Suurtegijad soovivad kindlust tooraine koha pealt ja see ka mõistetav ning nii sõlmitaksegi lepinguid. Väikeaiapidajad tahaks ka mõned kõrvitsad jm tuua, kuid neid jutule ei võeta. Ühtpidi mõistetav, kui teistpidi - kas siis rohkem nagu ei tahaks ka konservide tegija toota ja teenida?
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/korvitsaid-tuleb-liigutada-traktoriga.d?id=59194576
“Eelmisel aastal oli leping lammastega, sel aastal Salvestiga,” viskab nalja Põlvamaal Kanarik-Jakobi talus poolel hektaril kõrvitsaid kasvatanud Jaan Veski.
Kuna mullu polnud neil saagi müügiks varakult lepingut sõlmitud, ei olnudki kõrvitsatega muud teha, kui need oma talu lammastele sööta.
Mis sa teed kui pole midagi võimalik ette võtta?
Kui saaki jääb üle, pole sellega aga midagi peale hakata. Mullu jäi palju kõrvitsaid üle ja perenaine pakkus neid hulgifirmale. Sealt öeldi, et nad võtaksid 150 kg.
“Mul pole mõtet 150 kilo pärast 200 kilomeetri kaugusele Tallinna sõita. Lõpuks jagasime tuttavatele nii palju, kui nad tahtsid ja ülejäänu kündsime sisse,” räägib Steinbruch.
Loomulikult vaid paarisaja kilo pärast ei sõida kaugele. Kütus ja aeg, mõlemad on raha Kuid kas maasse kündmine tõesti ei pane veidi kõhklema? Kasvõi põllumajandusministrit või regionaalministrit? Ehk oleks võimalik siiski mingi osa koolisööklatele anda või vähekindlustatud peredele edastada või teeäärsetes müügikohtades ära müüa?Põltsamaa Felix on Põhjamaade suurim kõrvitsatöötleja ning ekspordib 90% oma toodangust, valmistades 15 eri toodet Soome ja Rootsi. Kümnendik toodangust müüakse Eesti turul, kus kõige populaarsem on Felixi magusa nelgimarinaadiga kodune kõrvitsasalat.
Kõrvits ju paganama hea toode! Patt on seda maasse künda. Samas ehk kellelgi jääb mingil põhjusel kõrvits ostmata, olgu siis hinna pärast või pole seda lähedalt võtta. Usun, et ka Kivimurru talu perenaine viiks heameelega oma ülejäägi kodu lähedale müügikohta, kui selline vaid olemas oleks. Kulud väiksemad, hinnad madalamad, sest vahendaja ehk vaid üks - näiteks see, kes tegeleb toodete müügiga. Nii jääks ehk hoopiski rohkem raha kätte tootjale ja müüjale, kui müüa normaalse hinnaga. Ma ei pea siin silmas Valga turu 1,60 eurost hinda (värske hapukurgi puhul) aga ka mitte Balti jaama turu röövellikke hindu (6 eurot kilo eest)! ja et värske hapendatud kurk tõeliselt hea, siis kindlasti leiduks möödasõitjaid, kes seda hea meelega ka ostaksid. Muidugi muudki. Miks mitte möödasõitev pereisa, kui pereema kodus käsud kätte andnud!
Samad probleemid pole ju mitte ainult kõrvitsatega vaid tõenäoliselt kõikide toodetega, alates seentes! ja lõpetades õuntega.
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/demo-farmi-projektist-said-talud-rohkem-kui-ootasid.d?id=59246714
Nüüdseks on ta senisest päevatööst loobunud ja pühendunud oma talule – taastab ja hooldab maastikukaitseala, laob kiviaedu ja peab 24 lihaveist ning kolme piimalehma. Mahedalt toodetud piimast valmistab naine kohupiima, kodujuustu, sõira, jogurtit, jäätist, võid ja toorjuustu.
http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/mihklipaeva-kaubandust-valitsesid-kuldsed-toonid.d?id=59189358
Väga huvitav artikkel! Juttu ka kodumaistest viinamarjadest. Seda ka järgnevas artiklis, kuid lugeda saab seda kahjuks vaid paberkandjalt. Sealtki selgub, et muresid realiseerimisega.
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/eesti-viinamarjad-ja-polegi-hapud.d?id=58741132
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/vorumaa-talupidaja-sai-loa-suitsusaunas-sinki-valmistada.d?id=59073556Siin aga probleemiks edasimüüjate mõeldud lisatingimus. Aga ehk saab ka sellest üle.
Muidugi võib mureks olla mõningate müüjate ahnus! Õunahindadest piisavalt räägitud, kuskil torkas veel samu asju silma, eriti üks, aga seda ma enam ei leia. Igatahes on selge, et ahnus ajab upakile ning head nahka sellistest asjadest ei tule.
Muidugi pole kohati ka aiapidajatel kerge. Mind pani imestama, kui üks pood müüs plastkattega kasvuhoonet hinnaga 15 000 krooni. Eripakkumise küsimisel aga sai selle kätte 8000 krooniga! Meeletu vahe ju!? Ja selge, et sisseostuhind oli veelgi tunduvalt väiksem. Seega üritab mõnigi ehituskaubapood sõna otses mõttes mitte röövida, vaid sooritada lausa röövmõrva!
Üldse tunduvad väga paljud aiakaupade hinnad ülepakutud.
Samas olen kindel, et nii ülikallilt aiakaupu või -saaki müüvad inimesed on ühed suuremad kirujad hinnatõusu teemadel. See toob esile kahepalgelisuse - ning loodetavasti kaua nad turul ei püsi. Olen isegi kohanud inimest, kelle jaoks olid teise maasikad või mis iganes alati ahnitsejate hindadega, kuid ise ei tahtnud ühelegi ravimile oma apteegis sentigi hinnaalandust teha.
Kui lugeda sellistest muredest, siis aina rohkem saab selgemaks, et isegi viivitada ei tohiks müügikohtade lahendustega! Ning siiani piisavalt eksinud ametnikud (kogemuste puudusel või mistahes põhjustel) ei tohiks enam apsakaid sisse lasta ka ooteplatvormide asukoha valikul! Kui siiani õppust pole võetud, siis näitab see paljutki. Muidugi pole kerge oma möödalaskmisi tunnistada, kuid tegelikult näitaks see vaid inimese tugevust, mitte nõrkust.
Loomulikult pole kahe kuu jooksul ühispeatuste teemal regionaalminiseeriumi poolt mingitki vastust tulnud.
********************************************
Maa külmanud ja kärss kärnas?
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/erakordselt-hea-saak-viib-kapsa-hinna-alla.d?id=58735620
Üle pika aja ei saa põllumees nuriseda, et odav importkaup turgu rikuks. Hollandist, Poolast ja Lätist sisse veetud kapsasortide eest tuleb välja käia hoopis suurem summa.
Põllumeeste meel on aga ikka mõru – nad peavad oma raske käsitsitööga koristatud saagi nii odavalt ära andma – hulgilaod maksavad köögiviljakasvatajatele kilohinnaks vaid 10–13 eurosenti.
“Kui on kõrge saak, läheb hind alla,“ räägib ASi Sagro agronoom Marko Eensalu Harjumaalt. “Hea, kui hind oleks meie jaoks veidi kõrgem, sest muidu on köögiviljakasvatajal raske end ära majandada.”
Huvitav, kuidas muidu majandavad ennast ära AS Sagro töötajad? Kas nende palk on "natuke kõrgem"?
See selleks. Artikkel selline, et emotsioonid kõiguvad kui järjest loed. Kuigi loomulikult on keeruline kasvatada kui tasuvusega probleeme. Millal on siis "kergem end ära majandada"? Ja ka kapsast peaks olema võimalik tee veeres osta.
Siit artiklist leidsin ka selle, mida otsisin. Võib mõista tootjate pahamelt, kui hulgihind 10 senti, turul "ahnitsetakse" aga kuni 60 senti. Poes müüakse aga 20 sendiga. Ehk peaks võtma "keskmise"?
“Tarbijatel ei ole vaja väga kõrgeid hindu karta, sest tänavu tuleb hea kapsasaak. Lisaks Eestile on ka mujal Euroopas kapsas hästi kasvanud,” teatab Kagu-Eesti suurim köögiviljakasvataja Mart Timmi Võrumaalt Jaagumäe talust.
Nii ongi kaupluseletid lookas ja kodumaise kapsa kilo maksab vaid 19–23 eurosenti. Hind on viimase nädalaga kukkunud kogu Eestis mitu korda.
Järsk hinnalangus suurpoodides pole kõigutanud aga kohalikel ja taluturgudel kauplejaid. Nemad küsivad värske kapsa kilost endiselt 50–60 eurosenti.
“Turukauplejad on kaotanud reaalsustaju,” teatab Jaagumäe talu peremees.
Vot nii! Muide, läbi kõlab taas Lõuna-Eesti...“Meie küll ei suuda otse suurtele kauplusekettidele müüa, sest neil on nii karmid nõudmised. Kapsakoormad peavad minutipealt kohal olema ja seda me Lõuna-Eestist tagada ei suuda,” kritiseerib Timmi. Nii jätabki ta talvekapsa esialgu oma hoidlatesse, et kõrgema hinna lootuses hakata müüma alles talvel. Poelette täidavad praegu aga peamiselt need Eesti kapsakasvatajad, kes ei suuda suuri köögiviljakoguseid ületalve säilitada.
Ehk võiks mõnigi suurtootja teha oma müügikoha? Et asi end rohkem ära tasuks, olgu see siis selline, kus müügil ka muud. Käsitööst metsandideni, koduveinist suitsukalani!?
**********************
Koolitoit.
*******************************
Spekulandid.
http://www.tarbija24.ee/591450/toiduhindu-tostavad-spekulandid-ja-biokutused/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar