Blogiarhiiv

esmaspäev, 30. aprill 2012

ERM osaks rahva igapäevaelust.

Väga lühidalt kokkuvõetuna võiks ERM olla Eestimaa looduse ja rahva keskel.


Eesti Rahva Muuseumi ehitusplaanid on saanud tagasilöögi ja see oleks parim aeg veel kord kaaluda muuseumiga seonduvat. Rahastusest ilmajäämise üks põhjus oli nn turismiobjekti küsitavus. Teisest küljest on peale seda rohkem tähelepanu pööratud muuseumi teistele aspektidele.
Kuigi poliitikud on lubanud ERM-i valmis ehitada samas mahus, sama koha peale jms, siis ometi on avaldatud arvamust, et sobimatu on koht, muuseumi hoone suurus, liiga optimistlik külastajate arv, pileti maksumus jne. Jälgides selleteemalisi artikleid, jääb minule kui tavakülastajale/vaatajale mulje, et suures osas nii ongi. Kindlasti peab muuseum, eriti ERM, olema turismiobjekt, kuid samapalju ka atraktiivne vabaajaveetmise koht ning oluline hariduse andmisel, rääkimata kultuuri ja eksponaatide säilitamise vajalikkusest.

ERM-i ehitamine Raadile on minu arvates halb idee nii hoone suurust ja edaspidiseid kulusid arvestades (lähtun enamjaolt vastava ala spetsialistide väljaütlemistest) kui ka liig ühekülgne lähenemine, mis on eriti oluline külastajate arvu seisukohalt. Muuseumi olulisteks eesmärkideks varade säilitamise ja eksponeerimise kõrval peaks olema lisaks atraktiivsus ning erinevate eksponeerimisvõimaluste pakkumine. Nii olen veendunud, et hetkel ERM-i näituste majas vaatamiseks väljapandud Eesti taluelu eksponaadid ei sobi ühessegi kivihoonesse, olgu väljapanek kuitahes põnevalt ülesehitatud. Sellised eksponaadid sobivad vaid ehedasse talumajja ja -maastikku, midagi sarnaselt Vabaõhumuuseumile. Sama lugu on tegelikult sugulasrahvaste eksponaatidega.

Erinevaid nüansse on niivõrd palju, et nende üleslugemine läheks väga pikale. seetõttu toon välja vaid mõned, mille üle tasuks arutleda.

* Muuseumi asukoht. Muuseum peaks asuma kohas, kus oleks hea ühistransport, mis sobiks külastajatele nii Eestimaalt kui välismaalt, sealhulgas suurte gruppide kohaletulemiseks.

* Teine oluline kriteerium asukoha pealt on lisavaatamisväärsuste olemasolu. Anti Poolamets pakkus asukohana välja Põllumajandusmuuseumi Ülenurmel. Kindlasti tasuks ka seda varianti kaaluda.
http://arvamus.postimees.ee/802034/kuidas-saada-uus-eesti-rahva-muuseum-lisarahadeta/
Mitmeid huvitavaid vaatenurki puudutas ka Maris Meiessaar
http://www.epl.ee/news/arvamus/kuidas-tootus-opetas-mind-muuseume-armastama.d?id=64320899
Kindlasti on neid kohti veelgi. Minu arvates oleks üks väga sobiv koht Tabivere lähedal, Vooremaa MKA. Tabiveres on väga hea ühistransport ning imeline maastik, mis oleks täiendav publikumagnet turisti jaoks. Hea rongiliiklus tagaks võimaluse mugavalt kohale jõuda ka Euroopast või SRÜ suunalt tulevatele turistidele, samas on see piisavalt lähedal ka Tartule, mis võimaldab vajadusel kiire jõudmise ka Tartusse. Kindlasti tiheneb rongiliiklus lähitulevikus oluliselt.

* Tabivere ümbruses, põhimõtteliselt Vooremaa MKA-l asuvad matkarajad, vaatetornid, järved, mõisad, muuseumid, mälestusmärgid, Kalevipoja lingukivid ja säng, Saadjärve Looduskeskus ja Jahtklubi, kirikud, Elistvere Loomapark, plaanitakse Jääaja Teemaparki. Kaiaveres asub ka Vudila Mängumaa. Selliste täiendavate vaatamisväärsuste olemasolu tähendaks külastajate seisukohalt seda, et külastades üht, on oluliselt suurem võimalus, et külastatakse ka teisi.

* Asukoht n.ö. vabas looduses annab võimaluse ehitada ERM-i järk-järgult ja osaliste investeeringute toel.

* Sarnases asukohas on lihtsam ühendada erinevaid eesmärke - muuseumi eri ajastute eksponaadid erinevates sobivates hoonetes, millised isegi ei pea olema originaalid, vaid jooniste järgi tehtud uusehitised, alustades taluhoonetest ja -õuedest jne. Esiaegade ekspositsiooni saaks ehk ühendada isegi Jääaja Teemapargiga.

* Erinevate hoonete vaheline ala saaks ära kasutata väliste vaatamisväärsuste paigaldamiseks (mälestusmärgid, ausambad jms), samuti on samas võimalik teha teemapäevi, käsitöö- ja muuga seotud üritusi, väljasõppe koolitunde, käsitöö laatasid, vabaõhuüritusi jne. Ekspositsiooni asumine erinevates hoonetes annab külastajatele võimaluse vaheldusrikkamalt liikuda, mitte viibides tundide viisi ühes hoones, samuti sobivas kohas einestada, mis omakorda saaks olla seotud rahvustoitude valmistamisega kohapeal, toitlustusüritustega jne.

* Erinevate vaatamisväärsuste olemasolu annaks võimaluse soovi korral rakendada ka erinevat (ka muuseumite alla kuuluva) transpordi rakendamist külaliste teenindamiseks, olgu selleks siis auto- või bussitransport, hobutransport või muu. See omakorda võib tuua kaasa mõne transpordiliigi muuseumi tulemise samasse, mis on omakorda lisamagnet. Kuna kitsarööpmelise raudtee muuseum plaanitakse kolida Lavassaarest Türile, siis selle koha pealt on vist juba hiljaks jäädud, vastasel juhul oleks mina näinud erinevate objektide vahelise ühe transpordiviisina kitsarööpmelist raudteed.

* Muuseumihoonete ja nendevahelise ala järjestikuse asetuse korral on samasse, n.ö. tahaplaanile ehitada eksponaatide hoidlad, mida siis samuti saab ehitada järk-järgult. Kuna hoidlad ei vaja ilmtingimata väga erilist arhitektuurilist lahendit, oleks seega nende ehitamine kindlasti tunduvalt odavam kui hoidlate asumine ühes suure hoidlas.

* Piisavalt palju oleks kindlasti võimalusi ka omaaegsete filmide näitamiseks mingis hoones, samuti helisalvestiste esitamiseks.

* Asupaik vabas looduses võimaldab korraldada ka vabaõhuetendusi, muusikalisi ettevõtmisi, folklooriüritusi, jaanipäeva, jõulude ja muude tähtpäevadega seotud ettevõtmisi jne.

* Kuna mitmed teisedki muuseumid vaevlevad ruumipuuduses ja olemasolevatel pole piisavalt kohati ka külastajaid, siis oleks võimalik leida ehk piirkonnas koha ka neile, olgu selleks siis Geoloogiamuuseum koos puursüdamike hoidlaga või miski muu.

* Oluline on loomulikult turistidele (eriti välisturistidele) Eesti looduse tutvustamine koos puhkamisvõimalustega antud piirkonnas.


Nagu mainisin, on eriti oluline erinevate hoonete ehitamisel järk-järguline rahastamisvõimalus, kuid ka erinevate külastusobjektide olemasolust tulenevalt ka tunduvalt suurem külastajate arv. Ja kuigi ERM-i praegune projekt olemas, siis tegelikult ei välista see ju asjaolude muutumisel teiste lahenduste võimalust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar