Rongireisijate arv mitmekordseks ilma raudteelasteta? Aug 2013

 

Tuesday, August 13, 2013

Rongireisijate arv mitmekordseks ilma raudteelasteta?

 

Viimasel ajal on kostnud väiteid reisijate arvu kasvust kahekordseks. Seda küll eelkõige eeldusena uute liinide avamiseks. On see võimalik? Ja mis selleks tehtud ning millised möödalaskmised terendavad?

Oluline muidugi küsimus: Millisest reisijatearvust üldse lähtutakse? Remontide eelsest või asendusbusside omast?

HINNAPOLIITIKA.

Esimene halb märge tuli alles hiljuti, kui räägiti vajadusest tõsta piletihinda. Väited, et "tegemist uute rongidega, kallimad ülalpidamiskulud",  jpm on teatud mõttes alusetud. Ülalpidamine pidavat ju olema odavam, kuigi tegelikult võib see olla täiesti vastupidi. Ometi ei tohiks hindu OLULISELT tõsta. Rongiliiklus peab olema odavam kui bussiliiklus. Kui arvestada, et bussipilet Haapsalusse maksab 7 euro ringis ja sellise hinnaga tehtud ka arvestusi tuleviku võimaliku rongiliikluse tarbeks, siis tegelikult on see bussipiletihinnana ülepaisutatud. Riiga on mitu korda kaugem sõita, kuid pilet vaid kaks korda kallim!?

Piletihinna tõus oleks mõeldav vaid vähesel määral, selle järsk toimumine peletab koheselt hulganisti reisijaid. Seega on selle läbiviimine tahtlik reisijate arvu vähendamine ning vastutus langeb just neile, kes sellega hakkama saavad.

Ka mõjutab kuupiletite kadumine, mis praegu diiselrongides olemas ja on oluliselt soodsam. Ei saa unustada, et püsisõitjad väga oluline reisijate kategooria.

Paika tuleb panna ka konkreetsed soodustused. Parem pool muna kui tühi koor - see kehtib ka siin. Pensionäride sõidusoodustused peaks olema erinevad. Nii võiks tavasoodustus olla 30%, väljaspool tippaegu aga 50%. Rongiliikluse üks omadusi ongi ju see, et päevane reisijate voog on laias laastus ühesuunaline, hommikul Tallinna ja õhtul tagasi. Soodustuste paindlikum jagamine tagaks ka vastassuunas reisijate arvu kasvu.

Kindlasti on vajalik ka perepileti soodustus 50%. Eriti tänase elatustaseme juures on oluline, et pered saaksid soodsamalt sõita külla, puhkama, üritustele jne.

PILETIMÜÜK.

Kuigi midagi kindlat pole teada, on siiski kuulda, et kassasid rongipeatustes olema ei saa. Põhjuseks teadmatus, soovimatus ehk maksta renti jm. Mida see tähendab aga piletimüügile (pangakaart jm toimingud) rongides, on küllap selgusetu kõigile. Eriti mitteraudteelastele.

Juba praegu sõidavad küllalt suur osa reisijaid jänest. Sest paljudes rongides ei jõuta lihtsalt pileteid müüa, kassade kadumine suurendab seda osa veelgi. Rääkimata vajadusest rohkem teenindajaid rongidesse tuua, mis on samuti lisakulu.

Kassade puudumine ja Balti jaamahoones räpase turu jätkamine tähendavad, et isegi infopunkti ei tule?

SÕIDUPLAAN.

See nii laialdane teema, et nõuaks väga põhjalikku arutelu. esimesed märgid (intervall-sõiduplaan, ümberistumistega mittearvestamine jpm) näitavad, et puudub konkreetne arusaam ja siht.

Väga pahaendeline on vaid tööpäevadel käigus olevate rongide suur osakaal. Isegi kuni kahetunniseks ulatuvad pausid tipptundidel, olgu siis Riisiperest Tallinna, või Tallinnast Aegviitu ei ole kaugeltki normaalsed. Seegi näitab, et asjadest ei suudeta või ei taheta aru saada. Lisaks rongiliikluse ebaühtlusele tekitavad sellised erinevused alati segadust, mis pole sugugi vähetähtis. Nii on näiteks Elektriraudtee plaanides reisid erinevate värvidega, Edelaraudteel seda teha ei suudetud. Ning see tõi kaasa küllaga reisijate tähelepanematusest tekkinud probleeme neile endile. Ja ka kaebusi. Mis muidugi eriti kedagi ei huvita... Ning see ei kao kuhugi.

Ümberistumised peavad tagatud olema maksimaalses ulatuses. Aegviidust rongi saabumine samal hetkel kui sealt väljub Paldiski rong, on äärmiselt lubamatu. Eriti kui puhkepäevadel erinevused.  Ja lubamatu juba seetõttu, et pime nägemus intervall-plaanist on justkui mingi võlukepikene, kuigi samas kaheteeline raudtee Aegviidu suunal lubab palju paindlikumalt asjadele läheneda.

Elektriraudtee plaan võita mõni minut kiirrongidega tähendab väga suurt reisijate arvu langust. Mittepeatumine Nõmmel on absoluutselt mõistetamatu. Kuigi samas tundub mulle, et ma mõistan põhjust. Seda, et ümberistumistest puudub igasugune arusaam. Ometi on Nõmme selle koha pealt äärmiselt oluline. Nagu ka Laagri. See, et linnaga ei suudeta kuidagi jõuda läbirääkimisteni sealse tasemel parklasüsteemi rajamiseks, on üks mure. Kuid lisaks on Laagri koht, kus väga aktiivselt istutakse ümber erinevatele bussidele. Ebamugavused, ajakaod jm tähendavadki reisijate loobumist "kiirest ja mugavast" rongiliiklusest ehk siis reisijate arvu vähenemist.

PERSONALIPOLIITIKA.

Sellel teemal ei soovita üldse midagi rääkida. Kuuldavasti aga algab nii vedurijuhtide kui klienditeenindajate töö vaid Pääskülast. Rääkimata sellest, kas ja kuidas töötajad peavad tööle saama ja jõudma (ma ei usu, et Elektriraudtee Pääskülla raudteelaste elurajooni rajab!?), on tegemist väga suure lisakuluga riigile ehk Elektriraudteele.

Hetkel on diiselrongide vedurijuhtide "kodudepoodeks" Tallinn, Pärnu ja Tartu. Pääsküla muidugi ka. Teenindajate puhul see veelgi laialdasem. Suuremate või väiksemate mööndustega peale eespool mainitute ka Viljandi, Pärnu, Türi, Valga, Riisipere, Aegviidu. Seda just selles mõttes, et ka neist paigust on töötajaid. Ja nii peaks see lausa ka jääma. Ehk peaks isegi teenindajaid juurde palkama Aegviidust, Koidulast jm?

Küsimus on igale inimesele, kes raudteest midagigi jagab, ülimalt lihtne. Võtame Viljandi ja Türi. Võimalik kolme rongi seismine öisel ajal Viljandis tähendab sealset ööbimist nii vedurijuhtidele kui teenindajatele. Vedurijuhte ööbimas minimaalselt 3, teenindajaid lausa 2 korda rohkem! Miks peab kulutama teenindajate puhkeruumidele (muidugi eraldi ööbimise inimliku tingimusena, mitte kolhoosivariandina, kus traktor kõigile teki peale tõmbab ja magamine ehk puhkamine tegelikult võimatu!)? Teenindajate elukoht antud piirkondades tähendaks aga seda, et jääb ära igasugune mõttetu rahakulutamine. Ning veelgi enam, kuna Viljandist reisijate arv ei ole eriti suur võrreldav hilisemate lisandujatega, on veelgi parem kui üks teenindaja tuleb rongi Viljandis ning teine Türilt!? Või mõnes Tapa suuna rongis lahkub üks rongist Aegviidus?

Seda enam on see oluline isegi Balti jaama keldrikakandite juures puhkamisega või Pääskülas, juhul kui keegi soovib tööle käia ikkagi väljastpoolt Tallinna.

Vedurijuhtide puhul lisaks Pärnule eriti oluline seesama probleem Tartus! Tunduvalt paindlikumad võimalused rongide ja töötajate töögraafikute koostamisel.

BALTI JAAM.

Kui suuremas jaamahoones saab olema säästumarket, siis tähendab see seda, et reisijate ootetingimused ei ole kuidagi võrreldavad Toompea ja selle puhvetiga. Juba praegu peavad olema reisijad alates kella 19-st lageda taeva all. Seda enam, et asjatundmatus tõi kaasa selle, et isegi katusealused, mis tavaks väga paljudes euroopalikes jaamades, puuduvad. Ja millest vist on häbi rääkida, sest selles osas valitseb täielik vaikus, kui Eesti üle uhkusetundmise osa välja arvata.

Balti jaama väiksem hoone ei ole pealinna visiitkaart. Pigem näeb see välja peldikuna. Rääkimata katusealuse pimedusest ning suutmatusest midagi ette võtta. Või lindude poolt täissitutud katusealustest, märgpuhastuse puudumisest, absoluutsest pohhuismist turistide suhtes jne. Turvalisusest ma ei räägigi, sest riik (ehk poliitikud) oma tulumaksuvähendamise teel võimule pääsemise nimel pole soovinudki tuua politseipunkti nii olulisse kohta. 

Kogu suurejoonelise enesekiitmise jm taustal tundub häbemata naljakas, et isegi vanu infotabloosid ei suudetud kaasajastada, rääkimata nende paigutuse mõtestatusest. Olukord on kohutavast hullem, kuid asjapulgad ei suuda midagi taibata. Äkki peaks ikka nendegi palganumbrid üle vaatama? Ehk õnnestuks piletihinda mitte tõsta?

TARISTU.

Uhke presidendisõna. Presidendi, kes Haapsalus priske paraadi ajal rääkis Euroopast, aga mitte Eestimaast. President, kes tümitab miskit ameeriklast vitteris, kuid ei näe Eestimaad!? Kas reisijate arvu või valijate arvu kasvus on Vapramäe, Vorbuse, Sõmeru, Kalevi, Koogiste, Kõnnu jt kohtade inimesed sama ebaolulised kui muu Eestimaa? Minul on hullult häbi, paljude jaoks aga see ongi paljukiidetud Euroopa!

Suured apsakad Vastse-Kuustes, Jõhvis, Kadrinas, Lillekülas jm. Kas Hardo Aasmäe natuke liiga kitsalt asju ei näe? Ehk pole Elektriraudtee sadamapeo paadiuputamine ülekoormuse tõttu ainuke puudus, ehk läheb põhja ka Rehvi suvepäevade paat? Parempoolse ja liberaalse pohhuismiga?

RATTURID, INVALIIDID JA PEREPOLIITKA ÕIED - EMMED!

Ei Parts, Elektriraudtee, Edelaraudtee, Eesti Raudtee ega MKM pole tahtnudki näha tõkkeid rongidele tulekul ja sõitmisel. MKM-i vastus nende FB lehel sel teemal näitas, milline on nende tase. Soomes kuuldavasti pole ratturid tipptunnil Stadleritesse oodatud. Meil pole üldse oodatud. Kuigi isegi MINISTER lubas invaliididele pudrujõed ja piimamäed kokku! Või oli see vastupidi. Tegelikkuses on olukord katastroofiline! Miks ei tule Parts ratastooliga valimisvõitlusesse rongipeatuses? Sest ta teab, et see oleks oma partei torpedeerimine!

 

Ja seda nõuab Ets, kes vaid vihmavarju ja batrakovade nimel tegi tasuta transpordi oma jüngrite jaoks?

Asju, mis suurendavad-vähendavad kulusid vastavalt tegude tasemele (või tegevusetusele), on palju. Raudteeinfo telefon muutunud taas tasuliseks ja pole üldsegi mitte odav. Miks see üldse peaks nii kallis olema? Ja millist infot saavad nemad liinide dispetsheritelt jne? Tavaline helistaja ehk küsib rongi väljumisaega Nuustakult, selle eest kopsakat tasu küsida on häbematus. Teatud mõttes muidugi ka enda tegematajätmiste tagajärg. Oodata aga, et tööpraagi tagajärjel (hilinemised, rikked jne) tehtavate kõnede eest maksta pappi helistamise põhjustajale???

Kus on tasemel infosüsteemid rongipeatustes?