Blogiarhiiv

neljapäev, 10. mai 2012

HAAPSALUST TAGASI: "AUTONA" JA "RONGINA".

Tagasitee õigemini siis Rohukülast kulges kord "autot", kord "rongi" mängides. Ütlen kohe ära, et maanteel sõit pole eriti mõnus. Jah, eraldi rattateel hea ja ka maanteel, kui sile asfalt. Ometi pead olema pidevalt rohkem pinges, sest liiklust pead jälgima ju. Pealegi otsisin ma rohkem vaikust ja sidet loodusega, nii sõitsingi osa lõike mööda tammi. Ja päris müstiline oli autode mürast üle minna linnulaulule...
Rohukülast tulles liiklus väike. Eks seal kehtib rohkem "kiiremate möödalaskmise reegel", sest liiklus üldiselt vaid praamide saabumisel. ühel suunal. Teisel ehk mõnevõrra rohkem hajutatum. Tegelikult muidugi mõttekas sõita rattateed mööda, aga ärge ratturiprille unustaga, metsavahe putukaid täis.
Nägemata jääks muidugi siis Ungru loss. Igatahes väga omapärane, keset lagedat platsi!





Tee ääres rida tammesid, ühes kohas tegin ka peatuse.



Nõuka aja jäänuk, Kiltsi lennuväli.




Tagasi Haapsalus. Läbi linna sõites märkasin ka turgu, aga see oli vist juba kinni. Magedavõitu värk...


Kas avatud, aga tühi?

Siin siis see, kus linnavalitsuse ametnikud peaks ratastega vahel sõite tegema. Sest mõnes kohas on hea kui pääsed vaid ratta lõhkumisega, hullem oleks ülepeakaela käia. Muidugi on üllatav, et tee-ehitusel üldse veel selliseid apsakaid juhtub, aga päris ohtlik on see küll.


Jalgrattatee lõpp. Suundud maanteele... ja avastad, et teisel küljel tee jätkub. Ehk peaks olema mingi viit?



Selline kergliiklustee on muidugi vägagi lust! Ja ulatub päris kaugele.


Kämping? Ei, need kuuluvad gruusiapärase söögikoha juurde ja tegemist nende puhkekohaga. Et Rohuküla "näksingust" veidi möödas ja kere juba hele, otsustasin proovida, mida head pakutakse.!
Ja ei kahetsenud.

Sealihashaslõkk. 5 eurot. Väga kena väljanägemiselt pealegi. Tõsi küll, aga oli mage, kuid see mõistetav, sest kokaga jutule saades (ta just tundis huvi) selgus, et traditsioonilise gruusia köögi puhul kliendid just hädas liigse piprasusega. Mina lisasin muidugi pipart ja soola. Ehk võiks muidugi olla võimalus kastmeid ise valida, sest oleks soovinud midagi teravamat. Kuid üldiselt ikkagi väga hea ja soovitan soojaölt proovida! Kui sinna satute, see siis veidi enne Haapsalut.

Küll aga soovitasin asja, mida kindlasti vaja. Pool km või km enne peaks olema teavitav silt. Sest kui autoga sõites näed söögikohta ja kere hele...pole enam midagi teha, eriti kui autodevoor sabas. Ümber pööramisest ei maksa rääkidagi, tänapäeva teedel see peaaegu võimatu.Ja nii võib nii mõnigi klient tulemata jääda.

Isegi õhtul võib siin päris mõnus olla kui paar lambikest valgustamas.



Näha isegi mõningaid majutuse silte, rattaga muidugi õhtuveerel nii kaugele ei sõidaks.

Siin aga tüüpiline näide! Ei ole kohta, kuhu autot parkida, rääkimata selle pikemaks jätmisest.

Paaris kohas (ühel suunal) oli ka selline koht. Muidugi, parem kui mitte midagi, aga...pole kohapeal pinke-laudu katusealusega, välikempsu., pakendi- ja prügikonteinereid, valgustust müügilette, infotahvleid, isegi vist mitte varasemaid parkla märke, et teaks hoogu maha võtta.
Sellise koha tegemine maksab, aga nii on tegemist mahavisatud rahaga. Sest asi ei täida mingit otstarvet. Ikka see kuulus "kiiremate möödalaskmine" - selle jaoks puuduvad maha- ja pealesõidurajad, praegu oleks see pigem "kiiremate" mõnitamine je ehk pigem ohtlik. Vastassuuna peatujatest rääkimata, kes liikluse üldse kinni paneks...
Kas tegemist projekteerijate fantaasiavaesusega? Või taas linnukese pärast?

Mõnes väikses kohas sõiduplaan selline, et peaksid vist Haapsalus ööbima...



Kui siin juba "rongid" peatuvad, siis olekski sobiv koht, kuhu teha teeäärne parkla. Seda enam, et tegemist teatud mõttes "ohvrikohaga".

Kunagi aastaid tagasi sai siin söömas käidud. Viiner-friikartul olid kohutavad, õlu leige ja kõik jätsid oma söögi järgi...
Kuuldavasti pidi küll praegu olema siin väga hea burger - ehk on siis omanikud vahetunud? Mine tea. Tahaks loota, et pakutakse head kraami igal pool, nöörimata ja koonerdamata...


Ehk tasub mõni münt jätta ohvrianniks?





Teel võis märgata ka talgulisi ja Risti tuli väga mõnusat hernesupi lõhna ninna! Igati kiitus neile, kes sellisest asjast osa võtavad.
Sattusin ka ühe asjamehega jutule ja sain teada, et tänu kellegi vaevanägemisele pole raudteetamm erastaud...


On söögikoht ja tankla, pole ka ühtki oma kauba müüjat!?


Isegi päris lehmad-pullid!






Parkla tegemiseks teisigi kohti. Romantilise majutuskoha väravas või maitsvate pirukatega bensiinijaamas. 
 Taas need maitsvad singi-juustu pirukad, kohv ja mõned hetked Ellamaa ülesõidu valvurina... Ning maanteele ma enam pöörata ei soovinud...






Peale matka on üks asi, mida soovida, istepink... Kuigi tegemist pole ajaveetmiskohaga, on hea, et siit pole pinke ära viidud...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar