Blogiarhiiv

Laupäev, 16. juuli 2022

Enam kui 10-kordsest elektrisäästust Kalamaja ühe kvartali näitel.

 

 
Algus igas mõttes läks lappama. Läksin õue vaatama, et kuskohast juba nii vara mingit tümpsu tuleb. Valmistuti mingiks väikeseks esinemiseks, aga õnneks see vist vaid lühemat aega. Soovisin edu ja pidin juba tagasi pöörduma, kui veits kõle tuul, aga siiski ka päike ja mõnus valgus tekitasid soovi teha üks väike ring. Üpris kohe sain aga aru, et see valgus sobib väga eduliselt tegemaks ühte konkreetsemat postitust veel tänavavalgustuse teemal. Seda enam, et rohepöörajad natuke juba möllavad ja teisalt, hullem möll on elektrihindadega. Et aga teadaolevalt siin kaks olulist seost, peabki seda enam teemat lahkama. Esiteks, elektrihind börsi jm kõrval sõltub ka tarbimistasemest ehk mida rohkem tarbida, seda kõrgem hind tarbijatele. Ja teiseks, mõned aferistid suruvad siin vägisi aina rohkem tuumajaama peale. Et see tuumajaam neile p... kinni jääks...
Kui aga lappamise üle veel lõõpida, siis esimeseks panin hoopis sellise pildi. Kui ühe maja nurga taga neid säramas nägin, hakkas ila mööda lõuga kohe alla jooksma! Tunne, kui hea oli maal ikka omi kirsse või mureleid nokkida ole sa siis 10 või 50-aastane! Igatahes, saanud aru, et need liiga kõrgel, mõtlesin nagu rebane Krõlovi valmis: "ah, nagunii on hapud..."

Aga niisugune pisike ilu detail, samamoodi nagu ka erinevad õitsvad puud-põõsad.

(Kl 17 paiku oligi natuke tümpsu, aga kui ma selle seest läbi avatud akna õigesti kuulsin, siis muusikat peaaegu polnudki ja sõnad kostusid imelikult väga ropusti... Ma loodan, et kuulsin valesti, vana inimese asi!)
 

 
Tegelikult on ikkagi siinse pildirea puhul sama oluline minu jaoks need majad koos kõige juurdekuuluvaga. Nii et pildistades midagi erilist ja ilusat, saab ometi ka olulise teema lahti rääkida.
 
Olen isiklikult sedasama varianti ka rakendanud aiandusühistus, kus tänavavalgustus puudus - üks ca 10W valgusti valgustas nii mu värava kui ka selletaguse sõidutee üpris laias ulatuses. Piisavalt. Kõigil oli valge mööda käia! Minu kulud olid sisuliselt olematud. Kahjuks kümmekonna aastaringi elava pere puhul oli samamoodi talitajaid vaid 1-2 peale minu. Kuigi see võib isegi päris hea % olla nende suhtes, kes hoolivad ja teistele mõtlevad, rohkemat tänini ju raske loota? Nüüdseks, kui sealt ammu ära, pidi vallavalitsus kulutama ka selle tänavakese valgustamiseks suuri summasid.
 
Valgusreostusega seotud ideelahenduse sisu:

* Suuremõõduline tänavavalgustus tekitab valgusreostust, kulutab mõttetult sõidutee valgustuseks ja kellelegi paistab ka akendesse, üüratutest kuludest rääkimata.
* Tänane tänavavalgustus, isegi LED-valgustite puhul on 10 või isegi kümneid kordi kulukam mõistlikust valgustusest (arvestades lisaks tonnides terast, tsementi, vaske jm). Eriti sellistel tänavatel oleks efekt täiuslik.
* Majadel jm olev valgustus on intiimsem, soojem, kunstipärasem ja stiilsem.
* Kaovad palju loodusvarasid ja elektrit/energiat valmistamisel nõudvad postid, kaablid, valgustid.
* Täna suure osa kulutusi (ikka maksumaksjalt ehk neiltsamadelt elanikelt) nõuavad ka nii süsteemide juhtimine, elektroonika kui ka hooldus, sh pirnide vahetus.
* Postide puudumine muudab mugavamaks kõnniteedel liiklemise, lumekoristuse jm
* Valgustid on üldjuhul ette nähtud kõnniteede valgustuseks, kuid samas valgustavad need ka ukseesist ning väravaala.
* Säästetava raha eest saaks teha ära palju muud elukeskkonna jaoks olulist.
* Soovi korral kaasnev majaümbruse ja sisehoovi valgustus tõstab ka turvalisust.

Kuidas teha?
 
* Omavalitsus vabaneb väga suurtest kulutustest, seega on aus, kui uus süsteem paigaldatakse omavalitsuse kulul - võimalusel makstakse kinni kaablid, hämaruseandur, valgustid ja paigaldus. Vähemalt mingi piirhinna ulatuses.
*Kui kinnistuomanik soovib samal ajal kasutada võimalust ja tagada valgustus maja ümber, maksaks ta osa nende paigaldusega seotud kuludest. Kõik toimiks ühe hämaruseanduri peal, mis kinnistuomanikule ju  tasuta, samamoodi saaks KOOS kõike paigaldades teha kokkuleppeid omavalitsusega, et ka siin makstakse osa kinni, igal juhul tähendab koos tegemine soodsamat tulemust.
* Edaspidised kulud jäävad kinnistuomaniku kanda.
* Paigaldamisel lepitakse kokku, mitu valgustit peab tänavapoolsel küljel olema, asukoht (majasein, värav, aed) ja nende minimaalne võimsus.
* Unustada ei tohi ka värsket (ja õiglast) ideed, et kõnniteede hooldamisega tegeleb omavalitsus. Seega, võttes enda kanda pisikulutused kõnnitee valgustamisel, on see sümboolne kahepoolne märk "vastutulekust". Vabanemine suurematest kuludest ja vaevadest, võttes vastutasuks kanda pisikese, kus ju oma kasud seeski!

 
Mõnel majal veel ka valgustid alles või ka paigaldatud uusi.
 
Lihtsaim variant vaadata, kuidas see võiks välja näha ja toimida oleks, siis parima lahendusena nt Valgevase tänava katselisel valgustuse väljalülitamisel kaasneval ülevaatusel ja anlüüsimisel. Tänapäeval moodne kaasamine oleks siin ju eriti mõjus, kui pimedal tänaval kõik need ringi koperdaks? Nali naljaks.

 
Siin teemas rohkem pilte majadest on aga ka seepärast, et lihtsalt oleks ilusaid pilte, mida nautida ja samas tunnetada olukorda, kelle jaoks see kant võõras. Muidugi oleksin võinud piltidega vähe rohkem "haarata", aga tahtsin maju siiski eraldi paremini nähtavale tuua. Ning igal kohalikul on endal võimalus jalutada, vaadata ja mõelda. Poliitikutel-ametnikel eriti.

 
Siin on aga hea näide - majanumbrid/nimesildid on vaja nagunii valgustada. Vajadusel numbrivalgustitest veidi võimsamad lambid teevad oma töö ka kõnnitee valgustamisel ära, siinkohal on vaid maja paremale jäävale nurgale ka vajalik valgusti, kahe vahemaa on täiesti piisav, et rohkem poleks vaja. Tõenäoliselt kokku siis 30-40W, võib olla vähemgi. Rahaliselt ei ole see mingilgi moel elektrikulu poolest märkimisväärne summa kuus, selle maja kohta ehk 2-3 eurot kuus keskmisena.




 
Iga valgusti ei pruugi muidugi sobida, see peab asuma "uksepesast" väljaspool ning valgustama võimalikult laia ala. Võib valida ka maja seinale, aiale, väravale kokku mitu väiksema võimsusega valgustit. Nii kuidas maitsekam, optimaalsem, ilusam, jalakäijat vähempimestav.

 
Siinsel puhul on tõenäoliselt piisav üks valgusti kummagi maja nurgale ja see valgustab ka ala mõlemalpool väravat.


 
On ka selliseid tänavaid, kus praegune valgustus jääb okste varju ja seega ikkagi ei täida oma otstarvet. Aga olukorda, kus postid, kaablid jm vaadet ei reosta, saab igaüks ise ette kujutada. Mõnes mõttes lihtsaim olekski "protestiaktsioon", kus kinnistute elanikud (asjalikke ju ikka leidub, kasvõi 10% majadest) valgustaks juba praegu oma maja tänavapoolse külje ja teatakse linnavalitsusele, et palun, koristage ära oma rämps! Koos postiga loomulikult! (V.a. juhul, kui seda mööda praegu ka mingid muud kaablid olemas) Igal juhul võiks see linnavalitsust sundida tõhusamalt ajusid liigutama, muust rääkimata! Oleks ehk niisama lõualõksutamist roheteemadel vähem?

Muide, üsna hiljuti keksis linn, et Tallinnas kui Euroopa Rohelises Pealinnas 2023 on mitukümmend veekraani. Ma ei tahtnud ärritada mitmesajaga ja küsisin, mitukümmend UUT tänavu lisandub. Siiani pole vastust saanud, kuigi korduvalt küsinud. Veel vähem on muidugi lootust, et selle ajast ees oleva idee puhul mingitki asjalikku arutelu alustatakse. Aga mina kirjutan, siis saan vähemalt iga kell ninale hõõruda, et rohelised ollakse vaid sõnades...

 
Enamus maju (kinnistuid) Telliskivis ja üldse Kalamajas ongi sellised, mis nõuavad vaid 2-3 valgustit. Nii pole ka karta, et linnal asi kulukas oleks, 200-300 eurot valgustitele ja andurile ning veidi kaablitele ja selle vedamisele oleks üliväike summa likvideeritavast tänavavalgustusest saavutatava kokkuhoiu eest. Ärgem unustagem tänavavalgustite praegust võimsust ja hinda ning erafirmade kasumit süsteemide hooldusest!

 
Siinsete majade puhul on rohkem ja vähemsilmatorkavaid detaile, nii minevikust kui tänapäevaseid ja neidki on hea märgata. Mõni rohkem mõni vähem eriline ja ilus, aga ilu olemasolu ise on juba rõõm. See on minu jaoks igal juhul stiilne!



 
Ristmikud on muidugi omaette teema, ülekäigud näiteks peaks igal juhul olema valgustatud. Linna kulul? Kindlasti. Ka ristumine üldse nõuaks ju majaomanikelt neis kohtades võimsamaid lampe, seega ei oleks proportsionaalne kuidagigi neile teiste majadega võrreldes lisakulusid tekitada? Et vältida seega eraldi kaableid (nagu täna), on sellistel puhkudel tõenäoliselt vaja otsida lahendust päikesepaneelidest koos vajalikes kohtades ülekäikudel ja/või ristmikel valgustite paigaldamisega vm? 
Siiski on kohati ka võimalik, et selliste majade teistel külgedel olevad valgustid on piisavad. Ei maksa unustada, et ka iga linnale kuuluva valgustussüsteemi päikesepaneeli jm raha tuleb samuti maksumaksjalt, mitte linnaisade taskust. Seega, igati mõttekas leida säästvaim lahendus, kui see ka mõne nurgapealse maja puhul tähendab 1-2 lisaeurost kulu maja elanikele.

 
Kas see roheline meenutab mingit olevust? Mulle natuke küll.

 
Hm, väga huvitav! Vaevalt, et samal tänavaküljel olevad tänavavalgustid ka ukseesist hästi valgustavad, peale remonti vist on aga uksepealne juhe jäänud rippu ja töö pooleli? Tühja sest ukseesisest? Äkki aga paigaldakski mõne stiilse, "kalamaja valgusti"?

 
Tundub küll, et siin ristmikul  piisab majavalgustitest? Kõnniteed ju majadele piisavalt lähedal?

 
Selle maja värv aga selline, millest ma pildistamata kunagi mööda minna ei saa!
 
 
Kõige paremas mõttes - kui on suudetud kulutada nii vägeva ukse peale, siis mõnekümnesendine lisakulu korterielaniku kohta kuus siinseid hakkajaid inimesi kindlasti ei tapa!



 
Vist TEP-plaat. Huvitav, kuidas selline seinakate aastakümnete jooksul seinapalkidele on mõjunud? Nõuka ajal oli see kohati üsna popp materjal.

 
Majavalvur aknal. Või hoopiski lihtsalt kalamajalane?

 
Ajahamba poolt puretud lipuhoidja.









 
Postikolakas lambikolakaga. Ilusa maja ees.



 
Muide, nende kolakate kadumine võib isegi tähevalguse mõnevõrra tagasi, nähtavaks tuua?



 
Vot on vägev! Kahju mõeldagi, et kord nendegi puude eluiga täis saab ja mine tea, nagu täna mõnes linnas kombeks, asendatakse mingite vitsakestega!

 
Vau!
 
Siin muidugi üks näide kohast, kus kõnnitee majast üsna kaugel ja siin lahendust juba keerulisem leida. Näiteks paigaldes valgustiposti heki juurde valgustab see lamp piisavalt nii kõnniteel kui ukse ees, aga see on selgelt kulukam. Veidi.

 


 
Veel üks kolakas ja üsna jube!

 
Pärnad aga ülitihedalt õisi täis!



 
Valgusti siin väga huvitavalt paigaldatud, just nii, et katus jätaks ukseesise pimedasse? Või on Brüsseli-nõuded nii karmid majanumbri kõrguse suhtes? Siin peaks kindlasti vabamad käed olema.

 
Üks valgusti nurgale ja valgustatud kõnnitee, ukseesine ja väravatagune. Mis siis, kui väravatagune isegi naabrite maa. Küsimus on tarkuses.






 
Üks variant kunstipärasemast valgustist. Mitte, et "kalamajavalgusti" peaks ilmtingimata selline olema, aga omamoodi põnev võiks olla mingi 3-4 tüüplahenduse konkurss? Linnal hulgiost ju ka soodsam? Kuid usun, et igal majal õigus ka ise otsustada?


 
Läheb seinal pirn läbi, võtad parimal juhul tabureti või redelijupi ja vahetatud. Selliste valgustite puhul kulla inimesed, tuleb ülikallis tõstuk. Omakasupüüdmatult? Luhvita sajalisi....



 
Huh, esimest korda näen, et jõlearhitektuuri mustkolemajal on nii kärtskollane uks! See aga vist ongi ainuke detail, mis silma rõõmustab! Aga see juba teine teema, kuigi ses päikesevalguses torkas see eriti silma! Muidugi ei peaks ka selliste majade ehitamine vast keelatud olema, aga ehk sobiks need Sirtsu soo taha elamurajooni? Miljööväärtuslik - selle sõna tähendus ju ikkagi suurem?

 
Kui aga tänavavalgustuse koha pealt edasi vaadata, siis eks siingi on mõningaid küsimusi, kuidas tagada kõnneiteele valgus ka suurte puude puhul.

 
Koolimaja kinnistu aia valgustamisega ei peaks ka omanikul probleeme olema?
 

 
Parklad on loomulikult eraldi teema.


 
Lihtne, nii palju kui on uksi, niipalju ka valgusteid.

 
Siin aga taas teine lugu. Uksed siin puuduvad, seega vastavad valgustid võimalikult madalale majaseinale, mis laialt valgustaks eelkõige just kõnniteed? Puuvõrade alt peaks see võimalik olema.


 
Siin aga vastupidi, hea õnne korral piisab valgustitest trepi kohal Muidugi ka majade nurgale vajalik, ikkagi väravad.
 
Niisugune ring sai. Mõelda tasub tõsiselt, kuigi FB-s raske arutleda, sest küllaga leidub kommnteerijaid, kes väga asja sisule ja mõttele pihta ei saa, aga tunnistada ka ei oska. Nii haarataksegi kohe arvuti ette ja klõbin klahvidele...
 
Aga lastele ja lastelastele jääks tarkuse korral rohelisem maailm ja väiksemad kulud.


 

2 kommentaari:

  1. Pisut laialivalguv ja seosetu. Algab tümpsust mida ei oska kuidagi tänavavalgustusega siduda. Tänavavalgustusel on omad reeglid mitu lux peab olema. Sellisel moel on see vaevalt teostatav, et majanumbri valgustusega kõnnitee saaks pimedal ajal valgustatud. "Kolemust" on väga hea väljend, võtan kasutusse. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud!
      Ma vastasin, aga näib, et vastus läbi ei läinudki.
      Vabandan, et asi veidi laialivalguv, tegu ongi vabas vormis päevaraamatuga ja nii ka veidi teisest kohast ja teemal alustasin. Ning et Kalamaja nii eriline kant, siis asjast veidi parema ülevaate saamiseks pildistasin ka muud, elukeskkond ongi ju hoopis sisukam.
      Reeglid on kehtestanud inimesed ja inimesed saavad ka neid muuta, ka nii, et nõue sõidutee valgustamiseks kaob. Selleks on autodel ja ka ratastel tuled. Ja muuta saab nõudeid ka nii, et kõnnitee valgustid peavad tagama mingi luxide taseme, nii et ikka ninali keegi ei kukuks, eks? Vajadusel tagadagi, et 5W lambi asemel on 10W või valgusti maja seinal on vahemaaga 20 m asemel 15 jne. Tähtsaim on pigem kohapeal vaadata, kui nõuete rägas sipelda. Mul oli aiandusühistus 10W väraval ja valgustatud sisuliselt kogu krundi piires tee. Krundid ei asetsenud ka kohakuti ja kui 30 m eemal vastaskrundil ning 50 m eemal naaberkrundli, olnuks sama, olnuks 100 m valgustatud silmagi pilgutamata.

      Numbrivalgustiga ei saa kõnniteed valgustada? Miks? Kui valgusti on võimsam, siis valgustab? Või läheneme vastupidi, paigaldame kõnniteevalgusti (või ukseesise, nimetagem kuidas tahes) ja see valgustab ka majanumbri?

      Kustuta