Blogiarhiiv

pühapäev, 14. mai 2023

Kalamaja päevad, 2. päev - hoovikohvikud ja mustrid.

 

 
Kalamaja päevade teisel päeval oli imeilus ilus jällegi, aga tundus varjus natuke tuulekest olema ja see mulle meeldib. Rahvast oli tohutult ja seegi ülitore. Nagu ka kohvikute rohkue. Lihtsalt vantsisin, siin-seal natuke mekkisin ja ostsin ka kaasa. Aga vantsimine tähendas ka tüüpilist - ikka pildistan puid, maju, mustreid ja ka inimesi, lisaks kohvikutele ja sellele mis laudadel. Sest patt olnuks seda kõike mitte teha! Nii ilusatel Kalamaja päevadel.
 

 
Ja inimestele see kõik ju ongi, nii et ilma inimesteta piltidel ei saa. Eriti asjalike väikemeesteta.

 
Tegijad olid aga igal pool kõvasti vaeva näinud ja tore, et ka lapsed, suuremad ja väiksemad, kaasa lõid. Vahel nimetatakse seda töökasvatuseks, aga mitte ainult ju, vaid on ka suhtlemist ja kindlasti neile endile vaheldust. asjalikkusest rääkimata ja oli tõesti hea, kui nad ka julgelt selgitasid, mida pakuvad jne.




 
VÄGA ilus keraamika!



 
Ja kuidas mulle meeldivad need majad, alati, iga ilmaga erisugused.





 
Kalamaja ehk suurimgi võlu minu jaoks ongi hoovid, ükskõik kus võib avaneda majade vahelt jm erisuguseid vaateid. Ninapidi mobiilis olles seda ei näe, tuleb peaga kruttida nii et vähe pole.











 
Valge maja iseenesest ju ilus ja puhas, aga arhitektuur siiski ei sobitu. Või arvan vaid mina nii? Ma pole ju ka suuremat sorti kunstimeelega inimene.








 




 
Maitsesin ka sedasamust kimarit, mis nägi välja nagu miski kala, aga tegelikult vetiatest tehtud, sees mingid nuudlid ja tiba tshillikastet peale. Päris huvitav oli teine.



 
Modellid aknal kutsusid paljusid pildistama.

 
Muidugi põikasin ka Salme juurde.










 
Eks ka taimed kastides ole ilusad, kuid kindlasti ei saa kuskil mujal nendega üle võlli minna. Kardetavasti neid tuleb Vana-Kalamaja platsile ja Balti jaama, aga varju ei anna, kulukad hooldada ja ka hapnikku  ei genereeri. Kuumalainete leevendamisest rääkimata.
Muide, siiani pole salme juurde ka avalikku veekraani tekitatud, ürituste ajaks võidaks tünn küll tuua, aga joogivett vajatakse iga päev.












 




 
Vinged retroasjad.

 
Ja tegelikult küll oli hea liikuda, kui autod pidevalt ei sõitnud. Tõsi, parkivaid autosid on Kalamaja täis, eks täna ka mujalt tulnuid.

 
Kastikad aga koguvad tõsiselt populaarsust, hektarite viisi vastaseid ei morjenda vist suurt kedagi. Tahan, ostan, sõida. Lastega või hoopis kaubakraamiga.












 
Kalamaja Põhikooli (nüüd siis vist GAG) oli lasteala ja nendel seal tegemist jätkus.





 





 
 
Vau, võrride näitus!
















 
Muidugi on kuldaväärt ka hea muusika või ... hoopis viktoriin?




















 
Volta kanti peaks ka ükspäev kolama minema.




 
Siit, Volta juurest, läks kunagi viadukt üle kaubapargi ja siit sai siis ka sugulastele külla mindud.


 
Rohelus veel tärkamas, aga juba on varjulisusest kasu.


 
Üks väheseid asju, mis rikub miljööväärtust, on need jubedad postid. Ja ometi saaks neist enamusest loobuda, vaid poliitikuid see ei huvita. Isegi keskkonnasäästu koha pealt, va rohepealinn...

Tegelikult ei tahaks ilusat päeva rikkuda selle rohepealinna "mainega" ega ka postidega. Seda enam, et probleeme veel ühistranspordi jpm. On igatahes selge, et kui Keskerakond on Tallinnas sama jõuetu ja nõrk nagu riigis, siis pole neil ka siin pikka pidu. Aga alternatiiv ei tõota ammugi head. Jäägu siiski see praegu kõrvale....



 
Huvitav, mitmendal kohal Eestis on jämeduselt see hõberemmelgas?


 
Ilmaga on aga järjekordselt vedanud mis kole!












 
Ja rahvast aina tuli ja tuli.








 
Appi, moosi jõudis juba maha minna! Aga pole viga, magusaamps peletab kõik mured.
 

 
Kalamaja  Vanakese pilk?













 
Kalju kirikus.




 
Olgu siin valgustid millised tahes, on need ikka nagu sea selga sadul!


 
Vana-Kalamaja tänav hakkab ilmet võtma! Aga juba on ka keegi leidnud, et laiad kõnniteed on head parkimiseks! Karta on, et sellega tuleb veel pikk ja raevukas sõda. Küll aga on ilus kui aina rohkem puid istutatakse, mis sest elinn vist paneb siin ja ka Balti jaama taga sellega kõvasti puusse. Eks näis...


 
Aitäh väikese limonaadi ja vaeva eest ning natuke tippi ka!






 
Äkki peaks elanikele kohustuse peale panema? Igal nädalal mingil tänaval peavad kodukohvikud avatud olema? Nali naljaks, kahju, et ei jaksa süüa siin lõpmatuseni, sest isuäratavalt head-paremat tõesti igal pool.

































 






 Ma ei kahtlegi, et absoluutne enamus jäid tänase päevaga rahule, sest kõik oligi ülimalt mõnus!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar