ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

teisipäev, 25. september 2012

Via Baltica Harju- ja Raplamaal.

Tutvun maantee E67 planeeringuga.

http://www.viabaltica.hendrikson.ee/

Tegu on km 12,00 - 92,00. Sellel lõigul on 29 ristumist riigimaanteedega ja 235 mahasõitu kõrvalistele teedele. 46 avatud taskuga bussipeatust. Valgustatud "vaid" paar km teed. Jalg- ja jalgrattateed on paari km jagu.

Liiklussagedus lõigul 2009 oli 5577 - 31699, aastaks 2040 eeldatakse aeglase kasvustsenaariumi korral 9012 - 45618, kiire korral 28468 - 127249 autot ööpäevas.
Huvitav, kas siis on eeldada, et 30 aastat hiljem on kõik teed autosid täis!? Millest selline "optimistlik" prognoos? Ja millega need sõidavad, rohkem põhuga, halupuiduga, saepuruga? Vaid elektril tulevikus niipalju autosid? Jube mõelda, milliseid kulutusi tuleb selleks teha...
Kui mõelda valgustusele ja muule, siis päikeseenergia ehk tulevikus aktiivselt kasutatav, muidu tuleb teelõikude valgustamiseks küünlaid või tõrvikuid kasutada. Pole otseselt kirjas, aga karta on, et tehakse taas lausa kuritegelikult suuri kulutusi igasuguste lõikude valgustamiseks, milleks tegelikult puudub mõte. Selle asemel võiks rohkem mõelda pigem parklate valgustamisele, vooluvõtu võimalustele kaugsõiduautojuhtidele ning teistele. Laadimispunktid pole olulised mitte ainult elektriautodele, vaid ka -võrridele, karavanidele, müügitegevuseks(?).

Huvitav ka see, kui palju aastaks 2040 bensiini-naftat jäänud? Vähemalt tanklakettidel paistab olevat helge tulevik...

2009 aastal on sõiduautode osatähtsus olnud 80 - 96%. Kuni Ääsmäeni on suur osa ka saartele suunduval liiklusel. Seega võiks hästi korraldatud ühistransport suure osa autodest maanteelt "ära tõmmata"!?

Lõike seletuskirjas jälgida ei jõua. Siiski, mõned laused:
* Maantee ületamine kergliiklejatele on viidud maksimaalselt eri tasapindadele. Kui palju on see "maksimaalne"? Ja kui suur võib olla kellelegi see ring tee ületamiseks mingis piirkonnas?
* Parempöördega peale- või mahasõit ei tohi üldjuhul asetseda ristmikule lähemal kui 2 km. Eritasandiliste ristmike vahekaugus ei tohi olla üldjuhul vähem kui 5 km - Aga suurim? Igatahes on karta, et väga paljude (maainimeste) jaoks lõigatakse kodukoht pooleks, hoolimata sellest, et siin väidetavalt püütakse seda "võimalikult vähe" teha. Selle termini tähendus on aga erinev erinevatele inimestele...
* Maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga. - MITTE ÜHTEGI SÕNA EI OLE PARKIMISVÕIMALUSTE KOHTA NENDES PEATUSTES! Oluline muidugi ka see, kui palju on  bussipeatused seotud üldiste parkimisvõimalustega peatumiseks, lühiajaliseks puhkuseks jne.
* Kergliiklejatele tuleb tagada teeületusvõimalus ka bussipeatuste juures. - Iseasi, kuidas sealt edasi pääsed...
* Kõiki jalgrattateid, mis kirjas kohalikes planeeringutes, tee rekonstrueerimise käigus välja ei ehitata. - Järelikult jätkub senine praktika kergliikluse arendamisest vaid sõnades, mitte tegudes. Mida oligi oodata. Autostumise eelistamine jätkub, planeerimine ei tähenda, et sa kunagi üldse selle kergliiklustee saad!!! Sellist olukorda ei tohi mingil juhul lubada, koostöös KOV-idega tuleb koheselt välja ehitada ka kõik kergliiklustee lõigud. Unustada, ei tohi neid lõike ka mõneski kohas pikalt metsade vahel. Sportlastele.


Eraldi on parklate punkt, mis mulle üldiselt meeldib. Aga lähemalt vaata lingilt. Seotus mitme nüansiga on olemas, kuid sõnagi pole bussipeatustega seonduvast!? Ja taas, nende rajamine on võimalik vaid PÄRAST tee-ehitusprojektide kinnitamist. Taas eraldi projekteerimine? Sõnagi pole ka tee erinevatel külgedel olevate rajatiste puhul tee ületamise võimalustest.

Lõigul 12, 0 - 26,5 - vaid üks (!!!) parkla koos juurdekuuluvaga km 25. Seega, 13 km ilma igasuguste parklateta? Või parkla tuleb ka eritasandilise ristmiku juurde? Rahula?

Super lahendus on Rahula eritasandilisele ristmikule. Kuna riigi puudub huvi, siis...seda ei tule! Võin juba ette  ära öelda...

Km 26, 5 - 36, 7 - parklat ei ole!

Km 37 parkla.

Km 56, 3 - parkla.
Kas see tähendab, et 20 km pole ühtegi parklat? Jah, on kahrealine sõidusuund ja kiiremate möödalaskmisega probleeme pole. Kuid ometi...

Km 61 - 77 - km 63 parkla.

Km 77,2 - parkla.

Km 77,8 - 85, 0 - parklat ei ole. Ka mitte Velise jõe veeres. Miks?

Km 85 - 92. Km 89, 0 - parkla.

On piisavalt parklaid? Ei ole. Parkla ei ole mitte ainult peatumiseks, vaid seal võidakse soovida ka luudade müümist. Mitte lendamiseks, vaid neid müüdi vist juba vanaisade ajal. Rääkimata muudest vajadustest kohaliku elanikkonna tarbeks. Seega tuleks kaaluda peatumisvõimalusi ka  bussipeatuste juures, sest enamus puhul oleks nagunii vaja rakendada "Pargi ja Sõida" süsteemi. Need parklad nõuavad vaid juurdepääsu, mitte muid "lisasid", seega on lihtsamad ja odavamad. Ei tohi unustada ka autode rikkeid. Muidugi saab mõnegi parkla teha ka kogujateede äärde jne. Loomulik oleks parkimisvõimalus IGA 5 KM JÄREL!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar