Blogiarhiiv

Neljapäev, 22. september 2022

Posti tänaval.

 

 
Täpsemalt siis Posti ja Karja tänaval. Tahtsin tänavat näha uuesti ja enne kui lehed langevad, et tajuda muuhulgas ka haljastust.

 
Tänava ümberehitus tekitas palju kirgi. Mina ahhaks sellele hindeks 4+, kuigi mõtlesin ka 5- le. 
Pihlakaid olen nüüd üsna palju üle Eesti näinud ja kahtlemata sobivad need kohati linnatänavatele. Väga palju annab juurde juba marjakobarate värv ja mida suuremaks puud sirguvad, seda rohkem nad mõju avaldavad. Siinse parkla juures pidanuks aga kindlasti istutama suurema võraga puid, olgu siis pärnad, vahtrad vm.

 
Hinde tõmbaski alla eelkõige haljastus. Pean tõepoolest "rohelistest kopsudest" lugu ja nagu on teada, on nii puud kui ka kivid-asfalt need, mis kogu linna elukeskkonda mõjutavad. Rahast ma isegi ei räägi, kuigi iga kivi maksab ja seega on ka raha ehk üleliia kulutatud. Roheluse vähesus ja kivirohkus mõjutab eelkõige jsut linnakeskkonna temperatuuri ja see ei ole vähetähtis ei täna ega ka tulevikus.

 
Kitsavõralised haavad kasvavad ka suureks, aga nii palju kui ma neid linnades näinud olen, siis need ei imponeeri paraku grammivõrdki.

 
Kastanid on need, mis paljudes kohtades vägagi sobilikud, kahjuks on meil juba mitu aastat hobukastani-keerukoi, misroheluse hävitab. Loodetavasti see haigus taandub mingi aja jooksul, aga kindlustunnet ei ole.

 
Muidugi on praeguses olukorras ka plusse, sest tõepoolest, majade ilu paistab täiega välja ja majad on miski, mida ma vaatamast ja pildistamast ei väsi. Aga pole kahtlustki, et kui mõnes kohas sel tänaval oleks istutatud teisi puid, poleks see ka kuidagi vaatepilti rikkunud. Üksikudki suuremad puud ei saa varjata mitte ühtegi asja igast küljest!


 
Kõnniteed on siin aga nüüd tõesti laiemad ja see on tõsine pluss. Vahepeal (bussipeatuste taga jm) rattarada kül visuaalselt katkeb.  Nii vähe kui rattureid see kord ka nägin, siis hoiti üldjoontes "oma rajast" kinni. Kuuldavasti aga seegi kirgi tekitanud ja kohati kindlasti ka õigustatult. Alati ei saa järgida kindlat rada, pigem peavad inimesed ikkagi suutma loomulikul moel tänavaruumi ära mahtuda. Ja olgu lahendus milline tahes, jalakäijatest mööda kimada ei tohi kindlasti. Loodetavasti siin linnas seda ka eriti ei juhtu, seda enam, et tõuksidehullust a la Tallinnas, siin ei paista. 
Bussiootekojad on kena kujundusega, paraku aga täisklaasist ja seega need päikeselõõsa eest kaitset ei paku.


 
Kohati on aga näha veel ka uhket rohelust.

 
Et nagu ikka, olen Haapsallu tulles toonud siia päikese, nagu vahel Arvoga naljatasime, siis jalutada ja pildistada oli ülimalt mõnus. Kusjuures Arvole mõtlesin ikka mitmeid kordi kogu selle ringkäigu juures. Ta oli alati justkui siin puhkamise loomulik osa, kohtumine oli pigem reegel. Tundsin temast puudust lausa.

 
Madalhaljastuse kohta aga ei oskagi midagi öelda. Iseenesest on ju "rohelised laigud", aga nagu ei ole ka. Mitte et see kuidagi siin inetu oleks

 
Miinust kasvatavana tunduvad ka need parkimiskohad. See, et keegi nurga otseks sõidab ja muruala rikub on üks asi. Aga talvisel lumekoristusel saab see olema tõeline peavalu ja kuluartikkel? Või äkki siiski eksin?

 
Mõned puud on ka välja läinud, ka siin? Aga ehk linnavalitsus tunnistab siiski vigu ja puudusi ja mõnes kohas, kus vaja uus puu istutada, valitakse ka mõnegi sobivama puu? Kus ruumi vähe ja (eks omajagu kindlasti mõjutavad puud ka maju), ei pea seda tegema, aga laiemal alal võiks küll.

 
Aga eks parema arusaama haljastusest saabki aastate pärast, mõnes kohas aga tundusid need pihlakadki üpris armsate ja sobivatena.


 
Paar korda juhtusin märkama korrektset parkimist, kus ei püütud n.ö. lõigata, olidi hoopis varmad veidi tagurdama, et mitte muru osa kahjustada. Hea tunne! Paaris kohas oli küll parkimiskoha piire terva- mitte täisnurga all, see teeb parkimise muidugi lihtsamaks. Miks enamuses aga täisnurgad, ei tea.


 
Pinke oli paigaldatud meeldivalt palju, kuid sisuliselt polnud ühegi juures puud, mis varju annaks. Seega, see apsakas näitab küll, et planeerijad või tegijad pole kunagi vist varjulist istumispaika vajanud ja küllap ei vaja ka vanas eas?



 
Valgusreostusest räägitakse ka vahel, aga üldiselt väga harva. Ometi on sellelgi oma mõjud. Kõva miinus Posti tänava väljanägemisele ongi need valgustid. Sellisel tänaval on vaid üksikurd koha, kus need ehk mõttekad, näiteks kaubamaja parkla ja ek ka ülekäigud. Üldiselt võinuks need aga üldse olemata olla! Täna annab sellele arvamusel tuge veel ka elektrihind. Ja ütlen juba ette ära, et öösel Posti tänav mitte mingit ilu ei kiirga, tunne on sünge ja kõle! On küll ehk harjumatu, aga kõnniteede valgustamiseks piisaks oluliselt väiksema võimsusega valgustitest majadel ja väravatel-aedadel. Mingi valgustugevuse euronõudeid sõiduteel pole vaja taga ajad, omavalitsus pigem pidanuks ostma stiilsed, läbimõeldud lahendusega valgustid ja hämaruseandurid ning aitama majaomanikel need paigaldada. Kulu edasisel kasutamisel pea olemat, majaomanik saaks soovi korral selle anduri taha lülitada ka oma lambid hoovis jne. Tean, mida räägin, sest endises aianduskoperatiivis tegin samuti, ühest valgustist värava juures piisas krundiosa ulatuses tee valgustamiseks. 
Igal juhul annaks stiilsed ja sobivad valgustid hoopis ilusama ilme tänavatele ja majadele.


 
Iluõunapuude puhul on plussiks muidugi õitsemine ja nii võib lühikest aega ilu olla rohkem kui tavapuude puhul.

 
Aga no vaatan, mis nurga alt tahes, kuhu ikkagi talvel lumi lükatakse+ Puude ümber kõrgeteks vallideks? Või pannakse kõnnitee tehnika lund ristisuunal sõiduteele lükkama ja toimub pidev lume äravedu?

 
Vaade aga on peatänaval imeilus ja seda just tänu fantastiliselt ilusatele ja mitmevärvilistele majadele



 
Sellised vaated on klassikalised kui nii võib öelda ja minu erilised lemmikud. Mitut värvi majad ja kõik muu, mis pildile jääb. Vahel on ainult mure tüütute postide ja muuga, mis võib pilti risustama jääda. Pildile annavad aga palju juurde selliste majade uksekatused, puitpitsid, vihmaveetorud, korstnad, rõdud ja palju-palju muud. Kõik see, mis võib maja vaid veel enam eriliseks muuta.




 
Reta Majutus, hea ja soodne majutuskoht erinevate võimalustega. Kesklinn on veel eriline pluss.









 
Kui hiljuti postitasin pilte Viljandist ja nimetasin seda kõige fotogeenilisemaks linnaks, siis seepärast, et seal on vanalinna ja eramute rajoonid suuremal alal ja nii seal ka hirmpalju pilte tegin. Aga Haapsalu on raudselt kõige ilusam linn Eestis, nii et siin kui vurrkannina keerutama jääd, siis pildistangi kõike ümberringi iga mõne sammu järel. Iga nurga all kõik ju muutub!
 
Muide, mingeid jagelemisi oli siin tänaval ka treppide teemal.



 
Kohati on siis jalgtee ja rattarada koos, kohati eraldatud. Talvel lükatakse lumi rattateele ja siis, kui rahvast liigubki vähem, saavad ratturid ikkagi vaid kõnniteel sõita? Vaevala aga sest probleemi tulebki, talviseid rattasõitjaid meil ju üsna vähe.

Muide, kas Haapsalus kuskil ka elektrirataste laadimiskohti?

 
Kerge lõuna võiks aga kohe teha?




 
Nali naljaks, kas kartulite kohta on lihapalle liiga palju? Ei siin koonerdata! Ja praad mulle maitses.

 
Trepid siinsetel majadel väga erinevad ja käsipuud igal juhul väga olulised.


 
Haapsalus ei tea kunagi, missugused majakesed võivad hoovides veel peituda.

 
Kohati ka torud olemas rataste lukustamiseks.

 
Seekord jäi ses uues kohvikus käimata, aga tundub olema ka soodne lõunasöögi paik.



 
Hiljuti renoveeritud uhke villa majutuseks ja tore on ka, et majutuskohtadesse suunavad viidad üleval.


 
Kõrvaltänavates rohelust kohati (veel on) rohkem.

 
Jube ja kohutav!!! 
Mittevajalik ja raiskav!!! 
Sadades tonnides kallist terast (ja aina kallimaks läheb) ning tuhandetes eurodes elektriarveid..... 
No ei poolda ma lihtsalt seda, olgu see pealegi minu kiiks! Lisaks kõigele on need postid segavad eriti talvel lumekoristusel.


 
Siin ma lähemalt ei vaadanudki, kas puud välja läinud (kuskil keegi olla neid ka murdnud) või ongi mingid madalhaljastus lapikesed.












 
Vaadata ja märgata on nii palju, mida ma aga ei leidnud, oli veekraan. Kuni tükimat aega hiljem ühele otsa koperdasin. Kindlasti ei tohiks need olla sama terashallid nagu elektrikapid vaid need peavad ikka märgatavad olema. Selgelt ja konkreetselt. Sest mis kasu sellest on, kui seda ei leia?



 
Siitmaalt algavad vähe asjalikumad lambid ja selgelt ka aru saada, et niisugust materjaliraiskamist siin pole. Hea seegi, kuigi endiselt jään veendumudele, et majade küljes valgustid on tuleviku teema. Kõik sõltub ikka sellest, millal mõistus koju tuleb.








 
Nii lihtne see ongi - juhe majast välja ja valgusti seinale!

 
Sellised isolaatorid peaks olema üsna vanad, võimalik, et isegi tsaariajast.



 
Miks ülekäigud võimalikult ebatasased peavad olema, jääb ka arusaamatuks. Selle üle on aeg-ajalt vaieldud, mina pole aga siiani aru saanud. Kuuldavasti vahetatakse need küll välja, kuigi siiamaani aktiivsust ei paista.































 
Siia tekkinud ka mingi aasia söögikoht.




 
Ammu juba Posti tänavalt otsaga Karja tänaval, aeg uue postituse juurde minna. Mitte kuidagi ei tahtnud ka tagasi minna, sest tunne niivõrd hea ja niivõrd positiivsed emotsioonid vaatamisest ja pildistamisest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar