Thursday, July 25, 2013
Pikatoimelised lontiskõrvalised...
http://online.le.ee/2013/07/23/hardo-aasmae-raudtee-mineviku-taiustamine/#comment-11287
Aasmäe kirjutab mõnusasti. Pläralasse minnes tuleb aga masendus peale. Üle aasta on kümneid, võiks öelda juba et sadu kordi seletatud lahti üksipulgi asju. Millist kasu raudtee annab. Milline võiks olla tulude-kulude osas. Jne.jne. Mina ka ei jaksa igakord ühte ja sama korrutada, ma ei ole papagoi. Jutulind ehk küll, aga mitte papagoi.
Nii mõnigi targana paistev kommentaar kaotab oma särakui näed, et inimene pole vavanud ennast elementaarseimate asjade selgekstegemisega, kuid tuleb õpetama...
Aga heakene küll,teeme ta ära-sest ega mingit muud plaani ka kellelgi läänemaa elu turgutamiseks ei ole ja midagi tuleb ometi teha.Siis huvitab mind kui palju peatusi saab rongil olema ja kui palju ülesõite pannakse kinni võrreldes praegustega?
Meil on järele jäänud nii vähe neto(neid kelle töö tulemusel tekib mingi lisaväärtus-tootev töö-ja kelle poolt makstavad maksud ületavad temale tehtavaid kulutusi maksukassast)maksumaksjaid,et minumeelest peame olema väga ettevaatlikud selliste uute asjade käivitamisel,mis tulevikus jällegi maksurahadest ülalpidamist vajavad.Iseasi on praegu need eurorahad-eks neid ike tuleks kasutada,aga samas peaks tegema nendega midagi mis ka majandama hakkab,muidu satume musta auku,sest euroopaga ju sama lugu ,et netomaksjaid napib progresseeruvas tempos.
Üheks oluliseks põhjuseks mujal töötamisele on ju siinne maksukoormus-hakkad näiteks fie-ks maksad lõviosa teenistusest maksudeks,samuti kui oled keskmisepalgaline(mediaan-5-600)kui lugeda maksud kokku oled rohkem maksnud kui järele jääb.Eks samad maksumäärad on mujal ka,aga vahe teebki sisse see kas maksad 60-70%sadadest või tuhandetest.
Kui tähelepanelikult lugeda A.A teksti siis tuleb sealt välja, et nõuka ajal oli Haapsalu raudteeliin vajalik osaliselt sõja tehnika vedamiseseks, varustamiseks, nii see oligi.
On ju teada, et enne raudteeliikluse lõpetamist jõudis sõjavägi renoveerida Taebla-Haapsalu teelõigu, kus oli ka seetõttu reisirongi kiirus suurem kui Riisipere-Taebla lõigul.
Vana raudtee muldkeha ei vasta tänapäeva reisiliikluse nõutele seega tuleb uus raudtee muldkeha algusest lõpuni ikkagi teha.
Küllap siis ka muldkeha alune maa saab riigi omaks.
Truubid-sillad enamuses vajavad vaid pealisbetoonplaadi väljavahetamist.
Hea säilitada genofondi jaoks...