Blogiarhiiv

pühapäev, 24. oktoober 2021

Pikatoimelised lontkõrvalised....

 

Thursday, July 25, 2013

Pikatoimelised lontiskõrvalised...

See väljend tuli M-Klubist.Pidi olema eesti meeste kõige levinum tõug...

http://online.le.ee/2013/07/23/hardo-aasmae-raudtee-mineviku-taiustamine/#comment-11287

Aasmäe kirjutab mõnusasti. Pläralasse minnes tuleb aga masendus peale. Üle aasta on kümneid, võiks öelda juba et sadu kordi seletatud lahti üksipulgi asju. Millist kasu raudtee annab. Milline võiks olla tulude-kulude osas. Jne.jne. Mina ka ei jaksa igakord ühte ja sama korrutada, ma ei ole papagoi. Jutulind ehk küll, aga mitte papagoi.
Nii mõnigi targana paistev kommentaar kaotab oma särakui näed, et inimene pole vavanud ennast elementaarseimate asjade selgekstegemisega, kuid tuleb õpetama...

  1. Muidugi on palju asju mis ei tasu end majanduslikult kunagi ära,aga on ikkagi suur vahe kas tasub 75% ja ülejäänud maksavad piirkonna 100000 maksumaksjat või tasub 15% ja ülejäänu tasuvad piirkonna 10000 maksumaksjat.Siis lihtsalt saavad viimased veel ühe tõuke rahvusliku liikumise(piiri taha)toetamiseks ja asi toimib pöördvõrdes sellele mis plaanis oli.
    Aga heakene küll,teeme ta ära-sest ega mingit muud plaani ka kellelgi läänemaa elu turgutamiseks ei ole ja midagi tuleb ometi teha.Siis huvitab mind kui palju peatusi saab rongil olema ja kui palju ülesõite pannakse kinni võrreldes praegustega?
    • aga muidu sa tead, kuhu sinu kui maksumaksja raha igapäevaselt kulutatakse ja mis kasu sa selelst üldse saad? ja kuidas puudutab see kalevipoegi?
      • Peris täpselt ei suuda seda muidugi keegi jälgida,aga meil ju ikka mingi kord toimib-koolid lastele,poliismänne on näha,päästeteenistus on Haapsalus.
        Meil on järele jäänud nii vähe neto(neid kelle töö tulemusel tekib mingi lisaväärtus-tootev töö-ja kelle poolt makstavad maksud ületavad temale tehtavaid kulutusi maksukassast)maksumaksjaid,et minumeelest peame olema väga ettevaatlikud selliste uute asjade käivitamisel,mis tulevikus jällegi maksurahadest ülalpidamist vajavad.Iseasi on praegu need eurorahad-eks neid ike tuleks kasutada,aga samas peaks tegema nendega midagi mis ka majandama hakkab,muidu satume musta auku,sest euroopaga ju sama lugu ,et netomaksjaid napib progresseeruvas tempos.
        Üheks oluliseks põhjuseks mujal töötamisele on ju siinne maksukoormus-hakkad näiteks fie-ks maksad lõviosa teenistusest maksudeks,samuti kui oled keskmisepalgaline(mediaan-5-600)kui lugeda maksud kokku oled rohkem maksnud kui järele jääb.Eks samad maksumäärad on mujal ka,aga vahe teebki sisse see kas maksad 60-70%sadadest või tuhandetest.
        • Eestimaa Blogis olen sellest piisavalt kirjutatud,sadu kilomeetreid Läänemaal läbi käinu, inimestega kohtunud, kolmkümmend aastat raudteel tööatanud ja võin julgeltöelda, et tasub ära. Mitte ainult võimaldamaks tööle-kooli sõita, vaid Läänemaale ja saarteletuleks tuhandeid lisakülastajaid. Koormuse vähenemisest autoteedel (Läänemaa omadele plaanitakse raha vähem eraldada) rääkimata.
  2. Aasmäel on muidugi õigus aga??Kõik see eeldab pikaajalist arenguprogrammi,meie elu käib kahjuks valimistest valimisteni,pikemas perspektiivis osutuvad suure käraga valitutest suur osa laias plaanis võimetuteks sahkerdajateks.
  3. Nüüd ja kohe on Haapsalu raudtee rajamist vaja alustada. Ei saa aru miks kõik võtab alati nii kaua aega. Asjaomased asutused,ministeeriumid,ministrid saaksid ju kohe alustada? Haapsallu Elektriraudtee ja kohe !
  4. Ikka veel pole ma näinud ammendavat põhjendust, MIKS on raudtee Haapsallu parem kui bussiühendus? Lihtsalt sellepärast, et tore oleks? Ei kõla nagu eriti usutavalt.
    • Idee on lihtsalt sama, mis totalitaarrezhiimidel välisvaenlaste pidamine – tähelepanu kõrvalejuhtimine reaalsetelt murekohtadelt. Maksukoormus on väike, reaalne töö KOV poolt maksejõulise ettevõtluse siiameelitamiseks puudub, puuduvad ideed kuidas pidurdada rahvastiku väljarännet ja kuidas teha uusi investeeringuid senist võlakoormust arvestades. Ollakse hirmus uhked suvise turistidevoo üle, aga unustatakse ära, et kogu üritusmajandus, toitlustusasutuste äri jms on hall majandus ehk siis paberite järgi tegelevad kõik heategevusega ja “tulevad ots otsaga kokku”. Nii on lihtne kõik siduda mingi ühe helesinise unenäoga, mis hoobilt kõik need mured lahendaks kui ainult neid kurjasid jõude poleks, kes takistavad puu otsast miljonite noppimist. Samas ei tasu unustada, mida ütles Einstein – igale probleemile on olemas lihtne lahendus, kahjuks enamasti ei ole see õige. Ma olen täiesti päri, et transpordiprojekte ja ka muid suurprojekte tuleb tänapäeval kalkuleerida ka kaudseid tulusid silmas pidades ja ei saagi iga silla või teelõigu netos kulude katmist nõuda, aga antud projekti puhul puuduvad igasugused numbrilised prognoosid ka kaudse tulususe kohta. Seega kuulub kõik kategooriasse “ümmargune jutt”.
      • Oled sa neid ammendavaid vastuseid otsinud? Kuskohast? Ja näita mulle üks koht, kus ainutõde on arvutustes? Kogemused ja silmaring on need, mis pildi välja toovad.
        • Ja üks asi veel. Kui ei suudeta mõista (või ei taheta?) kus on murekohad, siis järelikult ei saa ka arvamust tõsiselt võtta. Nii et enne sellise arvamuse (tähelepanu kõrvalejuhtimisest) kirjutamist soovitan avada silmad, kolada kogu Läänemaal, sõita rongidega üle Eesti ning minna rattamatkale Riisipere-Hiiumaa. Viimase kohta küsimus: Kui palju kaotab matkaja aega edasi-tagasi sõidul, kulgedes Riisiperest Rohukülla?
  5. Kellad, pasunad jne kisa-kära, raudtee oli miks ta likvideeriti ja kus on raha mis relsside müügist saadi??? Nüüd on siis vaja maksumaksja rahadega rajada uus raudtee. Raudtee tamm pidi kuuluma Taalile kui sinna rajada uus tee tahab Taal ja co saada renti selle tammi kasutamise eest. Liiga palju on ebaselgust ja kes tagab et ühel ilusal päeval leitakse et see raudtee ei õigusta end ja Taal & co teeb selle uuesti rahaks?????
    • Noored ei mäleta Haapsalu raudtee lugu.
      Kui tähelepanelikult lugeda A.A teksti siis tuleb sealt välja, et nõuka ajal oli Haapsalu raudteeliin vajalik osaliselt sõja tehnika vedamiseseks, varustamiseks, nii see oligi.
      On ju teada, et enne raudteeliikluse lõpetamist jõudis sõjavägi renoveerida Taebla-Haapsalu teelõigu, kus oli ka seetõttu reisirongi kiirus suurem kui Riisipere-Taebla lõigul.
      Vana raudtee muldkeha ei vasta tänapäeva reisiliikluse nõutele seega tuleb uus raudtee muldkeha algusest lõpuni ikkagi teha.
      Küllap siis ka muldkeha alune maa saab riigi omaks.
      Raudteeliiklus ju tegelikult lõpetati seetõttu, et Eesti Raudtee alt erastati reisiliiklus erakätesse ( Edelaraudtee), kasumlikum osa kaubavedu müüdi lõpuks ikka erakätesse ja siis tagasi riigi omandisse.Jne,Jne.
      • Tamm väga heas seisus.
        Truubid-sillad enamuses vajavad vaid pealisbetoonplaadi väljavahetamist.

        Hea säilitada genofondi jaoks...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar