Laadale!

Vanasti sai ikka veidi laadal käidud, nüüd enamasti pole oma nina sinna pistnus. Üldiselt saab ju enamuse asju niigi kätte ja minna "tasulisse" poodi - mis peaks mind sinna tõmbama? Muidugi, alati vaataks talukaupa ja üldse sellist omapärast.

http://www.ohtuleht.ee/478398

Kuid mõnedki asjad häirivad. On kirjutatud ka sellest, et laada korraldajate ahnus on hiigelsuur. Muidugi räägitakse sellest harva, nagu parteimaksudestki. ja ikka selgub, et laada korraldaja tuleb vaevu ots-otsaga kokku. Tema sõnade järgi. Nagu ka parteilased ikka ausad ja pole "kaudset altkäemaksu" võtnud.

Suured müügikoha hinnad tõstavad üles ka kaupade hinnad ja ega seda raha pole enamusel sugugi nii laialt käes. Muidugi tahaks vahel midagi head osta ja ikka lubad endale üht-teist. Kui just müüja ei tundu ka oma kauba eest ikka liiga kõrget hinda küsivat. Pakkumine-nõudmine on väga veniv termin, see on pigem selline ametniku meelissõna, mida saab kasutada, ilma et see õiget vastust tähendaks.

Üks teine artikkel on ka veel samal teemal.

http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/voru-turg-alles-saab-hoogu-sisse.d?id=64435944

Müügikoha hinnad on sel aastal kaheksast eurost (üks päev 1 x 1 meeter) kuni 115 euroni (toitlustajale kaks päeva 6 x 6 meetrit). Viimase puhul lisandub müügikoha broneerimisel hinnale 25%.

 Paljud inimesed on imestanud, miks tuleb tänapäeval laadale pääsuks pilet osta. "See näitab inimese võhiklikkust," ütleb Türi lillelaada peakorraldaja Liivi Lohvart.

 "Vene ajal sellist asja ei olnud. Ei mingit piletit!" ütleb Hauka laada looja Rolando-Romeo Kuusik. "See on laadakorraldaja voli – teeb ja võtab. Ega see muidugi mõistlik ei ole. Sellepärast, et kui sa lähed ostma, sa niikuinii teed oma kulutused. Aga võib-olla siis ei võeta müüjatelt platsiraha?" Ikka võetakse! "Meie saime oma tulu ainult kaubamüügist," ütleb Kuusik seepeale diplomaatiliselt.

Vaevalt, et nüüd sellepärast võhiklik olen. Pigem on see süüdistus veidi...ebameeldiv. Kui on pilet siis ei tasu müüjatelt platsiraha küsida?  Igatahes on küsimus natuke põhimõttes, sest nii võiks ju iga kauplus ka küsida pileti eest raha!?

Kõige kallim kaup oli turu peal sibul. Kilo tippsibulat maksab 20 eurot, mullu vaid 8 eurot. Selline hinnavahe võttis kõnetuks ja ega õiget ostmist kah polnud. Miks tippsibula hind on nii kallis, ei teadnud vastata ei omad ega Setumaa müüjad.

Ja lõpetuseks üks tähelepanek Võru turu müüjatelt. Kas Võrus on taluturu hind 3 eurot meetrise müügipinna eest kallis, kui Põlvas on see 1 euro sama pika jupi eest? Igatahes müüjad arvavad nii.

Aga Võrus on turg eravaldus, Põlvas linna oma. Eraomanik võib platsihinna turul panna nii kõrgeks kui tahab.

Kas kõrgem platsihind kauplemist paremaks või aktiivsemaks muudab, on muidugi iseküsimus.

Muidugi on harva korraldatava laada kulutused suuremad, kuid siiski on huvitav, antud oludes meetri hinnad 1 - 8 euroni?

Erakaubandus oli, on ja jääb. Kuid teatud mõttes peaks küll omavalitsus tagama võib-olla isegi laadaplatsi olemasolu ja see ei tohiks olla kasumi tagaajamine. Just sellistes maakohtades. Ja just sellepärast, et anda oma panus maaelu säilimisse. Ja need asjad on omavahel seotud!

Muidugi jõuab siit alati küsimuseni, miks ei tegeleta aktiivselt teeäärsete müügiplatside loomisega?

Ahjaa, Kesk-Eesti taluturu tegijad valisid ka lihtsama variandi - teevad paaripäevase laada aastaringi avatud müügikoha asemel...