Blogiarhiiv

Reede, 2. september 2022

Viljandi kui kõige fotogeenilisem linn Eestis, 5. osa.

 

 
Tibake viltu see pilt ehk sai, aga siiski minu üks lemmikvaateid.
 

 
Jätkasin järve äärest suunaga Männimäe kaudu jaama. Tegelikult tahaks kord ka Kantrekülas rohkem pilte teha.




 
Väike looduse mudel. Paljudes maailma kantides on üheks üleujutuste ja samas ka põuaolukordade põhjuseks jõgede sirgendamine. Meil on Emajõe vanasängide jm puhul juba mõistetud kui oluline on looklemine. Nii ka selliste väikeste ojade puhul.

 
Allpool on ka paar väga uhket maja.





 
Üldse on Viljandi majad üsna kirjud, nii materjalide kui värvide poolest.




 
Aitäh pakkumast!




 
Aga minu nuhtlus, tõusud. Enne läksin hoopis vaatama väikest ujumiskohta, kus vahel rongiga Viljandisse jõudes ka ujumas sai käidud.


 
Siin leidub nii laialehist kui ahtalehist hundinuia.






 
Hm, keegi põnev tegelane. Lähemalt pildistada ei jõudnud.

 
Eile nägin, kuidas libedavõitu rohurajal keegi tõuksiga alla sõitis, lapski peal ja väiksemgi pidurdamine libedusest käkaskaela viis. Siiski, mõistlikult sõitja püüdis ka laskuda ja ehk oligi natuke põnevust. Aga siinne teerada võib mõnele rattasõitjale õnnetult lõppeda?




 
Nüüd päikesevalgus teine ja loomulikult tegin taas mõne pildi.
 


 
Kui suur kelgumägi (või ma ei tea, mis mägi) välja arvata, avanevad siin paljudele elanikele ikka väga imelised vaated!










 
Miks veel tänagi kommertsvedajad, kes riiki kiruvad, eeldavad, et Viljandi kõige elanikerikkaimast Maailma Lõpust, vabandust, Männimäelt, peaks tahtma kolistada kaugele bussijaama ja tagasi tulles kompsudega koju? Äkki tagaks ikkagi bussiühenduse Maailma Lõpp - Viljandi Bussijaam - Tallinn? Tartusse ikka ka?



 
Bussiootekojad on Viljandis vähe uuemat tüüpi ja mitte päris teiste käkerdiste moodi. Kuid siiski kipakavõitu aj ei ole arvestatud rohkem kui paarile-kolmele inimesele. Igatahes väiksemad kui linnaametnike kabinetid ühele inimesele?
Nali naljaks, vähemalt on kuidagigi ka disainile mõeldud.


 
Mõistan, miks Voldemar Kuslap andis isegi raamatu välja, kalmistutest ja tuntud inimeste haudadest. kalmistul ongi hea jalutada. Vahle ka ehk vaadata sünni- ja surmadaatumeid, mõelda kurbusega küll võõrastest inimestes, aga ikkagi inimestest, kelle elutee vahel vägagi vara katkes.


 
Isegi loodus on ju siin hoopis teistsugune.















 
Busse, nagu juba ütlesin, uhas üsna palju ringi, aga maakonnaliinide liinivõrk on ajast ja arust! Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Oled isegi rongile minnes "vahele jäänud", aga tasuta bussiliikluse vastu tegutseb sinu erakond mehiselt! Vapralt! Raharaiskavalt! Ehk siis Isamaalise Ebaefektiivsuse ja Bürokraatliku Liikumise Erakond ehk IEBLA?
 







 
Oligi vist ainuke veevõtukoht, mida Viljandis nägin. Aga see pole joomiseks.





 
Kalmistul näeb ka igat värvi mammusid, tõsi, ikka mürgiseid. Ilu siiski.















 
Siingi katuseid "mitmes kihis".


 
Busside disain aga vist üks ilusamaid Eestis?



 
Huvitav, et sellises kiirsöögikohaski olid hinnad üsna madalad!

 
Siin liikudes saab aga aimu, et ka põõsad võivad olla üsna head linnahaljastuses mõningatel tänavatel.




 
 

 
Kui Elisa jt aina hindu tõstavad ja isegi enam läbiõhusüsteeme ei arenda, sundides selle asemel peale interneti ühendust, siis äkki hakkavad ka "taldrikud" taas moodi tulema? Pole uurinudki, millised on hinnad ja pakkumised, aga ise maal harva olles küll ei tahaks mitutkümmet eurot maksta. Sisuliselt mittekasutamise eest.







 




 
Jaa, Kantreküla pildistamistuur tuleks ka ette võtta. Kunagi oli see põhitänav, sest seal "tagapool" asus ka puhkeruum ühes korteris. Kui ikka seal hommikul sisse magasime, oli alles lidumist jaama ja rongi hiljaksjäänud väljumisi...

 
Erksinine ajutine katus tagaplaanil ja kolemust sein ees. Pihlakavärvid igatahes meeldivamad.



























 
Varsti aeg rongile minna.
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar