Blogiarhiiv

Neljapäev, 18. august 2022

Tulevik on täna/v.

 

 
Ohoo, siinne veekraan on nähtavaks tehtud!
 
Pea nädal aega kuumaga toas, aga enam ei suuda. Kasvõi natukesekski õue, täna päeval ka veidi jahedam ja tuulekestki, sp otsustasin proovida. Ja et Rävala puiesteel üritus olulisel teemal, siis miks mitte kaeda?
 
Muidugi, ürituse nimetust võib kaheti mõista. Musta huumorit kasutades meenub mulle karikatuur, kus üks kodutu küsib teiselt:
"Kuidas sa kodutuks jäid? Alkohol või narko?"
Teine vastab:
"Ei, unustasin lambi põlema"....

Tulevik ei tohi vähemalt tänaval olla, aga tänav on oluline küll. Kütus on asi, mille säästmine peab olema üks põhiprioriteetidest ja autojuhtide mugavus ega egoism ei saa olla piisavaks põhjuseks jätta kõik vanaviisi.

Joogiveest rääkides, ka seal üritusel oli jutuks ja esines ka meie pealinna kui Euroopa Rohepealinna 2023 tegelane. Nende kamp ei ole FB-s siiani oma "üle 30 veekraani Tallinnas" kiitlemise puhul esitatud küsimusele, et kui palju kraane tänavu lisandub, siiani vastanud... Nii et sõnu on, aga tegusid endiselt vähe. Praegused kuumalaine aga näitavad, et selline tühikargamine ja viivitamine on pahatahtlik ja lausa kuritegelik!
Tegelikult pidanuks mitte ainult tänaval trassile kraane paigaldama, vaid leidma ka võimalusi linnale kuuluvate hoonete seintest neid välja tuua!
 




 
Tammsaare pargis joogiveekraani pole, on palju puid, aga ka kiviväli. Hea oli muidugi näha, et päikese käes ei istunud ühtegi inimest, ikka varjus. Aga kus on need inimesed, kes Tallinna,  Haapsalu vm piirkonna haljastuse teemadel süüdistavad teisi vingumises, kui öeldakse, et varjulisust jääb vähemaks? Et pärnade jm puude asemel 100% vitsasid istutada ei ole õige? Miks neid siin päikese käes istumas ei näe?


 
Muidugi leidus üpris palju neid, kes siiski linnas liikusid ja mõnigi nautis päeva täiega! Ilusat päeva teile tõesti ja eriti sulle, lõbus põnn!





 
Ma ei saanud mööda minna ja palusin luba pilti teha. Sest vesi on eluliselt tähtis ja Mihhail Kõlvart, kus on veekraan siin pargis? Siin suurte tööde ajal jälle unustati, sest lindilaõikamise abilistel ju vesi kaasas, aga ehk parandaks oma vead kiiresti? SEE ongi ju ka linnaelu juhtimise juures kõige olulisemaid asju, parandada oma vigu?

 
Muidu on aga siin pargis tõesti mõnus!

 
Rattateed on kuum teema ja huvitav oleks ka jälgida, kuidas liigutakse, kuidas asjad toimivad. Väga paljud kipuvad täna väitma, et uued rattateed ja -rajad on tühjad. Ei ole! Kuumus mängib oma osa, aga kahtlemata saab heade võimaluste puhul rattureid ainult lisanduda. Ka elektritõukside puhul pole ette näha muud, kui kasutajate arvu kasvu! Seega, pole mingit põhjust taristu tekitamisega viivitada.

 
Plaanitaks Vana-Kalamaja promenaadi ja ka Balti jaama nn bussijaama osa ümbertegemist. Tegijatele tuleks siin ekskursioon korraldada - NII PEAB LOOMA BUSSIJAAMA! Estonia peatuste osa on kõige parem lahendus, mis üldse olla saab just varjulisuse mõttes. Ootekojad on siin küll samasugused mõttetud kolakad nagu pea kõikjal, aga haljastus peab sisuliselt KATMA ASFALDI. Mis sest, et uute puude kasvamine võtab aega, aga on ka kiirekasvulisi puuliike. Pärnadki mu kodu juures vaid veidi üle 10 aasta vist kasvanud, aga on juba tõeliste hiiglaste moodi!
Sama kehtib siis ka promenaadi kohta, mingil juhul ei tohi taas lubada kivi- ja betooniväljakute "asjatundjaid" vaid need tuleks kaikaga planeerimise ja loomise juurest minema peksta! Kasvõi juba seepärast, et ka kivi- ja betoonmaterjali loomine on energiakulukas!

 
Kas seda loevad ka Vana-Kalamaja planeerijad?
 
LINNARUUMI FESTIVAL Looduskaitse ekspert Merle Kuris: rohke haljastus aitab kuumalaine ajal linnaõhutemperatuuri alandada

„Tänaste ilmade põhjal on hea aru saada puude väärtustest linnas,“ ütles looduskaitse ekspert Merle Kuris. „Kuumade ilmadega on puude all märksa rohkem inimesi. Kõrghaljastus aitab kõige paremini kuumalainete ajal leevendada kuumust.“
Rohealad ei ole ainult puhkealad vaid ka linna mikrokliima ja elurikkuse kujundajad.
Haljastuse abil on võimalik luua looduspõhiseid lahendusi, mis aitavad linnas leevendada soojussaarte teket ning üleujutusohtu, summutada müra, puhastada õhku, suurendada elurikkust ja palju muud. Seda laadi lahendused on äärmiselt olulised nii looduskeskkonnale, kui inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele.
„Minu jaoks on kogu Tallinn hämmastav mitmekesisus ja põnev maastik,“ ütles keskkonna ja kommunaalameti haljastuse osakonna juhataja Kristiina Kupper. „Kõigil peab linnas olema hea olla, ka haljastusele ja kõigil nendel kõige väiksematel putukatele. Haljastus mõjub ka meie vaimsele tervisele. Kui koroona ajal saime kogu aeg kodus viibida, siis nüüd on raske koduseinte vahel olla, pigem otsitakse võimalusi loodusesse minna. See võimalus peab ka linlastel olema.“
Muru niitmisega on Tallinn süvitsi tegeletud Kupperi sõnul alates 2013.aastast. „Kui me mõnda parki projekteerime, mõtleme alati läbi, mida me seal maksimaalselt säilitada saame, mida juurde tuua ja kuivõrd on ka meie hoolduse võimekus, sest parki on vaja ka hooldada,“ kirjeldas ta. “Oleme linna niidetavad alad läbi käinud aastaid tagasi ja vaadanud neid neljast aspektist: kus see ala asub, mis on selle ala hoolduse eesmärk, kuivõrd on see ala välja ehitatud (mets vs näiteks Tammsaare park) ja kasutus. Kui varem telliti parkide hooldust ühe pargi kaupa, siis nüüd võib parkides olla mitu erinevat ala. Kui mõnda ala kasutatakse intensiivselt näiteks mänguväljaku ümbrust, siis seda hooldatakse ka intensiivsemalt.“
Niita mõtestatult
Niitmine on üle maailma kõige rohkem kulutusi nõudev haljastuse hooldustöö. „Kui seda teha mõtestatumalt, siis järelejäänud rahaga saaks teha vajalikku hooldust, mida lilled, puud ja põõsad õigeaegselt vajavad,“ ütles Kupper. „Lisaks kui me midagi uut loome või parke rekonstrueerime, siis peaksime kindlasti kõike seda silmas, et hooldus oleks mõistlik. Mida Tallinn püüab igapäevaselt rakendada, on inventeerimine olemasolevatesse väärtustesse ja püüame ehitustegevusega neid säilitada ja see, mille juurde loome, oleks kvaliteetne.“
Alad, mis on puhtalt visuaaliks Tallinna linnas, neid proovitakse Kupperi sõnul vähendada. „Teeääred võiksid küll niidetud olla, kus liigutakse. Sellega aasta-aastalt tegeleme, kuid toimub ka inimestele selgitamine, miks me ei niida või miks niidame,“ kirjeldas ta. „Ma arvan, et liigume õiges suunas, lihtsalt seda „suurt laeva“ on raske kiiresti kannapöördel ümber keerata.“
Kultuuri- ja ruumikriitik Hannes Aava tõi välja Hollandi näite, kus käib intensiivne niitmine. „Ma elasin seal pool aastat ja selle aja jooksul keerati haljastus pea peale,“ ütles ta. „Suur osa linna rohealadest on kõik riigi energiamajandusse lülitatud. Teepeenrad ja -ääred on natuke nagu märkamatu ala, mida me kiiresti läbime ja linnas moodustab see hiiglasliku ala. Hollandis saadi aru, et seda on väga kallis niita ja nad lasevad sellel teatud kõrguseni kasvada, siis läheb niidetud muru energiajaamadesse.“
Kompostikastid linlastele kasutamiseks
Maastikuarhitekt ja ajakirjanik Merle Karro-Kalberg sõnas, et kogu süsteemi ümbermängimine nõuab palju suurema maailma ümbermõtestamist. „Minu arvates ei ole vaja niidet või ka sügisel puulehti toppida mustadesse kilekottidesse ja siis ära viia,“ märkis ta. „Mina olen alati unistanud, et linnaparkides võiks olla kompostikastid, kuhu kasvõi osaliselt lehed sügisel lähevad. Sealt saab näiteks linlane toalillede ümberistutamiseks mulda. See ringlus võiks olla nähtavam ja ka looduse mõttes linnas olemas.“
Kupper tõi välja Tallinnas leviva probleemi – jalakasurm. „Tallinnas on probleem puulehtedega, siin levib kiirelt jalakasurm,“ rääkis ta. „Paneksin linlastele südamele, kelle kinnistutel jalakad kiirelt lehed maha viskavad ja ka koore, siis on tegemist jalakasurmaga, mis linnas intensiivselt liigub. Neid lehti ei tohiks kuhugi mujale viia kui prügimäele ja ei soovita ka puitu väga pikalt ringi tassida.“
Kuris ütles, et rohealade pindala iga aastaga väheneb. „Kuna inimesi tuleb linna aina juurde, siis ehitatakse juurde ning seda tehakse sageli rohealade arvelt,“ nentis ta. „Tänaste ilmade põhjal on hea aru saada puude väärtustest linnas. Kuumade ilmadega on puude all märksa rohkem inimesi. Kõrghaljastus aitab kõige paremini kuumalainete ajal leevendada kuumust ehk kogu haljastus aitab linnaõhutemperatuuri alandada kuumalaine ajal.“
Astmekivi elusloodusele
Karro-Kalberg lisas, et linnahaljastus taandub palju esteetilistel tõekspidamistele. „Mida oleme harjunud ilusaks pidama: kas ilus on niidetud golfimuru või ilus on hoopis niitmata jäetud heinamaa?“ küsis ta. „Kui tegeleda hästi sisse juurdunud kultuuriliste tõekspidamistega, siis jõuab ilmselt ka selleni, et väike rohulible ka aitab.“
Tallinn teab oma loodusväärtusi ja on hästi kaardistanud. „Luuakse uusi kaitsealasid, mis on suured massiivid, aga tegelikult on olulised ka väiksemad lapikesed, kus elusloodus saab levida ühest kohast teise,“ märkis Karro-Kalberg. „Sellest ei piisa, kui meil on suured massiivid linna ümber või linna sees, tegelikult peab olema ka väiksemaid nii-öelda astmekive. Siin on olulised kõik teepeenrad ja betoonkivide vahed, mis lõpuks sammalduvad või kasvavad heina – see kõik saab olla astmekivi elusloodusele.“
Niitmist saab Kurise sõnul teha ka esteetiliselt. „Näiteks harva niidetava niiduala ümber võib sisse või selle ümber teha rajad, see näeb tegelikult ka väga kena välja,“ tõi ta ideena välja.
Karro-Kalberg lisas, et maastikuarhitektid on juba midagi taolist Kase parki loonud. „Seal on üks heinamaa või niiduala, kuhu projekti järgi olid ette nähtud niidetavad rajad. Seal on looduskaitsealune kivikülv, et selleni jõuda, pead minema mööda niidetud rada,“ kirjeldas ta. „Esimesel aastal ehk eelmine suvi see seal oli seal alles, aga nüüd ma ei ole tükk aega seal käinud ja ei tea, kas see ka praegu olemas on. Kui kevadel seda külastasin, siis probleem seisnes selles, et hooldaja, kes seda hooldama peaks, ei tea, ei oska või teda ei huvita. Meie võime planeerida, linn võib nõuda, aga lõpuks taandub see ikkagi hooldajani. Kui ta seda ei hoolda, siis see süsteem ka ei toimi.“
Sürreaalsed supermarketite betoonväljad
„Minu arvates peaks linn tegema kohustuslikuks selle, et supermarketite juures oleks puude allee,“ märkis Aava. „Lisaks sellele näen nüüd iga päev, mis toimub bussipeatustes. Eestlased, kes muidu hoiavad turvaliselt viie meetri raadiust, on üksiku puu all kõik koos varjus, ülejäänud bussipeatus on täiesti tühi kõrb. Võiks olla reegel, et igas bussipeatuses peab olema üks puu, kus varjus seista ja küll meil on ka neid arboriste, kes suudavad ennetada, et tormi ajal puud inimestele pähe ei kukuks.“
Igal kujul roheluse ja taimede nägemine mõjub stressi maandavalt ja aitab inimestel igapäevamuredega paremini toime tulla. „Patsiendid haiglates haiglaaedu külastades, saavad nädalaid varem välja, sest nad viibivad roheluses,“ lausus Aava. „Eriti vaadates praegu, kuhu me liikumas oleme, kriisist kriisi ja järjest stressirohkematesse olukordadesse, peab inimeste ümber rohelust rohkem olema. Näiteks Pariisis ettevõtjad rajavad suurte hoonete katustele väikeseid farme või aedasid, mida saavad nende töötajad vaatamas või harimas käia. Nad on tervemad ja toodavad lisaväärtust. Selle tagajärjel on ka linn ilusam.“
Punasega on siin kõige inimlikum näide - just nimelt, need kes irisevad teiste kallal, kui kirjutatakse varjulise haljastuse tähtsusest versus pihlakavitsad, poevad ise arvatavasti esimesena varju! Ja kehtima peaks sellised nõude kõikjal - hiljuti Raplas uue marketi parkla on taas nagu marsipind! Miks ametnikud nõustuvad selliste lagedate lahendustega? Äkki teeks neile koolituise Linnahalli juures parklas?
 

 
 
 
Huvitav, isegi Eesti 200 oli ennast kohale vedanud, tõsi küll, eemal. Aga ehk võinuks nad olla lausa bussipeatuste juures ja vastata transporditeemalistele küsimustele? Parem siiski mitte, nende erakonnas peamiselt reaalses töös läbikukkunud tegelased, seega, mida kaugemal valijatest, seda parem!


 
Rävala puieste oma olemuselt ka õnneks vana hea haljastusega lõik. Pluss ka mänguväljakud ja pingid.

 
Küsisin vahepeal mõneltki osavõtjalt, et tore, et vett on toodud, aga mis saab peale festivali lõppu? Kus siis joogivett saab? Ega tegelikult vastata osatudki, kui vaid et räägiti veidi mujal asuvatest kraanidest. Aga miks ka siin siiani midagi pole loodud?
Tore muidugi, et vähemalt ürituse ajaks vesi toodud.






 
Kohal olid ka mõnedki tänavatoidu tegijad, just parajalt, et saaks süüa, aga samas poleks nende "uputust".





 
Jevgeni Ossinovski aitas seekord taas kaasa ühe küsimuse mõistmisele. Kui palju poliitikud ja ametnikud ikkagi ise teavad linnaruumist ja transpordist. Jutt on muidugi tihti hea, aga see pole veel näitaja. Igatahes Ossinovski laias laastus on transporditeema peensustega veidi kursis küll ja ega poliitik neid päris knihve ja nippe ei peagi teadma, küll aga põhilist, kuidas asjad süsteemselt toimima peaks. Ja siiski on meil liiga palju poliitikuid, kes peale päheõpitud teksti palju ei jaga ja kui siis vastav ametnik ka nõrk, on kuri karjas. Mingid kõlakad ka liiguvad, et pealinnas võidakse hakata liine pikendama ja kokku panema, aga millal ja kuidas, see veel selgusetu. Või nagu ka siin kostis, et on liiga kaua paljude asjadega venitatud. On loomulikult.
Erilist kasu sellisest üritusest muidugi ei tõuse, sest kõned, ka asjatundjatelt nii jutumärkides kui ilma, ei muuda sisuliselt midagi. Pigem on siin ehk nagu kohtumispaik! Tõsi, ekrelased, isamaalased ja rehvid magavad vist kaua, ehk jõuavad õhtupoolikul kohale, kuigi kahtlen...


 
Olid ka mõned töötoa telgid jm, aga ega lastega vist väga praegu ei tuldagi? Igatahes keegi valas küll endale vett pähe! Tuhka raputavaid poliitikuid küll ei näinud...
 



 
Nii palju kui nägupidi tunnen, siis SDE omad olid ehk kõige aktiivsemad. Aga eks see mõistetav, linnas on jalg ukse vahel ja ka tulevaste valimiste eel ei jää neil muud üle kui olla aktiivsemad. Nii palju kui vähegi võimalik. Samas on see kindlasti kiiduväärt, võrreldes nendega, kes ei viitsi kuhugi peale oma valimistelgi kohalegi loivata. 
Äkki üks põhjus ka selles, et autoga tooli kõrvale ei saanud?



 
Need tunduvad aga igati mõnusad istumisalused olema, pea kõik olid hõivatud. Varjusolemine ka oluline, aga üldiselt ikka päris mõnnad?






 
Kes kust mida ostis, ma siiski läksin liha lõhna peale.


 
Ühte külge ees ajades aga kõige kiiremini siiapoole!

 
Esmalt muidugi seetõttu, et paistsid olevat mingi samkompunn joogid ja õigesti tegin. Tõsiselt head rabarberi- ja õnajoogid! Taevalik müüjaneiu võlus isegi jääd välja ja pidin küll seetõttu ka topsi paluma, aga oli ikka õndsus! Tõsi, nagu selgus, oli see minu esimene panditops! Ostes maksa euro ja ära andes ning nutikaga skaneerides tuleb sul see raha arvele tagasi! Hm, kui keegi viskabki ära, kas siis pudelikorjajad peavad ka nutifitseeruma? Mõtle, õnne korral kohe euro taskus?
Igatahse joogid 100% head! Ostsin kaasagi, sest kui soovid, võid kodus isegi veidi lisada gaseeritud vett, niivõrd head "kanged" on need joogid! Selliseid, mittekoonerdajatest tegijaid saabki vaid kiita!
 
 
Aitä, selle ilmaga nagu rusikas silmaauku!


 
Muidugi olnuks põnev ka siit lõunaks midagi osta. Kui oleks aga eestimaise kala suppi olnud, siis ma poleks üldse valima pidanud!

 
Ja oli erinevaid võimalusi kuskil istuda, puhata ja mõnuleda.


 
Seekord oli kavalusega seotud ka söögikohad, mida iganes taldriku või topsiga ostsid, kõik oli ringluspakendi omad. Ja nii pidin ka omale asja selgeks tegema. Igal juhul Ringo mehed olid igati abivalmis ja nii läks minusguse vanatoi jaoks asi käbedamini!


 
Ega rohkem tipp-poliitikuid näinudki. Pikalt ka tüütama ei hakanud, kuigi tegelikult vajaks ka Vladimir Svet üksjagu järelaitamistunde, olgu see siis Lilleküla ühispeatuse, Kalamaja promenaadi või linnatranspordi osas. Aga vähemalt ta püüab olla aktiivne ja asju teha.










 



 
Isegi tasuta oleks saanud jalgratta üle vaadata!




 
Ukrainlaste sealiha sibulaga oli ka kindlast 4+ hinnet väärt. Ses mõttes, et alati võib miski olla veel parem, kuid tegelikkuses ei tähenda see kuidagi, et ma poleks rahul olnud. Oli tõesti väga maitsev! Vaid kompott oli kallivõitu, ikka tõsiselt.

 
Ja teadmiseks, see oli väike ports, suurt ma õnneks ei võtnud! Kui kunagi ehk vitsutanuks sisse, siis täna piisab täiega sellisest poolikust portsust!


 
Pikka heietamist ma siiski kuulama ei jäänud, sest kuigi ilm talutav, tundsin aeg-ajalt ikka palavast tekitatud pööritusetunnet.



 
Eesti 200 aga igavles endiselt....






 


 
Mobiil roolis ja kui siinkohal tänavatulevikust mõelda, siis ehk ikka ei ole päris loomulik kui sõidu ajal telefoni näpitakse? Mingit järelvalvet rattaliikluses meil aga pole! Tegelikult ei aita ka seadused, sest asi liigub üsnagi anrhia suunas.





 
Näete, on ju rattureid? Tõsi, ei ole veel masse, aga kui ükskord on tõesti rattaga mõnus liigelda, tulevad ka massid. Nii et kisakõrid, kes rattateede VASTU on, karjugu või hääled kähedaks!




 
Kuigi teadmisi sellelt ürituselt polnud lootustki saada, liiga pealiskaudne jutt ja tegevus, siis olen ikkagi rahul, et ennast välja ajasin.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar