Blogiarhiiv

neljapäev, 20. oktoober 2011

UUTE RONGIDE ISTMETE PROOVIPÄEV!



http://uudised.err.ee/index.php?06237130

See uudisteklipp pani taas veidi mõtisklema. kelle huvides peaks siis Eesti kulutama lisaks eurorahadele priske summa ka oma eelarvest? Kes hakkaksid, ja veelgi tähtsam, kuhu, sõitma meie inimesed või lätlased või teised?

Artiklite juures olevad pläralad on huvitavad kuid sealt saab vaid väga kitsa ülevaate. Kui vahel tavareisijad (olgu siis töölised või kes tahes muud) "sõidaksid ka Riiga kui kiirelt rongiga saaks". Sarnast lauset saab lugeda tihti. Milline oleks siis normaalne rongipileti hind? Kas seda võimalik doteerida? Riiga või Cesisesse või Saulkrasti sõidaks ehk küll minagi korraks puhkama, kuid tõenäoliselt (eriti praegust naeruväärset palgataset arvestades) vaid siis kui rongipilet jääks 20 euro piirimaile. Ja sedagi vaid üksi. Perega sinnasõidu soovi korral peaks sarnase hinna juures tõesti olema 50% soodustus. Ja tegelikult ehk seegi paljuvõitu kui hakata tahtma sõita Kaunasesse või Varssavisse või ümberistumisega Minskisse (sest meil ju ei suudeta siiani rongiliiklust Minski ja teiste kohtadega tagada), siis läheb pilet juba vägagi kalliks. Rongiliikluse eesmärk peaks olema autoliikluse vähendamine ja muidugi ka sama lennuliikluse puhul.
Aga milline oleks eeldatav piletihind uuel raudteel?

Sõidaks vaid siis, kui oleks hea sõiduplaan! Rääkida päevasel ajal iga kahe tunni tagant väljuvast rongist väga umbmääraselt - see küll kindlustunnet ei tekita. Ja kuna mulle meeldib matkata, siis sooviks rongiga sõita võimalikult lähedale piirkonnale, kus matkata plaanis. Kas ma sõidaksin Nigulasse või Salacgrivasse kui rong peatub vaid Pärnus või Riias? Vaevalt, sest see tähendab praktiliselt lisapäeva sinna ja teist samapalju tagasi. Pluss rahalised kulud. Ja oleneb ka rongide väljumisaegadest. Sest mina ehk siin kontekstis matkaja ei ela ainult Roobukal vaid ka Radvilishkises ja Trakais. Ja Berliinis.

Kui juba on räägitud sõiduplaanidest, siis miks ajakirjanduses ei võiks võimalikke variante välja tuua? Et lihtsalt arutleda, tümitada või kiita? Praeguseks on sellised mokaotsast üldiste lausete kasutamine sarnane ametnike vastusega küsimusele:
"Kas uues rongis on koht ratastele?"
"Ikka"
Kuskilt ei selgu, kas igas vagunis või palju neid kohti on. Ei usu ju keegi kui lihtsalt öeldakse, et on mugav!? No kui mugav? Või ongi nii, et uute rongide istmete näidiseid ei toodagi Balti jaama inimestele vaatamiseks/katsumiseks? Mida siin karta on? Jääbki vaid vandenõuteooria: Kui ei tooda, ju siis ON midagi karta...
Räägitakse kodanikuühiskonnast aga kardetakse kodaniku arvamust kui tuld! Kas aga on normaalne kui selgub, et istmed tõesti mugavad vaid nende arvates, kes kardavad veksleid välja käia vajadusest midagi ümber lasta teha? Kas on õigem 30 aastat ebamugavust kannatad miljonitel reisijatel? Või näidata, et tõeliselt hoolime oma inimestest?

Hoolimisest räägitakse küll palju, aga tegelikult teeme tihti vastupidi. Nagu ka platvormidega. Kui ikka on loomulik, et Jõhvis platvorm seal kus inimesed, siis miks lubatakse meil sellistel puhkudel talitada vaid mõne eriarvamusel olija soovi järgi? Kes ise ehk ei kavatsegi rongiga kunagi sõita?
Sama küsimus tõstatub ju ka Rail Baltica puhul. Kui läheb täide õudusunenägu ja raudtee läheb valimatult mööda kõikidest asustatud punktidest (nagu mõni pläralateski soovitanud), siis kes sõidab? Siim Kallas? Muidugi on hea, kui asulates pole liigset müra, kuid trassi valikul peaks ikka väga hoolikalt jälgima trassi kulgemist. Et mitte tekitada juurde kolkakülasid. Mis saab suurematest asulatest kui pole töökohti ja ka ühistransporti? Võiks ju ehk rõõmustada kui kõik kolivad linnadesse ja kulukad asjad nagu maaelanikkond kaob. Seda siis, kui selle koha saaks endale loodus. Aga ei, nagunii võib eeldada, et metsad lähevad haamri või sae alla. Ja siis polegi vaja ka enam ökodukte, seega taas kokkuhoid!?


See tuletab mulle meelde ühe teise teema, millest peagi kirjutan.


Vaevalt, et meil elavad välismaalased on valmis igapäevaselt valmis Riiga või mujale sõitma. Ja kui Euroopasse ei sõideta, siis mis mõte on sel rongil? Ja kui peatusi pole ka vahepeal, siis kas üldse on mõtet sellel rongil?

Tahaks ikka konkreetsust. tahaks teada, kui palju samale trassile ja kus planeeritakse peatusi kohalike rongide jaoks? Kas leiduks mõni ametnik, kes julgeks need kohanimed välja tuua? Või polegi nii põhjalikult seotud kõrgelennulisi plaane kohaliku ja reaalse eluga?

Ei maksa enne kõrgele lennata kui tiivad ei kanna! Teha raudteed vaid "linnukese" pärast või selleks, et eurorahasid kulutada - no see on väärt vaid Jaan Tatika nimelist auhinda!


http://www.parnupostimees.ee/604670/juhtkiri-rail-balticule-suttis-roheline-tuli/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar