On tingimus, et peatuv rong ei tohi sulgeda ülekäiku. See toob kaasa pikkade jalgradade ehituse, mis pole sugugi odav. Ja mitte ainult rajad ise, vaid ka piirded, valgustus ning muu juurdekuuluv. Erinev on olukord muidugi jaamades, lihtsam peaks olema teivaspeatustes. Kuigi olen teinud ettepanekuid kaaluda kuni 70 m jalgraja asemel kahe ülekäigu ehitamist, siis see pole läbi läinud. Teivaspeatustes, kus rongi peatumis aeg 0,5 - 1 min, võiks küll olla luba ülekäigule sõitmiseks.
Jaamades aga peaks kaaluma sama võimalust või kahe ülekäigu ehitamist (enamast siis vaid üle ühe tee).
Lisandub veelgi probleeme. Näiteks Vaivaras tähendab kõiki teid ületava ülekäigu puudumine seda, et reisijale lisandub väga pikk maa kõndimiseks. Nii suhtutigi väga eitavalt ülekäigu ehitamisse, kuigi vallaametnikud seda vägagi tähtsaks pidasid.
Ilus sügis Vaivaras ja ilus vana raudteearhitektuur. Aga kui inimesed raudteest üle ei pääse, siis tulebki teha suur ring. Mis olulisem, kas inimestele elementaarne mugavus või paaniline kartus ülekäigu ehitamise ja hoolduse ees?
Tagasiteel sünge ilm, aga hea tunne. Kumb petlik? Kas kasu suurem päevast kui miski muu?
Samal ajal on töötajate ohutu liikumise teed ette nähtud. Selle alla ei kuulu ülekäigud, s.t. need ei ole nõutud. Kuid teid ületavad töötajad ikkagi ja eriti viimastel talvedel on olnud küll ja küül enda ohtuseadmist, sest töötaja ei pääse rongile ligi ja on sunnitud käima raudteel. Kuna lumi ju lükatakse teedevahelisele alale, nii et võid sumbata, lumi hargivaheni. Kindlasti seega oleks ülekäik veidigi töötajate olukorda parandav, seega ka sobilik reisijatele. Seda enam kui see asuks väljasõidufooride vahetus läheduses (nagu ka Vaivaras) ja seetõttu ei hõiva seda ka seisvad rongid. Muidugi on ülekäik kõrgendatud ohu allikas, kuid kohati peaks olema see lubatud.
On eluvõõras kõikjal keelata kõiki teid ületavate ülekäikude ehitamine, sest kuigi väidetavalt paljudes kohtades "teisele poole raudteed ei minda", siis tegelikult minnakse. Näiteks Tabiveres.
Ka teivaspeatustes jäetakse tihti ülekäik ehitamata ja kuigi kohati see elementaarne reisijate liikumistee (näit Ruusal), siis toob ülekäigu ehitamate jätmine kaasa inimeste poolt pooleldi sunnitud eeskirjade rikkumise. Sest ka raudtee ületamine on raudteel käimine, mis seadustega keelatud ning võib kaasa tuua trahvi.
Ülekäikude tegematajätmine, eriti teivasjaamades, on suurepärane näide jaanalinnupoliitikast. Jätame ülekäigud tegemata, siis ei ületata ka raudteed ja mingeid õnnetusi ka ei juhtu!? Jaga või Eestimaa erinevateks riikideks ja piirideks on raudtee!? Isegi vaenlane ei tule üle, sest pole ju raudteel lubatud käia ja piisab piirivalve postidest viaduktidel... Nali naljaks aga...
Kus on lahendus?
***************************
Sama teemaga seoses tuleb üle vaadata ka nn tõkked ülekäikudel, millest olen varemalt ka kirjutanud. Senised tõkketorud ja nende paigutus on pigem ohtlikud! Ometi on paremaid näiteid Paljassaarest ja mujaltki.
Kindlasti on vaja tagada ohutus! Kuid seda peab katsetama kohapeal, KUIDAS need peavad paigutuma.
Ohutuse koha pealt on imelik ka see, et ülesõitude kaasajastamine on väga aeglane. Hea seegi, et foorid on LED-idega. Küll ei saa seda öelda raudteefooride kohta, millede puhul uuemad üksikud foorid, mis on paigaldatud, jäävad efektiivsuselt vanadele alla (tõenäoliselt on küll odavam variant!). Rääkimata sellest, et ei kasutata LED foore. Kui need pealegi on paigaldatud suvaliselt, reguleerimata, nagu kordusfoor Lagedil, siis ohutus kindlasti ei parane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar