Blogiarhiiv

kolmapäev, 5. oktoober 2011

RONGIGA JUURU, INGLISTELE, ALUSSE.

Rongiga maale?

Siin siis üks algne variant üle aasta tagasi, mis saadetud Rapla Maavalitsusele. Ajad küll mõnevõrra muutunud seoses rongiplaanide korrigeerimisega, aga mõte jääb samaks.
Muide, ka Kohilast lõuna ajal K,R väljuv Järlepa-Pirgu buss võiks põigata ka Juuru. Kindlasti tagaks see reisijate lisandumise.

Austatud blogi lugejad! Kui Teil vähegi oluline siit mingi liin, siis oleks tore, kui saaksite ka teema kommentaaridesse oma mõtted kirja panna!
Tänan!

ÜHISTRANSPORDIST

Vastavalt arenduskavale ja arvestades praegust väga viletsat seisu ühistranspordis, oleks vaja viia erinevate transpordiliikide peatused. Senised muudatused Rapla linnas ja vallas kannavad vaid kosmeetilist iseloomu, seetõttu ei ole sõitjate jaoks viimastel aastatel erilist paranemist olnud.
Olukorra parandamiseks on mitmeid võimalusi.
Esimene variant – Rapla bussijaam tuleb täielikult üle viia raudteejaama. Ruumipuuduse tõttu seisaksid seal vaid vahetult saabuvad ja väljuvad bussid, „vabal ajal“ peaksid nad seisma aga läheduses, nt „kauplus-lao“ piirkonnas. Seoses bussijaama sellise asukohaga lisanduks mõnedele liinidele mõnevõrra sõiduaega, seetõttu tuleb täpselt paika panna liikumisteed. Nt Märjamaa, Järvakandi, Maidla suuna bussid sõidaksid mööda Viljandi mnt tehes lisapeatuse ka kesklinnas. Selline variant nõuab kindlasti põhjalikku kaalumist.

Teine variant – Esimese variandi mittekäivitumisel või kaugemasse tulevikku lükkamisel tuleks hetkel käigusolevatest liinidest paljud siduda otseselt ja kiiremas korras rdtj-ga.
Et mitmed bussid juba peatuvad rdtj-s, siis vabandan „ülekordamise“ pärast. Antud analüüs on tehtud lähtuvalt praegusest sõiduplaanist.
Eelkõige tuleb otsustada, kas Alu-Kodila suuna bussiliiklus asendada liiniga Alu – Rapla – Rapla raudteejaam. Käigusolevate busside arv jääks praktiliselt samaks ja kaoksid ära ülearused ümberistumised. Võimalusel võiks mõnigi buss sõita lausa Kodilani. Eelkõige võidaksid sellest Alu elanikud, kellel tekib mugavam ühendus Tallinna, Pärnu, Viljandi ja teiste kohtadega. Ka tekitab see võimaluse istuda vajadusel Tallinnas ümber teistele rongidele ja bussidele.

Kolmas variant – vaja muuta järgmisi sõiduplaane.

ALU SUUND.

3. Alu v 6.25 sõidab rdtj s 6.42 – rongile 0374 Tallinna
3. Alu v 7.40 sõidab rdtj s 7.57 – rongile 0042 Tallinna, 0231 Pärnu.
3. Alu v 10.30 asemel v 10.20 sõidab rdtj s 10.37 – rongile 0234 Tallinna.
3. Alu rongile 0045 ja ootab sellelt reisijad, v rdtj 17.38 s Alusse17.55
3. Alu ootab rongilt 0261 Tallinnast reisijad, v rdtj 19.43 s Alusse 20.00, s Kodila kooli 20.13.

Antud liinid peaks olema käigus iga päev.

9. Kohila rdtj s 10.20, L rongile 0372 Tallinna, v 10.26
9 Kohila rdtj ootab rongi 0243 s v 15.25, Karuma-Rapla.

LELLE-TÜRI SUUND.

12. Eidapere E,L s rdtj sisenemine, rongidele 0231 Pärnu, 0042 Tallinna
11. Vahastu tee-Kädva rdtj sisenemine, rongidele 0041 Viljandi, 0230 Tallinna.
22. Kumma-Kaerepere rdtj sisenemine, rongidele 0041 Viljandi, 0230 Tallinna
20 Kehtnast 10.20, rdtj sisenemine, rongile 0234 Tallinna
17. Vastja-Kehtna, K,R, rdtj sisenemine, rongile 0236 Tallinna
11. Vahastu tee-Kehtna, rdtj sisenemine 19.30 rongile 0262 Tallinna
20. Kehtna-Kaerepere, rdtj sisenemine 19.20, rongile 0262 Tallinna

Väljumisel Raplast
20. Kehtna v 08.45, rdtj rongidelt 0041 Tallinnast, 0230 Pärnust.
11. Kädva-Käru v 09.35 asemel 09.45, rdtj rongilt 0233 Tallinnast
20. Keava-Kehtna v 12.25 asemel 12.00, rdtj rongilt 0235 Tallinnast
11. Kaerepere-Kehtna-Vahastu tee, v 14.00 asemel 14.25, rdtj rongilt 0043 Tallinnast L,P.
20. Kaerepere-Kehtna v 14.00 asemel 14.25, rdtj rongilt 0043 Tallinnast.
40. Eidapere v 15.25 asemel 15.30, rdtj rongilt 0243 Tallinnast
11. Kädva-Vahastu tee v 17.15 asemel 17.25, rdtj rongilt 0045 Tallinnast
20. Kaerepere-Kehtna v 18.25 asemel 18.30 rdtj rongidelt 0237 Tallinnast, 0238 Pärnust

TALLINNA SUUND

8. PIRGU-KOHILA NB! KOHILAST VÄLJUMINE TULEB TAAS VIIA HILISEMALE AJALE! KOHILA rdtj peaks ära ootama rongi 0243 mis saabub 15.14. Buss välj 15.20, käigus K, R. See buss on pea ainus võimalus Tallinnast Angerja-Pirgu piirkonda pääsemiseks!!! Bussi kasutati väga aktiivselt ja Järlepa läbisõidu lisandumine toimuski seoses rongi sidumisega.

ALU-VARBOLA SUUND

15. Pajaka, s rdtj 08.37 rongidele 0041 Viljandi, 0230 Tallinna
15. Pajaka, v rdtj 15.43, rongilt 0243 Tallinnast, saabub tagasi rdtj 18.00 rongidele 0237 Pärnu 0238 Tallinna, käigus E, K va Rp.
15. Pajaka, sama eelnevaga, R va Rp

INGLISTE-JUURU SUUND

6. Ingliste, s rdtj, rongidel 0231 Pärnu,0042 Tallinna. Võimalusel välj Inglistelt 10 min hiljem ja vajalik käiku E – P!
6. Ingliste-Juuru v 07.45 asemel 07.30, s tagasi rdtj 08.43 rongidele 0230 Tallinna, 0041 Viljandi.
6. Ingliste-Juuru-Kuimetsa v 15.15 asemel 15.30, rdtj rongilt 0243 Tallinnast
(Antud variant võimalik juhul kui praegu ei ole tagasiteel seotud rongiga 0044-ga)
6. Inglist-Juuru v 18.25 asemel 18.30, rdtj rongidelt 0237 Tallinnast, 0238 Pärnust. Tagasiteel 0262-le Tallinna.
VAJALIK KÄIGUS IGA PÄEV, võimaldamaks tööl ja koolis käimist. Tööl käimine E-P!

MAIDLA-JUURU SUUND

21 Juurust s rdtj 08.42, rongidele 0230 Tallinna, 0041, Viljandi
10. Juuru Järlepa-Kohila-Hageri, v rdtj 16.10, rongilt 0243, tagasi rdtj 19.42, rongile 0262 Tallinna
5. Kuimetsa-Vahastu v 18.15 asemel 18.00 rongilt 0046 Viljandist, saabub rdtj 07.50 rongile 0042 Tallinna, 0231 Pärnu

TEISTE BUSSIDE MUUTMINE nõuab suuri ajalisi muudatusi.

LISA.

Väga halb on Rapla maakonna bussiliiklus nädalavahetustel!
TALLINNA suunal puudub Koigi, Seli, Pirgu inimestel igasugune võimalus liigelda Raplasse ja tagasi.
LELLE-TÜRI suunal üksikud sõiduvõimalused.
Järvakandi suunal – LIPALE ei sõida nädalavahetusel ükski buss!
ALU suunal liiklus pea olematu!
INGLISTE suunal liiklus pea olematu, ERITI SUVEL!
MAIDLA-JUURU suund on AINUKE SUUND kus liiklus enam-vähem! PÕHJUSEKS OLUKORD KUS BUSSID PEA 40 AASTAT SEOTUD RONGIDEGA KOHILAS JA RAPLAS! M.O.T.T._________

Järeldus:
 Busside sidumist rongidega tuleb kiirelt parandada.
Nädalavahetustel lisada üksjagu busse igale suunale, miinimum kaks bussi päevas!
Maainimesed ei pea kasutama autotransporti:
      Töölesõiduks (Raplast kaugemale)
      Õpilast ja üliõpilaste vedamiseks kaugele rongidele-bussidele (ka pühapäeviti).
      Puhkama sõiduks – Pärnusse, Kiisale Tembu-Vembumaale, Tallinna jne.
      Külla – Tallinna, Sakku, Viljandisse, Pärnusse jm, samuti Raplasse ja maakonna piiris.
      Asjaajamiseks Raplas ka L,P.
 Ei ole mugav ümber istuda, kui takistusi jalgu loobitakse.
 

2 kommentaari:

  1. Eelmine nädal juhtusin Valga rongiga söitma jögevale ja Tallinnast tuli üks proua peale, kes tahtis söita Mägistele! Ta oli natuke tusane kuna tal selg valutas ja uuris teenindajalt, miks pole selles rongis esimest klassi mugavate istmetega, kuna kiirrongiga ei saa minna sest see söidab ainult Tartuni. Kuna valga väljub varem ja järgmine Valga rong alles öhtul Tartust siis suht pikk vahe oodata. Niisiis küsimus miks ei söida Valga liinil pehmemat ja mugavamat vagunit mis prouale sobiks???

    VastaKustuta
  2. Tänud!

    Arvan, et põhjus ümberehitamise kalliduses. Pigem ehitati ümber need paar mugavat vagunit (1. klassi omad) tavalisteks selle asemel, et kasutada neid nii pikal sõidul, nagu Tallinn-Valga. Eriti hea muidugi koos puhvetiga.

    Eks küsimus ole suhtumises inimestesse, s.t reisijatesse, s.t. oma riigi kodanikesse.

    Muide, ega tea, kas uute rongidega väga paremaks läheb, sest uute rongide pinke näidatakse vaid pildilt. See tekitab kartuse, et hoolimata lubadusest "mugavatest vagunitest" ootab meid ees ebameeldiv üllatus ning vägagi ebamugav sõit just vähegi pikematel liinidel.

    On ju vaid üksikud probleemid, mis praegu üles tõstetud, aga kuskil eespool ma kirjutasin Elektriraudtee pressiesindaja suhtumisest. Ma ei saanudki aru, kas tegemist küünilisusega, süüdimatusega või hoopiski asjatundmatusega. Või ehk koguni pohhuismiga. Rääkida, sest sellest sõltub palk. Jutu sisu on väheoluline. Sest kui peakski ise sõitma, siis tõenäoliselt 1. klassis.
    Kuid
    1. Miks pole kõikides rongides puhvetit? (Ma ei pea siin silmas mingit mõttetut kohviautomaati)
    2. Miks pole jalgratta- ja lapsevankrikohti kõikides vagunites?
    3. Miks ei saa kõiki istmeid mugavaks teha?

    Nii väiksed asjad ongi vahel olulised. Järgmine kord võid memme lohutada, et võib-olla on järgmised 30 aastat tsipakese mugavam.
    Kahjuks!

    VastaKustuta