Blogiarhiiv

esmaspäev, 1. mai 2023

Kevadpüha ja -laat Vabaõhumuuseumis 1. osa.

 

 
Nõndaviisi, muuseumikaart on ostetud! Tõsi, jäi küsimata, kas võin ikka samasse muuseumisse ka korduvalt aasta jooksul tulla? Sest kui aus olla, siis tundub see pilet tõsiselt LIIGA ODAV!?
 
 
Siuh-viuh olin bussiga kohal, pühade aeg ja liiklus hõre. Tubli proua bussijuht küll peatus ka seal, kus reisijaid polnud, aga tühja kah, ega sellega ju suurt aega kaotanud. Kütust ehk vaid kulus tibake.

 
Muuseumi väravas olev pood on oma sortimendilt aina paremaks muutunud (natuke pilte hiljem) või lihtsalt tundus nii.

 
Kui nüüd tagasi mõelda ehk siis näiteks võrrelda Kultuurikatlas toimunud Leivafestivaliga, siis too oli puhas bisnis, siinne aga pigem laat nagu päris. Siin ei võeta müüjatelt kaugeltki sellist renti nagu seal ja ega ma tõenäoliselt enam sinna festivalidele ka lähe. Kindlasti mitte kohvi- vm festile.

Siin oli võib olla veidi vähem toidukraami võrreldes eelmise aasta Leivapäevaga, aga muu peale toidu oli ka huvitav, kuni kohaliku riiete toodangu ja eheteni välja.  Mina igal juhul tühja kotiga ei jäänud ja tasku ka tühjaks ei saanud.

 
Et üks postitus liiga pikaks ei veninud, pidin kaks osa tegema. Kui olnuks veel tunde seal, võinuks ka 10 osa teha, sest siin on alati uus ja huvitav pildistada. Tonnides.

 
Lõunamaised ülimagusad magusasjad mind siiski ei tõmba. Pole seda magusasoolikat vist nii palju.


 
Neist olen mõnda varemgi proovinud, on hea kraam küll. Pildistades, nagu ikka, püüdsin ka tootja nime pildile saada, et kui kellelegi siis miski silma torkab, leiab ehk piltidelt ka tegija nime üles. Veel parem alati siis kui varikatuse peal vm moel nimi suurelt nähtav.


 
Ei tea, kas öise luuaga kihutamise tagajärjel, aga ka värske hapukurk paistis hästi peale minevat.




 
Taas kord olid aga hiidlased kohal ehk siis HALDJALEIB lettidel ja kuigi seekord võõramaise nimega sai müügis (ja pärast ka kuklid röstsibulaga), siis loomulikult ma ei jätnud ostmata. Tagasiteel muidugi, sest kaasa kõike ei taha tassida. Lahkelt pakutakse meeldiva (ausa) hinnaga ja nagu kodus selgus, olid kuklid tõesti head soolavimmaga.  Ka see itaaliapärane asi, mille nimi mulle meelde ei jäänud ehk siis suur ürtidega ja vist soolahelbetega sai väga hea.


 
Kui vereõhuga seotud südameprobleemid vahel tekkivat justkui söömiseks, siis ehk on hea lõunasöögi alla üks pits visata? Näis.

 
Ohoo, kurrelid müügil! Pole neid veel kunagi söönud, aga prooviks ära? Tegu siis kevadseentega, mis võivad otse pannile lennata, aga mitte süüa koos alkoholiga. (Seenegrupis seda ütlust OTSE PANNILE ei tohi kasutada). Küll aga ei tohi seda mingil juhul teha kogritsatega!


 
Hm, mullu saime ka tablette osta, aga vaat ei mäleta, kas sama tegija?


 
Shamaanide värki siin juurde siiski ei tehtud, aga jätsin just selle pildi, sest vahava ju, nagu oleks midagi manatud?

 
Tegelikult on alati niiiiii soe selliseid vaatepilte näha. Ju on siis ikka geenides mingi mälestus esivanemate kaudu kaasa tulnud, aga tegelikult vägagi tahaks elada vanas palkmajas, tatsuda sellistes hoovides, nõjatuda aedadele või nautid lihtsalt olemist!

 
Fantastilise mulje jätavad ikkagi üsna autentsed "elanikud", olgu siis raamatuga vm poseerides, teel vastu tulles või head juttu vestes.


 
Lastega oli tuldud väga palju ja õnneks polnud ka ilmal viga, üsna soe, eriti eilsega võrreldes. Pärastpoole küll justkui tuul muutus veidi kõledamaks, aga vahepeal riskisin isegi kampsuniväel liikuda. Ja nii mõnus näha, et lastel enamasti lusti ja jaksu laialt käes.

 
On pildid nii mõnusad, aga muidugi peavad vahel ka inimesed pildil olema. N.ö. aksessuaaridena, sest mis talud ja hoovid need muidu on. Kui lähemalt teen, siis loomulikult ka enamasti küsin. Ja enamasti pole ka pildistatavatel selle vastu midagi. Aitäh! Te annate sageli piltidele nii palju elu ja särtsu juurde.







 
 
Rahvast tundus siiski vähem olema ku mullusel Leivapäeval, aga ehk mindi pikemate puhkepäevadega seoses ka maale "elama" (veel kord põhjendus 4-päevase töönädala vajalikkusele).

 
Kel aga diabeedi vm mure, ei jäänud siin päris ilma, mõeldud neilegi inimestele. Väga huvitavad asjad muidugi. 



 
Teada-tuntud head pirukad ja pärast ma enam nii tühja letiesist ei näinud.



 
Ja siingi oli hea soolane amps küll.








 
Väga mõnus oligi see, et sai jalutada osa lette läbi, vaadata ja maitsta, siis põigata mõnda tallu ja taas lettide manu. Ehk võinuks ka tee vastasküljel mõned pingid olla, et pirukat nosida või niisama istuda.

 
Lõõtsamuusika ka muidugi kuulus asja juurde.

 
Samas aga ka vaikus ja rahu. See oli justkui kogu aeg olemas, hoolimata lõõtsast või inimeste häältest ja laste kilkeist. Mets ikka oluline, vaid riigi mahamüüjad, ärikad, (metsa)vargad ja petised ei saa sest aru.








 



 
Aitäh!

 
Meil ikka leidub neid, kes ütlevad, et meile alati kõige kohta valetatud. ja kui hoolega vaadata, siis ka vana talu õues oli juba roosa tõuks olemas? Põlnd üldsegi vaid hobesed...



 
Kalja manu seadsin ka sammud, sest vahepeal ajas janutama küll, veekraane siin aga pole ja pudel sai tühjaks.

 
Osa pudeleid vist ratastega? Peab minema lähemalt kaema. Kuigi sain juba aru, et need on samad head veinid, mida ka Vorstiabist olen osta saanud...



 
Seepe pakutakse üsna suures valikus, huvitav, kui palju miski nende koostisosadest tõesti kasulik on? Usun neisse, aga huvitav oleks kuulda küll pikemalt. Siit natuke leiabki.
 
 

 
Oh jestas, kui ilus!





 
Üks parimaid lõkkevariante. Kusjuures mina olen alati kasutanud väiksemat, 4 kihiga, altpoolt lugedes kihtides 7-7-6-6 kivi. Parim grillimiseks, hästi soojendav ja ka sädemeid väga ei lennuta.









 
 

 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar