Blogiarhiiv

Neljapäev, 25. august 2022

Killukesi Mahtrast ja Juurust.

 

 
Plaan tagasi linna tulla oli Juuru kaudu. Ja loomulikult ikka pildistades.
 
 
Järlepa alle on see, mida alati põnev pildistada.

 
Jaluse.

 
Nüüd siis juba üle "piiri", Mahtras.

 
Maju alati mõnus pildistada ja kõik ju muutumises. Nagu ka ilm ja aastaajad.


 
Siin siis Mahtra "eeslinn", bussipeatuse nimekski oli Mahtra Töökoda.






 
Siin korraks peatusime, tahtsin seltsimajast kindlasti pildi teha. Võimalik, et siin ka ühe oma aku kaotasin, reisi lõpuks oli lausa kaks puudu. Kas jäi üks hoopis maale, kui laadijat kotti panin? Või kukkuski kaks akut siin taskust? Siiani pole kunagi neid kaotanud, aga eks ükskord on ikka esimene kord...

 
Siin oli sovhoosi kontor, paarkümmend aastat oli see seltsimajaks, aga pandi müüki. Ma ei teagi, kas ostja leidus.

 
Põllumeestel on tööd küllaga ja enamasti tänavu ka ilm hea. Kuigi mõnegi kasvatatu saak võib see-eest väiksemaks jääda. Tasub parimat loota ikkagi.




 
Mingil hetkel tahaks siin küll veidi pikemalt ringi vaadata ja pildistada. 


 
Ilus.


 
Atla. 

Ka siin peaks millalgi minema uuesti Atla mõisa vaatama. Oleks hiljuti läinudki, kui hoovikohvikud olid, aga kahjuks timus üritus peale lõunat. Tavaliselt ikka hommikul algavad, sp ka minemata jäi.





 
Eeru kõrts.



 
Endine vallamaja.

 

 
Minu jaoks on see endiselt Taltsi pood. Siinsamas oli ka baar, nüüd taaskasutuskeskus. Kui palju sai kooli ajal seda poodi külastatud!



 
Kuni teised jäätist söövad ja siis surnuaiale sõidavad, otsustasin ma jala minna.



 
Näed, poest sai ka midagi head!

 
Siinkandis on veel ka bussiliiklust, kahju vaid, et Juuruni sõitvad bussid siiani ei sõida, vaid peatuvad ainult bussijaamas. Väga raske on midagi saavutada, kui valla ja ÜTK tase on nii nõrk. Sellest jätkub vaid jutumullide puhumiseks.



 
Siin sai siis 11 aastat pinki nühitud. Sõidetud bussidega aga mindud väiksemates klassides õppides ka jala koju, 14 km. Ikka selleks, et varem koju saada, buss jõudis alles kella 17 ajal. Nüüd oleks võimalus ka lõunane Pirgu - Järlepa - Kohila buss Juurust läbi suunata, sissepõige oleks vaid mõned kilomeetrid, aga siiani kuulda pole võetud.

 
Kultuurimaja.



 
Selles majas oli sidejaoskond. Sinna sai vahel ka sisse astutud, aga need majad, millest edaspidi möödun, oli Juuru "nurgake", kuhu ma kooli ajal peaaegu ei sattunudki.


 
Kui ma nüüd ei eksi, siis selles majas olid meil algklassides tööõpetuse tunnid. Aga võib olla veab mälu ka alt.

 
Kunagine staadion. Isegi kivisöe shlakki sai siin sõelutud, jooksuraja tarbeks. Kehka tunni sõber ma küll polnud...

 
Kohati vanu paekiviaedasidki alles.








 
Vahel juba ukse pärast teen pilti, aga siin muidugi kenamat rohkemgi.


 
Ilus värv majale valitud.






 
Sigur.

 
Siin oli pikka aega Sirje pood.

 

 
Surnuaial on alati vaikus ja jalutasin ka veidi ringi hauakive vaadates. Paljud ju tuttavad nimed ja inimesed.

 
Helmi Laars oli koolis õpetajaks.





 
Alati huvitav vanu silte vaadata, kuigi alati ei näe neilt nimesid ega numbreid lugeda.


 
Nagu ka Aino Kalda, algklasside õpetaja. Tema elas Atlas, Helmi Laars Mahtras, ausamba lähedal.

 
Erich Kingsepp aga kooli direktor. Minu mällu jäänud ta rahuliku mehena.


 
Juuru Mihkli kirik.



 
Õigeusu kirik kahjuks vaid laguneb.

 
Õigeusu surnuaed.




 
Siia maeti siis juba 19. sajandil.


 
Kui laps kiviaia otsa tõsta, näeb ta isegi lehmi! Natuke juba haruldusedki karjamaal.


 
Ja vissimuud näevad muidugi meid. Uudishimulikud.

 
 
Vanavanaema ja -isa maetud siinsele surnuaiale..

 Niisugune see väike läbisõit oli.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar