APTEEGIBUSS JA PUNSLI ELI.

Busse on meil igasuguseid.

Vaataks, mida toob otsingusõna "apteegibuss".

http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=13931&number=568

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/05/apteek-palees-voi-bussis.html

http://www.kliinikum.ee/leht/index.php?option=com_content&view=article&id=492:kange-naine-mehises-ametis&catid=1:persoon&Itemid=2

Väga tähelepanuväärne lõik!

Selleks on meil kümmekond masinat: sõiduautod, millega veetakse inimesi, ning erinevad transportbussid – toidubuss, doonoribuss, jäätmebuss, pesubuss ja apteegibuss," täpsustab naine.

http://www.epey.ee/index.php?page=158&action=article&article_id=47

http://uudised.err.ee/index.php?06225333&print=1

Mis lubab valimised võitnud erakond?

Valimised võitnud erakond teeb ettepaneku kaotada liigsed piirangud ravimite müügil inimestele ja luua juurde uusi võimalusi nagu näiteks apteegibussi või e-apteegi seadustamine ravimite kättesaadavuse parandamiseks. 

 http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-24786

Nii kirjutab Kaidi Sarv oma uurimistöös.

„Ravimibuss,  ravimiautomaadid  jt  lahendused  nõuavad  käivitamiseks  küllaltki suuremahulisi  investeeringuid, mille  tasuvus on  ilmselgelt negatiivne. Ravimibussi osas oleksime  maailmas  pioneerid. Arvestades  meie  maaelanike  hajaasustust  ning  kohalike teede  halba  olukorda,  on  ravimibussi  kasutuselevõtt  ilmselgelt  ebapraktiline.  Lisaks  ei suuda näiteks kord kuus käiv ravimibuss rahuldada inimeste ravimivajadusi. Arvestades, et  väljaspool  linnu  on  arstita  ligi  40  perearstinimistut,  ei  lahenda  apteegibuss tervishoiuteenuse  kättesaadavuse  probleemi.  Pigem  peaks  riik  toetama  kohalikke omavalitsusi  kohalike  sotsiaalteenuste  arendamisel  ja  nägema  ette  kompleksseid meetmeid  tervishoiuteenuste  (perearst,  pereõde,  hambaarst,  apteeker)  kättesaadavuse tagamiseks piirkondades,“ kirjutab Kaidi Sarv oma magistritöös.

Linnaelanikel on lihtsam. Apteeke on rohkem kui maal viletsal aastal seeni. Kohati toob see ka kaasa madalamad hinnad. Marja Apteek Tallinnas.

 http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/Rapla_maakonna_sotsiaalne_infrastruktuur_2008-2015.pdf

http://www.pikk.ee/est/?newsID=9084&type=archive

Ma ei räägi neist bussidest, mis peaksid sõitjaid vedama ja mis üksteise järel lepinguid üles ütlevad. Hoia pöialt, et sinu kodu juurde peatus alles jääks! Ei, ma pean silmas hoopis neid teisi busse, mis nüüd Meremäe, Mõniste, Sõmerpalu ja paljude teiste kohtade vahel ringi saalivad ning suurfirmade raha kokku hoiavad. Kinobuss, raamatubuss, apteegibuss, juuksuribuss, saunabuss, arstibuss, hambaarstibuss, loomaarstibuss, kingsepabuss, mobiilibuss, pangabuss, poebuss, postibuss. On üsna õõvastav lugeda Võrumaa Teatajast Hansapanga reklaami, et pangabuss saabub näiteks Meremäele 19. märtsil, 30. aprillil ja 28. mail ja siis veel 25. juunil. Katsu sa talvel oma elu planeerida, et jaanipäevajärgsel hommikul pangabussi jõuda... 

Siin siis üks lõik, mille punaseks teen. Ja mitte kommunistlikest vaadetest

.

Eeskujuks tuleks võtta Läänes nähtud elujõulised maasulad. Miks mitte meenutada ka nõukogudeaegseid kolhoosikeskusi, kus suure poega ühes majas oli terve teeninduspaviljon. Naiste- ja meestejuuksur, rätsepatöökoda, pagaripoisid, kohvik, panga- ja postkontor, lasteaed, hambaarst ja üldarst või velsker, raadiote ja televiisorite parandus.

Mäletate? Need olid punastest tellistest hooned, tolleaegse moodsa arhitektuuri pärlid, mis külakeskust kaunistasid. Need olid kohad, kus rahvas kokku sai ja suhtles. 

Esialgu aitab. Kes tahab, otsib ise juurde.

Tähendab, valitsuspartei(d) on lubanud! Esimesed kümmekond otsingutulemust on välja toonud, et tegemisteni jõudmine võtab rohkem aega. Või ka seda, et tehtud pole midagi?
Kui aina planeeringute ja arengukavadega tegeleda, siis tõenäoliselt selle viisaastaku lõpuks vist midagi ei muutu!? Vabandust, neliaastaku, enam pole nõukaaeg ja valimised iga nelja aasta tagant. Erakorralisi valimisi ju pole meie riigis oodata, sest keegi ei luba võimukaotamise ohus koalitsiooni lagunemist ja ammugi keegi ei tunnista vigu ega tegematajätmisi. Isegi tulumaksu pidev alandamine ja politsei, päästeteenistuse, sotsiaalse infrastruktuuri nõrgenemine pole ju piisav põhjus.

Või tõestab keegi, et asjaga tegeletakse ning apteegibussid (kasvõi katseliselt) kohe-kohe teedele vuramas ja eitede-taatidel paras aeg piimapukkide juurde end säädima hakata?

Esimene teema. Kus peaksid peatuma apteegibussid (muidugi ka teised teenusbussid)? Igas külas ja asulas peaks olema üks külaplats, mis koondaks võimalikult palju. Kaasa arvatud siis (liini)busside ja rongipeatuse, kui viimane olemas.

Peatus võib ju olla, kuid sageli puudub elementaarnegi taristu. Nagu nüüd kombeks öelda. Nimi ei riku meest, aga kui pole bussigi...

Kas buss või teeninduskeskus? Oleneb paljudest asjaoludest. Kui saaks nii kaugele, et ühes suuremas bussis oleks mitu teenust, võiks sellele täiesti mõelda. Esiteks kokkuhoid ja teiseks, ühe bussi puhul teenused ühel ja samal ajal!
Kuid kes seda teeks? Kas ...pank nõustuks enda bussi võtma ka apteekri? Ehk koguni koos vet-arstiga, kes ka vaktsiinid ära teeks? Kindlasti nõustuks, kui eeskirjad lubavad (kas lubavad?) ja piisavalt kasumit koidab! Või peaks buss olemagi kohaliku vet-arsti hallata? Kui kasumit koidab! On bussis ravimid, loodustooted, toidulisandid, vetkaubad?
Keeruliseks läheb! Kuid midagi peaks proovima!

Üks puudus kindlasti see, et korraliku kaubavalikuga apteegibuss tähendab küsimust: Kuhu panna ravimid peale tööpäeva lõppu? Jätta bussi? Ohtlik. Viia ruumidesse? Vaeva ja tööd liiga palju.

Ehk peaks kohati tõesti kiiremas korras taastama väikesed teenindusmajad? Plussiks kindlasti see, et maal kaovaid teenuseid aina rohkem ja üheskoos saaks kokkuhoidlikumalt majandada. Väikesed ruumid nii panga-, posti-, apteegi-, juuksuri jm teenuste jaoks. Aga kõik need ruumid nõuavad sisseseadet!?

Minu jaoks siiski õigem kiiremas korras katsetada siiski bussidega! Ja võimalusel kompleks-teenusbuss. Ehk oleks mõni juuksuribuss nõus katseliselt jupikese bussist ravimite jaoks ära andma? Just ravimite, sest toidulisandeid võiksid müüa rahulikult just külapoed ja müügikioskid. Ka Ühispeatustes.
S.e. et ravimeid kartulikottidega kaasa vedama ei peaks.

 

Ravimteesid, mett, marju-puuvilju-juurvilju saab maainimene ikka kui vähegi vaeva näeb või kohalike toodete jaoks müügikoht olemas. Siiski vahel vaja ka muud, mis kasulik tervisele.

Kes aga tegeleb ravimimüügiga? Nii mõnigi maa-apteek sipleb raskustes ja madal oodatav tulu apteekreid ei rõõmusta. Päevane läbimüük peaks olema eeldatavalt 300 - 500 eurot, et ka tulu tuleks. Linnaapteekidest või eriti suure tuluootusega apteegikettidest pole abi oodata.

Ühispeatustes kohati siiski oleks mõttekas keskmist sorti maja, milles erinevad ruumid teenuste jaoks, ravimite säilivuse tagamine jne. Tegelikult peaks selline majake omama ka nn ametikorterit. Kus elaks kompleksi haldaja. Nii oleks ka turvalisem ja sama inimene tegeleks kogu peatuses hooldustöödega. Kelle alla peaks siis kuuluma Ühispeatus või muu kompleks? Valla?

Probleemid tõesti keerulised ja lihtsam teha plaane. Paar viisaastakut. Selleks ajaks paljudes kohtades polegi inimesi. Pole inimest - pole probleemi!?

****************

Tegelikult teema ju mõnnes mõttes hoopiski pseudoprobleem!  Alguse saanud ehk kaupluste lobbist selle nimel, et saada endale tulutõotav kaubaartikkel. Tõenäoliselt tooks kauplustes ravimite müügi lubamine kaasa vaid mõnekümne nimetusega põhilise ravimi (valuvaigistid jne) müügi, seega saaks inimene vaid üks-kaks vajalikku asja, ülejäänute järgi tuleb ikkagi linna manu minna. Seega poleks see mingi lahendus. Kustuvad vaid maa-apteegid ja üleüldine varustatus halveneb veelgi.
Ja kui ravimid poes, tervist ravid e-arstiga, olemas pangakaart, juukseid aja kaks korda aastas jne siis võibki maaliinidelt bussid ära võtta. Kokkuhoitud dotatsiooni arvelt saab mõnegi tee Brüsseli poole kuurealiseks teha...
Varsti pole ka viadukte üle maantee vaja teha, sest maaelanikud kadunud või nokitsevad karvastena ühel pool magistraali...

Ulmeline iroonia, aga vägisi sinnapoole kisub.

Aastaid tagasi võttis ühe maapiirkonna apteegi omanik ette, ladus (käsimüügi)ravimid kohvrisse ja läks naaberküladesse müüma. Paar korda kuus. Oleks võinud ju ka rohkem, aga hetkel läks nii. Ja osteti. Ja telliti ka kokkuleppel, kuna päev oli teada, retseptiravimeid kohaletoomisega. Muide, tollal inimesed said infot küla infotahvlitelt. Kuna nii käies (frantsiiskontor oli vä?) saiisegi kulusid kokku hoida. Väiksemas kohas ju apteegipunkti pidada või haruapteeki pole sugugi odav. Euronõuded ja bürokraatia. Teed 10 tonni eest lisaukse, mida nõutakse ja siis tullakse, küsitakse, milleks seda vaja... Või 30 tonni eest ventilatsiooni, kuigi ravimeid enam ei valmistata kohapeal. Nüüd küll asjad edasi arenenud, aga kummale poole see nõudmiste koha pealt "edasi" on, e i teagi kohe.

Ehk ikka natuke hakkaksime maaelu hoopis toetama?
Täna just kuskilt lugesin, et võrdlusena teiste riikidega on meil "nõukaaegse jäänukina" liiga palju ja tihedalt tuletõrjedepoosid ja tuletõrjujaid. Kas ikka on?

Ehk pakuks maal tööd veel ühele apteekrile, lubaksime tal rohud kohvriga kaasa võtta ja kasvõi liinibussiga sõita küla seltsimajja ning seal rohtusid müüa? Tuleks üks reisija hoopiski veel bussidesse juurde?