Kui ühistranspordi teemal tehakse palju tühje sõnu. Või turismi arendamisel. Või rongide/ooteplatvormide teemal. Või paljus muus. Siis inimene ei tohiks nii kergesti leppida sellega, et teda peetakse rumalaks. Sest nii on, kui mingil teemal räägitakse ümmargust juttu ja puudub enesekriitiline arvamus.
Ainult sõnadega ei tee midagi ära asjade paremaks muutmisel. Vaja on rohkem tegusid. Vahel ka tasuta.
Tulin koju, mitmel päeval juba olnud vaid töö. Kas inimeste pärast või hoopiski raha pärast. Õnn ei peitu rahas. Vaid selle hulgas! Hea ütlus. Kuid päriselt ma sellega ei nõustu. Kellel jätkub seda kätepesuks, kellel shampuse- või piimavannis käimiseks. Või ümberilma lendamiseks.
Võtsin muruniiduki, bensiin on ostetud ja osakese sellest võib kultada ka kaugemal. Istutasin kord mõned kastanid külatee veerde. Mõni küll läks välja, aga kolm kasvavad. Ja üks vaher. Ühe sõitis puruks palgatöölisest traktorist vist. Pole viga, toon midagi muud asemele. Nüüd siis niitsin üle pika aja teeääre puhtaks.
Aga kui siinseid kirjutisi loete, siis avaldage ikka arvamust. Iga arvamus on väärtuslik. Välja arvatud ehk õelus ja kadedus. Selliste arvamuste kirjutamiseks pole küll mõtet vaeva näha. Keegi küll kuskil pläralas kirjutas, et mu blogi saast! Kehitan vaid õlgu. Ilma põhjenduseta selliseid arvamusi ma ei aktsepteeri.
Vahel satub siia blogisse palju "eksikülalisi". Kes tahab osta maasikaid või kanu, või otsivad head sääsetõrjevahendit. Ikkagi kirjutage oma arvamusi. Millisel iganes teemal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar