Eestimaa Looduse Blogi postitus.
teisipäev, 4. juuli 2017
Vastaspool saadab metsa kännu otsa.
Minu arvates on neis propagandistides puhtakujulist kadedust. Seda on märgata näiteks tselluloositehase vastases võitluses. .....
...käis Hiiumaal üks ameeriklasest metsamees..... muu hulgas ütles, et ühe päeva nädalas käib rohelistega kohtus. Meid see väga üllatas. John aga ütles, et rohelised on need inimesed, kes on vähe informeeritud, aga tahavad otsustada. Võimuiha ja tahtmine otsustada kellegi teise ja tema vara üle.
(Tegelikult ma usun, et ka metsamajandajatel on omad hingevalud, oma metsas ja oma puude juures. Kuid aru tuleb saada, et seda on ka teistel. Mitte neid süüdistada niisama kisamises. Kui ei saa aru, võib ka hingevalust arusaamine olla vildakas...)
10 kommentaari:
Tänud kirjutamise eest!
Vasta
Ehk ongi nukram see, et selliseid inimesi on mõlemal pool. Nii ei saagi sattuda ühele lainele ja üksteist mõista. Just seda ma püüdsin siin ka öelda, nii, et nii minu kui Aira kirjutisi lugedes paneks selline vastasseis mõtlema. Otsima põhjendusi ja lahendiusi.
Sellest pildile ronimisest rääkides on väga paljudes valdkondades samamoodi. Kui enam ei saada aru, miks ja milleks, süüdistataksegi populaarse tagaajamises. Vahel tehakse ka nii, eriti valimistel osalejate poolt. Aga kas isegi nemad alati? äkki on keegi kuskil kandideerimas aadetest lähtuvalt? Mitte ei kogu poliitilist kapitali? Mulk tuleb kohe meelde metsanduse teemal Tõnu Ploompuu. Küllap on ta sama palju hinges looduseinimene kui Aira Toss metsainimene. Ning ma ei tahaks uskuda, et Tõnu-sugune inimene hakkaks nii väga poliitilist profiiti lõikama. Ta lihtsalt seisabki selle eest, mida peab õigeks.
Päikest!- Anonüümne5. juuli 2017 09:40
Siin pole tegemist mitte millegi muu, kui puhtalt mittearusaamisega! Kuid vaielda armastab, nagu artiklist selgelt aru saada. Miks? Ma ei tea! Aga ta vaidleb ja vaidleb, ajab pilli lõhki ning ikkagi ei saa aru vastustest talle! Olen sõprade lehtedel juhtunud seda korduvalt nägema. Üks raskemaid vastaseid loodusekaitsjatele ja just seepärast, et ka korduv ja erinevas sõnastuses selgitamine ei jõua ikkagi kohale. Hoopiski toob esile uued küsimused ja päringud. Tõenäoliselt on mõttekas igasugustest vaidlustest ja kommenteerimistest loobuda, kuna mitte midagi ei muutu nagunii. See on juba peaaegu nagu tehaseehitajad või meie riik - räägid ja rääida aiast, vastu tuleb riburadapidi aiaauke!
Vasta
Meil on tegelikult tulevikuvalikutes üks huvitav võimalus. Kas olla nagu enamus riike, kes püüavadki oma majandust arendada muuhulgas ka puidutootmise ehk siis raie suurendamise kaudu. Taipamata, et see on äärmiselt lühinägelik. Ja seda ei taipagi eelkõige äärmuslased, olgu nad siis kervega või ilma!
Ma käin väga sageli metsades ja olen kohanud Eestis ringi liikudes väga palju välismaalasi. Neist valdava enamuse jaoks on sellised metsamassiivid midagi müstilist! Ja kui see juba nii on, siis peame ehk ka mõistma, et see on midagi erilist. Ning seejärel lihtsalt mõtlema enne iga puu mahavõtmist. Isegi erametsas. Sest eramets ei ole see, mida näeb vaid omanik, seda näeb ka mööduja. Ja kui enam midagi näha ei ole, oleme me selles asjas juba hiljaks jäänud. Kaotanud jälle ühe erilise asja. Oma kodus. Tänan kommenteerimise eest!
Vasta
Ma võiksin ka jätta vaidlemata, aga mind teevad sellised asjad ikka tõsiselt nukraks. Raiume, sooja saamiseks ja puidust toodete valmistamiseks, see on loomulik. Vaja on isegi tööstust, sest riik vajab maksuraha. Ja ka selleks, et puitu niisama, töötlemata, välja ei veetaks! Ning ka selleks, et juurepess või muud "röövlid" liiga palju ei võimutseks. Loomulikult! Kuid üheksa korda mõõda ja üks kord lõika! Ütleksin veel kord, kui seda ütleb juba hollandlane, siis tasub olla eriti ettevaatlik oma tegudes! Sest looduseuurijad on ammu selgitanud seda, mida tõi kaasa nende läbimõtlematu tegevus soode puhul. Neid ei ole ja taastamine on ÜLIKALLIS!
Mina olen aga käinud natuke ka rabades. Ning märganud kui vaikselt ja härdalt liigub nende laudteedel välismaalane. See on meie rikkus, nagu ka mets. Mida rohkem, seda uhkem. Ning ei sure me välja, kui ka natuke metsaraiega tagasi tõmbaksime.Aitähh kirjutatu eest! Välismaalaste hardust rabas olen isegi harjunud nägema. Vahel ei saagi aru, kas raba, seda ümbritsev vana mets või kukeseened on imehunniku tipus. Eestlane ei näe seda enne kui enam pole midagi näha peale puupõlduda. Aga sm Toss on oma otsuse teinud. Üheski arutelus ei ole ilus näha pisiasjadesse takerdumist, egode paraadi ega mürgipritsimist. Loodus on liiga suur, et sellest madalaid motivatsioone otsida.
Aitäh arvamuse eest!
Veidi pateetiline arvamus, mis just seetõttu kõlabki hingeliselt!? Aga eks ongi nii, et hardust kasvatavad mitmed asjad koos, nii raba, mets ja kukeseened kui palju muud, mida paljudes maades enam ei näe, tunne, ega saa ka maitsta. Ei osatagi!
Lugesin uuesti üle ka Mart Eriku artikli. Ning kommenteeriks viimaseid lõike.
Vasta
Usun teda vägagi selles mõttes, et tõenäoliselt on aina rohkem neid metsaomanikke, kes mõtlevad ka muule kui rahale. Ning see on lootustandev.
Aga kas linnainimene (sageli maalt tulnud, ammu või alles hiljuti) ei tohigi muret tunda muu, kui oma (linna)remmelga või - kastani pärast? Muidugi tohib ja lausa peabki! Sest siis on ta INIMENE! Ja mure tundmine ei tähenda mingit vaenu ega kiusu. Vaid just nimelt muret!
Ei tea, kui paljud viimaste aastate linlased on maale kolinud? Ja kas nende puhul on üheks mõjutajaks olnud ka metsad maal? Kahtlemata on. Ka maale kolijad ei mõtle ainult rahale. Vaid ilule ja heale emotsioonile.Aira Toss arvas, et metsatööstuse nimetamine on ebasobiv. Vabandan, see väljend tähendab siinkohal metsamajandamist kui metsatööstuse haru, seega pole siin mingit pahatahtlikkust. On kaks oluliselt erinevat asja, metsamajandamine ja looduskaitse.
Vasta
Oleks hea, kui need oleks koos nagu sukk ja saabas.- Anonüümne5. juuli 2017 12:19
Õhtuleht küsis Viimsi kommunaalameti juhatajalt Alar Mikult, kuidas juhtus, et hekki langetati just lindude pesitsemise ajal. "Sellega on nii, et teetöid tehakse suvel ja igal pool, kus praegu teetöid tehakse, igal pool kaasneb sellega puude langetamist," selgitas Alar Mikk, kes parasjagu viibis kontserdil. Rohkem kommentaari temalt ei õnnestunud saada.
Vasta
http://www.ohtuleht.ee/815162/fotod-sundmuskohalt-viimsis-langetati-kuusehekki-hoolimata-udusulis-linnupoegadest Tänan!
Võiks ju arvata, et hekk pole sama mis mets, kuid inimesed on sisuliselt samad. Pimedad ja poolpimedad. Kes ei suuda isegi siis, kui lindudest ja pesitsemistest räägitud aastakümneid, kui räägitud ka pääsupesade kinnimüürimisest, ikka veel mõista ega näha. Miks ei võeta planeeritaval tee-ehitusel puid-põõsaid maha talvel või varakevadel?
Alar Mikk peaks aga kindlasti uuesti kooli minema. Kui koolitükkidest aga midagi külge ei hakka, siis töötama võimalikult vähekahjustaval ja madalal töökohal.**************************************************************
neljapäev, 6. juuli 2017
Ettevõtjaid poputavad poliitikud toetavad maksuraha vähenemist.
Loodan väga, et omale (maa)kodu loov inimene maksab ehitajatele töö eest just nii palju, kui on selle töö tegelik hind. Aga küllap nii väikeste asjade juurde suured sullerid ei jõuagi....Tänases Postimehes lõpuks üks veidikenegi pigem jutt ehitusfirmade pettusemaailmast. Ega see pole küll suurem asi artikkel, aga midagi siiski. Valdkonnast, kus pettus on määratu suur. Nii suur, et me ei saa seda teadagi, me ei suuda seda tegelikult ettegi kujutada ja nii suur, et niipea siin midagi paremaks ei muutugi. Sest puudub tegelik tahtmine midagi kardinaalset ette võtta!Ehitusvaldkond on selline, kus peab kehtima mitu raudreeglit. Esimene oleks, et peatöövõtja peaks tegema valdava osa oma tööst OMA töötajatega. Mitte tütarfirmade omadega ega ammugi mitte ka välismaise tööjõuga! Siinkohal on aga lugu lugedes lausa pööraselt uskumatu, et«Meil ei ole ühtegi ehitustöölist, ma ei ole mitte kordagi sellega kokku puutunud. Ma tean nii palju, kui ajalehtedes kirjutatakse, et võõrtööjõud tuleb registreerida. Aga kuidas see protsess käib – ei tea, pole kokku puutunud,» nentis Kristjan Mitt, kel polnud arvamust ka selle kohta, kas peatöövõtja peaks veenduma, et tema objekti ehitavad välismaalased tohivad üleüldse Eestis töötada.«Tööle peab registreerima see, kelle juures nad töötavad, kes palka maksab,» osutas Mitt ja lisas, et nende alltöövõtulepingud on sõlmitud teiste Eesti ettevõtetega. «Meie vastutame kõikide inimeste eest, kes on meie palgal, aga meil pole ühtegi ehitustöölist palgal. Nii on täna kõigil Eesti peatöövõtjatel,» ütles ta.Mis toimub? See ongi siis tänapäeval normaalne, et MITTE ÜKS peatöövõtja ei tee reaalset tööd? Istutakse kontoris, sehkendatakse paberitega ning kasseeritakse piimalt koor? Millised on siis igasuguse ehituse hinnad reaalsuses ja teoreetiliselt, kui peatöövõtja taga on mitukümmend all-, all- all jne töövõtjat? Kõik, kes püüavad koorest oma osa saada? Kui palju on aga reaalsuses ehituse hind? Tellija maksab üle igasuguse mõistuse palju?(Muide, see kehtib ka riigi kui tellija kohta ning tegelikult sama kehtib ka teedeehituse kohta, kus riik veel suurem tellija. Ja kui võikski eeldada, et eratellija tehku oma rahaga, mida tahab, siis riigi esimene prioriteet peaks olema maksumaksja raha otstarbekas kasutamine. Võib vaid ette kujutada, kui palju maksumaksja raha läheb sellega tuulde! Tegu on tõenäoliselt mingil ajaperioodil sadade miljonitega!).Peatöövõtja (üks firma) peaka aga tegelikult suutma ära teha 90-99% ehitstööst oma töötajatega. Vaid väga spetsiifiliste asjade puhul oleks loomulik eritööde firmade kaasamine! Selline majandamismudel, mis on röövellik, peaks kaduma ja võimalikult kiiresti. Seda on aga vastupidi soodustanud need poliitikud ja erakonnad, kelle jaoks on eraettevõtja A ja O! Ning töötajad ja maksumaksjad vaid rumal pööbel, kellelt tulebki raha ära võtta, sest lollid ei oska nagunii sellega midagi teha! Mõelda, kui võetaksegi ja siis hakatakse sulle sinu raha eest kallilt ehitatud riigikortereid üürima!?Muidugi võimaldab selline süsteem meeletut korruptsiooni ja petmist, hindade üleskruvimist ja pankrotistumist. Kõik see, k.a. viimane aga mõjutavad otseselt maksulaekumist. Seekordki toob Postimees looga välja mõned väikesed võlgnevused riigile, tegijatelt, kes teevadki aina uusi firmasid ja vand juba mõne kuu pärast pankrotti lasevad. See on lihtne ja kaval, sest MTA nagunii ei jõua tegeleda absoluutse enamusega sellistest pettustest ja kõrvalehiilimistest.Aga mis siin ikka sellest sigadusest pikemalt kirjutada. Enne läheks jumala päike looja! Sest iga mõistusega inimene peaks aru saama, et selline majandamine on absoluutne pettus ja valskus! Nagu on igasugune vahendamine rohkemal või vähemal määral liiakasuvõtmine ja praegu on peatöövõtjatel igas valdkonnas seega võimalus rookida suurem osa koorest!Küll aga mainiks tähelepanuväärset fakti.Ehitusfirmade Liit ütleb, et tuleks rakendadasolidaarvastutust. Ehk et püüakse näidata ennast muretsejatena, tegelikkuses vaid aetakse puru silma, püüdes vaid näidata ennast hoolivana. Selline demagoogia tuleneb pigem hirmust, et "äkki hakataksegi kõvemini pigistama ja korda looma"! Ja viimati tuleb nii "korruptsiiniprotsenti" tõstma hakata ehk selle jaoks suuremat osa kasumist planeerima....Küll ikka mõni oskab elada?
Väga tabav, aga samas mõlemat poolt mõista püüdev kirjutis.
VastaVahel aga on küll selliseid väga tihti sõna võtvaid inimesi, kes justkui kaitsevad kedagi või midagi. Aga on ka Eesti Metsa Abiks feissi grupis märgata, et need inimesed norivad iga pisiasja ja väite kallal. Isegi siis, kui mingi arvamuse või väite nn põhjendus on kirjutajal sealsamas, järgmises lauses kirjas. Justkui päriksid sellised inimesed asju üle seetõttu, et nad loevad vaid üle lause või rea. Või saavad aru niipidi. Ja neil jätkub hoopiski hirmsal moel jõudu aina rünnata ja rünnata. Vahel lausa tigeduse ja õeluseni välja. Ehk jääb huumorimeelt ja inimlikkust puudu?
Ja kahjuks teevad sellised metsameeste kaitsjad pigem karuteene. Sest ei usu minagi, et kõik muudkui vihkavad metsamehi. Ja seega polegi põhjust pidevalt kaitsta kedagi, keda isegi ei rünnata. Rünnatakse ikka eelkõige ahnust ja seda, kui enam ei suudeta näha muud kui raha. Mets ei ole põld ja ka põllule antakse puhkeaega. Et taastuda ja elada oma elu, muutudes taas rikkama mullastikuga alaks.
Või et kõik arvamuse avaldajad püüavad ronida pildile. Eestlane ei ole üldiselt nii ambitsioonikas, et püüaks aina olla mingi arvamusliider. Pigem muretsetakse hinges asjade üle ja kui seda juba südamlikult välja öeldakse, on hing ikka päris haige!
Ja jätkugu hapnikku meile kõigile. Seda, mida metsad meile annavad! Sest selleta me ei ela. Küllap saavad kord sellest aru ka need, kes muudkui majandaks ja majandaks....