Tegelikult on Sakala artiklis juttu koostöö puudumisest ja kui käed lüüakse, siis peaks ju olema tore. Miks siis vahel käepigistuse asemel käsi laiutatakse? Sest käed mustad või...?
http://www.sakala.ajaleht.ee/842198/riigi-uks-kasi-ei-tea-teise-tegemistest/
Tegelikul on selline probleem vist igal pool. On ju ammu tuntud tõsiasi, et kui keegi asfalteerib tänava, siis tuleb teine ja kaevab selle lahti, pärast veel kolmaski...
Kunagi rääkis kuldsed sõnad Kärna Ärni. Tuli keegi ja küsis: "Mis teete?"
Ärni ütles, et tema kaevab augu ja Läku Eedi ajab kinni.
???
Kuna kolmas mees, kes puid istutas, koondati ära....
Rail Baltic igatepidi põnev asi, keegi sõimab elu eest mõttetute kulude pärast, keegi soovitab rongile mitte ühtegi peatust teha jne.
RB 2. etapp kuuldavasti tähenda mingit rongisõitu Euroopasse üle Tartu. Sellega kaasnevad eeskirjade ja määruste muutused jms. Praegu ehitatakse uute rongide tarbeks platvorme ja remonditakse raudteed. Varsti kihutab Euroopa poole ka meie president. Kallas juba seal. Ning 2.etapp peaks nägema ette rongide kiiruse tõstmise praegusel raudteel 160 km/h. Kas tõesti nii juhtub ja kas see vajalik, ei tea mina mitte. Ja kui palju annaks ajavõitu 140 km/h asemel 160km/h? Ning kui palju see ajavõit maksma läheb? "Õhusõit on ajavõit" - seda ma mäletan.
On tekkinud mulje, et praegune raudtee ehitus ja remont ei võimaldagi sõita kiirusega üle 140 km/h. Teede vahe kaherajalisel osal, kõrvalteede kaugus, kõverad, plangud poole tee ulatuses jne??? Kui viaduktide olemasolul ei tohi olla lähedal ühtegi samatasapinnalist ülekäiku, siis ei saa inimesed üle raudtee enam Kaareperes, Pikkjärve külas ega mujal? Sunnime tegema röögatuid ringe? Või ehitame tunnelid, viaduktid, mis omakorda on kohati mõttetu kulutus? Kas ehk pidanuks kohe raudtee remondi käigus Tallinn-Tapa liinile ühe tee teisest kaugemale ehitama?
Üksikute kiirusefriikide ja nende toetajate, kes näevad sellest ainust võimalust reisijaid (sõitma või üle tulema) endale meelitada, kisa on vist kõige tõhusam, sest muud enam ei märgatagi!
Nagu mujalgi...
Viiratsi vallavanema Sulev Kannimäe sõnul on Vana-Võidu soojamured ainest andnud paljudele tulistele vaidlustele, kuid kahjuks pole nende tulemusena praegusest mõistlikumat lahendust sündinud. Ta möönis, et paremat koostööd saanuks teha nii kohapeal kui ministeeriumide tasandil, kuid keeldus kellegi konkreetse peale näpuga näitamast.
Kaevame augu ja ajame kinni? Ja siis kaevame veel kordi? Kas elame Kilplas või Euroopas? Kas ikka mõtleme alati piisavalt, enne kui robinal (võõra raha toel) Eestimaa elu segamini ajame või uhkeid betoonmonstrume ehitame? Ja lõpuks lõhkise küna ees oleme ning süüdlased demagoogitsedes ennast puhtaks pesevad!? Ning ei märka räsitud ja lõhutud Eestimaad, sest ise vaid ülikiirel magistraalil kulgevad või lausa Eestimaa taevas kihutavad...
Ühtlasi möönis Kannimäe, et kui vaadata pilti laiemalt, ei pruugi kutsekooli osaline üleminek maaküttele tegelikku hinnavõitu anda, sest keskkonnasõbralikku tehnoloogiat paigaldada, häälestada ja töös hoida on väga kallis.
Aga meil ju nii palju tehakse keskkonna hüvanguks!? Näiteks paigaldatakse kalleid süsteeme ja ehitatakse neid ümber väikese säästu nimel tulevikus. Nagu tänavavalgustuses. Mis võib samuti hoopiski kulukamaks minna!
http://www.virumaateataja.ee/846850/eesti-looduskaitse-kolm-vaala/
Pr. Pentus kirjutab nii ilusti, et pisar tule silmi kui näo vastu tuult pöörad...
Samas ajab riik asju nii, et tulevikus oleme samas seisus muu Euroopaga, tükike põldu, aga puudub linnulaul ja loomad vaatepildis. Sest loomade liikumisteede läbilõikamisega, nende tapmisega (ülikiired transporivahendid, laiad teed ja aiad) ning toidubaaside ja loodusliku ringluse hävitamisega me sinnani jõuamegi. Üksiti kaotades olulise, millega turiste siia meelitada. Kaasa arvatud jahi- ja linnuturism jm.
Nüüdseks meieni jõudnud (vähemalt osale meist) arusaam, et miski võib kergelt hävitada mesilased ja polegi varsti enam ehk võimalik mett mokale määrida. Nii pole meil ka varsti olulist osa loodusest, nimelt putukaid ega linde. Juba praegu, kui rongide liikumiskiirus enamuses kasvanud 80-lt 120 km/h, hukkub tunduvalt rohkem linde ja loomi, samuti lindude toidusedelisse kuuluvatest putukatest. 160 km/h tähendab kohati juba laustapmist! Nagu mõjutab looduse tasakaalu ka eurolautade ehitus, sest paljudel linnuliikidel mõjutab see toidulauda jne...
Käsi peseb kätt kui oskame vastu tulla vaid pappi kokku ajavatele ärimeestele, kui tulevikus on enamikul (maa)inimestest vaid tühjad pihud...
Aga ehk ongi nii, et pisiasjadele pole vaja tähelepanu pöörata? Inimene on ju looduse kroon! Nii arvavad ju praegugi paljud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar