Blogiarhiiv

kolmapäev, 19. september 2012

Lõimume sada aastat veel...


Ma kohe ei tea, mille jaoks veel arengukavasid võiks koostada? Ma ei kahtle "planeerimise" vajadustes, kuid sõna arengukava ja tegelik elu selle kõrval - liiga palju olen tähele pannud, et need arengukavad edaspidi ei huvita just eriti teemadega tegelevaid ametnikke.

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-loimumisplaan-aastateks-20142020-vene-tv-d-ei-tule-ja-pensionarid-jaetakse-rahule.d?id=64986270

http://www.epl.ee/news/online/kas-muukeelsete-ja-sisserandajate-loimimine-peaks-toimuma-leebemalt.d?id=64987450

Leebemalt? Jah, pensionär, kellel pole huvi, kes istub vaid venekeelses meedias ja tutvusringkonnas, ei hakkagi eesti keelt õppima. Küsimus pole ainult keeles, okupatsiooni tunnistamises või eitamises, poliitikas, Pronksöös jms. Küsimuses olulisem on see, et needsamad praegused pensionärid olid taaiseseisvumisel umbes 40-aastased. Nad ei olnud selle ajani huvitunud Eestimaast, eesti keelest ega ajaloost. Nii pole seda ka väga paljud tänastest 40-stest. Seega - ei tasu ka neile "pinda käia"? Probleem ju eelkõige inimeses endas, kas tal on huvisid veidi kõrgemal tasemel, kui ajalehtede pläralates ilkuda ja üldse, millegi huvitavama valdkonnaga tegeleda? Kodanikuühiskonda ei saa kaasata neid, kellel pole huvisid peale riigi, kus elatakse, kirumise! Kohaliku kultuuri vastu jne. Kui palju siis tegelikult on võõrrahvad osa võtnud "Teeme Ära" jm asjades? Peale kombe lagastada, mis ikka pigem nende hulgas levinud, igatahes mõnevõrra rohkem kui kohalike hulgas. Kui palju oli sel aastal vene(keelseid) laule Lauluga Maale saates? Virumaal? On vähe sellest kui üksik vene nimega laulja trügib superstaariks jms.

Vaatan reisijaid erinevates rongides. Kasvõi kõige tavapärasemat ülbust on kõige enam Narva rongis, tahame me seda tunnistada või mitte. Niisama matslikku käitumist teenindajaga, eeskirjade eiramist nii suitsetamise kui joomise osas, "õiguste" nõudmist kohustusi mõistmata. Ja ei aita eriti see, et eeskirjad ka vene keeles vagunis üleval. Väga ebameeldiv on mõelda lõimumisele peale erinevaid juhtumisi, kuigi annad endale aru, et see pole ju "nende" kõigi suhtumine. Ikkagi jätab see oma jälje ja aina korduvad juhtumid vaid süvendavad seda.

Muidugi pole paha kui on olemas venekeelne info raudteejaamas, matkarajal jm. See lausa vajalik! peaks juba kasvõi turiste silmas pidades olema suht kohustuslik kolmekeelne info. Selle puudumine juba ametnike ükskõikse suhtumise tunnus "lõimumispoliitikas", sest kas on parem kui ingliskeelne info olemas ja venekeelne puudub? Või vastupidi? Pole see sugugi pisiasi.

Televisioon on veel küllaltki oluline. Seega oleks just vaja lausa SatTV-d, mis üksiti tagaks mitmekeelsete subtiitrite olemasolu. Et mitte olla suunatud vaid siinsetele venelastele ja muukeelsetele, vaid meie ajalugu, kultuuri, filme, muusikat, tegemisi jne tutvustada kogu Euroopale!

Lõimumisprotsessi edukust näitab paljuski muu meedia. Kui palkju on ühiseisd uudiseid? Televisioonis ja ajalehtedes. Pigem on tegemist justnagu kahe erinev riigiga. Hea indikaator ajaleht DzD - kui valdava enamus infot lähtub Limon jt sarnastest portaalidest ning artiklid ja nende pläralad selgelt Eesti-vaenulikud, pole olnud lõimumisel ka edu! Rääkimata eestikeelsetest kommentaaridest nende artiklite juures ja selge rassivaen vastustes neile...

Kui aga ajakirjanikud ei soovi suures osas lõimuda Eesti ühiskonda, pole ka erilist lootuste, et lugeja seda teeks. Sama käib ka meie ajakirjanike kohta, kes venelaste elu väga vähe kajastavad, kultuurist jm rääkimata.

Muidugi tahaks, et turistid ja ka kohalikud  saaksid sõita Peterbuist Haapsallu. Ja vastupidi. Võrust rääkimata...


 Sjooooooooma!!! Kardan, et inimliku suhtumise puudumine ei kutsu siia Sjoooooooma sõpru puhkama tulema...


Veel vähem rongiga-bussiga sõitma...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar