku ? Kas ja millal , kui pikalt tuleb järgmine 2+1 lõik vahetuseks 1+2-le?. Kas te olete ise sõitnud autoga näiteks Eestist Hispaaniasse? Mina olen ja ei kujuta ette, et sellel teekonnal oleksid kiirteedel 2+1 lõigud. Ja neid seal ei ole ka. Sõitke seda 2+1 ( Näiteks Soomes ) ja siis rääkige. 1päri ( kiirus 80 ) ja 2 vastassuunal puhul koguneb sinu selja taha tropp sõidukeid, oodates kiirstarti - 2 raja avanemist kus kiirus on 100. Ja kogu see sinu selja taha kogunenud ja eesolev punt stardib korraga, trügides kaootliselt ja ohtlikult ootamatult avanenud lisarajale, arvates , et ainult neil ja mitte sinul on õigus kiirendama hakata, trügides niisama ootamatult ja ohtlikult vahele ootamatult ja peatselt lõppeva üürikese rõõmu - 2 rea lõppemisel.. Absurdi tipp ja väga ohtlik pealekauba. Asi läks lahti sellest ja oli õige mõte 2+1 radade puhul, et 2. rada tehti raskete tõusude puhul veoautodest möödumiseks, mitte normaalse enam vähem sama kiirusomadustega sõidukite puhul pideva liikluskorraldusena. No selline võiks olla juba ammu näiteks Padaorus ja mõnel pool mujal ürgorgudes Eestis 1+1 teedel tõusude pooltel. Aga mitte Tallinn - Tartu trassil tuleviku pideva liikluskorraldusena.
Seda 2+2 tehakse kogu Euroopas, sellest saadakse aru. Euroopa annab selleks raha. See on liiklusohutuse suhtes elementaarne. See on põhimõtteline vahe, nagu küsimus kas kasutame elektrilampe või laseme petroolilambiga edasi.
Mul on väga hea meel, et juhtus kommenteerima ajakirjanik, kes on pikemat maad roolis olnud. Kui sa käid autoga turul, suvilas, kord nädalas Tartus või Tallinnas ja ei ole sõitnud pikki vahemaid 2+2-l, 3+3-l, siis on parem hoiduda kommenteerimast liikluskorralduse valikut.
Tõsi - teehooldekulud on veidi suuremad, kuid mitte nii suured kui ette kujutatakse. Üldiselt on liikluskahjud miljoni läbisõidu km. kohta 2+2-l tunduvalt väiksemad kui 2+1-l ja oluliselt väiksemad kui 1+1-l. Rääkimata veosekäibe suurenemisest. Tasuvusaeg on võimalik välja arvutada ja seda ilma liiklejate närvikuluta ( mille kahjulikkuse kohta arvutusmetoodika praegu vist veel puudub).
Seda 2+2 tehakse kogu Euroopas, sellest saadakse aru. Euroopa annab selleks raha. See on liiklusohutuse suhtes elementaarne. See on põhimõtteline vahe, nagu küsimus kas kasutame elektrilampe või laseme petroolilambiga edasi.
Mul on väga hea meel, et juhtus kommenteerima ajakirjanik, kes on pikemat maad roolis olnud. Kui sa käid autoga turul, suvilas, kord nädalas Tartus või Tallinnas ja ei ole sõitnud pikki vahemaid 2+2-l, 3+3-l, siis on parem hoiduda kommenteerimast liikluskorralduse valikut.
Tõsi - teehooldekulud on veidi suuremad, kuid mitte nii suured kui ette kujutatakse. Üldiselt on liikluskahjud miljoni läbisõidu km. kohta 2+2-l tunduvalt väiksemad kui 2+1-l ja oluliselt väiksemad kui 1+1-l. Rääkimata veosekäibe suurenemisest. Tasuvusaeg on võimalik välja arvutada ja seda ilma liiklejate närvikuluta ( mille kahjulikkuse kohta arvutusmetoodika praegu vist veel puudub).
Ja 4-realise puhul saab väga edukalt mõlema suuna sõitjad kasutada teeäärseid rajatisi. Mida iganes siis sellistesse kohtadesse ei teki.
Aga pääsetee on! Helgel juhtimisel!
Vot nii!!!
