ESTONIAN BLOG

Soovi korral võite kirjutada ka meilile

loodusemees@gmail.com

Kui avaldate arvamust blogis, tuleb raport postkasti Teie külastusest, nii et saan esimesel võimalusel Teile siinsamas vastata.

Olen tänulik nii toetavate kui kriitiliste arvamuste eest. Ka sarnastest teemadest välismaal. Tähtsaim on see, et arvamused olulised mulle kui ka neile, kellest sõltuvad paljud otsused.
Kommenteerige julgelt, see oodatud!

Päikest!

Vaadake ka EESTIMAA BLOGI 2
http://eestimaablogi2.blogspot.com/
ja Looduse Blogi
http://llooduseblogi.blogspot.com/
FACEBOOK
https://www.facebook.com/groups/685489471517376/?fref=ts

kolmapäev, 9. november 2011

TULE TAEVAS APPI!

Kõverad ja ümarad on nii Eesti Raudtee maja, Aruküla platvorm kui raudtee ise. Miks peaks Jõhvi parim koht segama platvormi ehitamist? Mis tegelikult ei peagi tulema kõvera peale! Käänake ta õigeks!!!



http://www.postimees.ee/627336/rongiooteplatvorme-reisijasobralikumaks-ehitada-ei-saa/

Panen siia oma arvamuse ja topelt kirjutama ei hakka. Just hiljuti üks tulevane ametnik arvas, et peab kirjutama ja arvamust avaldama emotsioonideta. Kui aga kellegi ütlused (korduvad!!!) ajavad lausa tigedaks, siis no kurat, kaua võib???

Eestimaa Blogi
09.11.2011 10:29
Ma ei tea, millest mõned inimesed aru ei saa???
Mõnelgi platvormil olemas katusealune (ääreplatvormil). Mõneski kohas võinuks teedevahelise platvormi laiema ehitada, oleks saanud ka paviljoni mõõtude järgi paigaldada.


Teeäärne platvorm. Ootekoda. Nati, aga parem kui mitte midagi.


Absoluutselt mõistetamatuks jääb mulle hr Glase suhtumine! Kas tõesti on raske mõista, et eriti maakohtades, aga ka mujal võib buss tulla pool tundi või rohkemgi enne rongi. Või naabrimees toob mutikese rongile, aga ka varem. Kümneid variante ja selle mõistmiseks ei pea olema eriline geenius. Kuidas saab Pressiesindaja aga sellise apsakaga korduvalt välja tulla? Peaks ju hoidma väljanäitamast, et ei olda kursis reaalsete oludega!
Muide, ega rongi hilinemisel -20 kraadi juures 2 tundi oodata pole just kõige parem, eriti kui pole infot ja pole üldse kuhugi varju minna!
Sellise suhtumisega on selge, et mõni inimene ei saa kuidagi aru lihtsast vajadusest mõelda kaasinimestele. Isegi palga eest ei mõisteta!

Lahendus reisijate mugavuse (elementaarse, Parts!) saab aga tagada sellega, et peatuse ja/või ülekäigu maksimaalses läheduses oleks paviljon. Soovitavalt koos bussipeatusega.
Ja muidugi, nendele rauast kobakatele paar puidust lauakest kinnitada. Nagu ka plastseinad hiljem paigaldati. Ei tahaks uskuda, et paari lauajupi lisandumine rahavood kinni keeraks. Kuid inimene saaks vähemalt istuda ja sellest tervisekahjustusi ei saa, oleks see ka juba inimsõbralikum!
vasta_kommentaarile teata ebasobivast kommentaarist -0 -1  +1 +
Häbi on, no kurat, on häbi!

*****************

Tõepoolest, sõitsin ja mõtlesin. Tänud kommenteerijatele!

Aga on kahju, et meil jääb puudu probleemi süüvimisest ning hiljem... On välja öeldud, et praegune lahendus kokkuhoiu ja vandalismikindluse huvides. No aga siis jääge selle juurde!?

See, et justnagu selline platvormi laius ei võimalda, pole ka ju päris täpne!? Tean, et konstruktsioonidest peab jääma 2 meetrit. Kuid oleks ju olnud võimalik läbipaistvast plastikust teha seintega ootekoda platvormi otsa! Rongituled ja tulek oleks näha. See, et vabrikust tassitakse hõlma all juustu välja - võrdle - soditakse/lõhutakse, pole ju vabandus. Ka praegu sama! Tugevdage valvet, pange rahvamalev tööle...

Tartu. Platvormi ääreni mõnikümmend sm. Rongid ei kihuta ka. Teoreetiliselt peaksid eeskirjad võimaldama samasugust ka näiteks platvormi otsa? Seda enam, et tihti pole ülekäikegi. Ja kui oleks saaks ülekäigust ootepaviljoni, sealt aga platvormile...

Ja oskus oma vigu tunnistada on eriline oskus. Nüüd tulekski kõikides peatustes (kasvõi uue euroraha toel) vaadata kohapeal, nina maas, üle kõik peatused. Tuua bussipeatus juurde kus võimalik, teha ootekoda, istepingid ja veelgi parem kui see koda on soojendusega.
Kes keelaks Ülemistel (pealinn ju!) teha klaaspaviljon raudtee kohale viadukti vastu? Kes keelab? Euronormid? Kas euronormid keelavad viaduktilt ka alla tulemise? Õigemini, ühele platvormile lubatud, teisele mitte?

Köisredeliga viaduktile? Või viaduktile mööda kogu platvormi, tunnelist läbi, mööda platvormi, trepist üles   . kokku u 300 m...

Muidugi on vägagi probleemne nüüd bussipeatust või parklat rajada seal, kus tehti platvorm valesse kohta. Muide, Kärus on peatus ümbrus kõikvõimalikke asju täis. Saab kui tahetakse. Kui ei taheta, võiks ju ajakirjaniku küsimustele vastamata jätta. nagu vahel jäetakse paljudele kirjadele vastamata.

***********************

Värdjateks ma siiski ei nimetaks. See neile, kes püüavad midagigi teha, solvav, sest värdjas minu jaoks sõna, mida ma kasutaks hoopis teist masti tegelaste kohta. Keda paraku ka leidub. Eriti kui arvestada, et tegijad võivad eksida, värdjad paraku pigem ei tee midagi, peale teiste loodu lõhkumise...

********************'

Enne kui ma jõudsin mahukat pläralat lugeda, tuli juba uus artikkel!
http://www.postimees.ee/627712/eesti-raudtee-lubab-perroonidele-tuulevarjud-pusti-panna/

Kapitaalsemaid ehitisi perroonidele ei võimalda Glase sõnul Eestis kehtivad standardid, mis ei ole Eesti Raudtee välja mõeldud, vaid tuginevad ELis kehtivatele standarditele. «Me oleme meile ette antud raamid maksimaalselt ära kasutanud,» kinnitas Glase.

On väga suur erinevus, kas tegemist ääre- või teedevahelise platvormiga. Teoreetiliselt võib ääreplatvormi laiendusele püsti panna kasvõi maja. Peaasi, et ta oleks nt makroloonist ja maksimaalselt vähe segaks nähtavust. Vaevalt, et Pulli peatus eurodirektiivide vastane on!?

Omavalitused pole Glase sõnul valmis ise ootepaviljonide ehitamisse panustama. «Lähtutakse sellest, et meie peaksime igasuguseid erisoove kinni maksma, mõtlemata sellele, kas see on otstarbekas või kust selleks raha tuleb.»

Ka nii ja naa. Kindlasti on omavalitsusi, kes on ükskõiksed. Samas on neid, kes valmis ka hoolduse ja koristuse enda peale võtma, nii et mõnede erisoovide, nagu puhas platvorm, jääb hoopis teiste poolt kinni makstavaks?
Muidugi pole Eesti Raudtee süüdi selles, et kogu probleemile ei lähenetud mitmekülgselt. Kuid see, et platvormid valmivad järk-järgult, võimaldanuks küll läbimõeldumat lähenemist.

Raplas on paljutki olemas.

Nii näiteks on raudteefirma saanud ühelt omavalituselt ettepaneku, et perroon tuleks elumajade juurest mujale viia, sest see tekitab müra. «Aga milleks see rongiliiklus siis üldse on, kui me viime peatuse reisijatest eemale,» küsis Glase irooniliselt.

Kas hr Glase küsis irooniliselt või on see ajakirjaniku arvamus? Ma võiksin ka küsida (irooniliselt), miks siis mitmeski kohas jäeti peatus majade juurde viimata? Ja miks sama tahetakse teha Jõhvis ja Kiviõlis? Mujalgi? Kusjuures on absoluutselt ühene, et rongide peatus mürafooni praktiliselt ei mõjuta. Välja arvatud seal, kus ehk diiselrongide vaguneid soojendatakse. Kuid viies platvormi jaamast välja elamute piirkonda, soendataks ronge ikka jaamas, eemal majadest.
Huvitav, mis omavalitsus see niipidi laseb asjadel paista?


Üsna levinud olevat ka mõtteviis, et rongipeatus tuleb tuua bussipeatuse juurde. «Aga kujutage ette, milline investeering on vaja teha bussipeatuse ümberpaigutamiseks ja milline raudtee puhul. Seal on vaja ehitada haruteed, rajada pöörangud, mõnel pool liiklusjuhtimissüsteemid ehk miljon tuleks hakkama panna selleks, et tõsta raudtee ringi,» tõdes Glase.

Kui tahaks külas väikest laulupidu korraldada, poleks ju vaja vaguni peal olla, vaid võiks kahe jalaga maa peale jääda.


Aitäh, hr Glase!
Valdav enamus selliseid kohti ei nõua mingeid ümbertegemisi, ehk vaid ülesõidu signalisatsiooni kontaktide ümbertõstmist, mis oma jõududega tehes oluliselt ei maksa. Muidugi ei ole õige miljoneid kulutada.
Bussipeatuste juurde viimine (oleneb konkreetsest kohast, asjaoludest ja kaudsetest kulutustest) ei ole samuti oluliselt kallim. Eriti kui tuleviku kulutusi silmas pidada. Eks kulutus oleks seegi, kui üks koristaja Kadrinas puhastaks lund platvormilt, teine valla maalt!?

Pealegi ei näe ma, kuhu oleks olnud vaja rajada pöörangud ja haruteed Keenis, Vastse-Kuustes, Verioras, Oraval, Kadrinas, Jõhvis, Kiviõlis, Orus, jm? Kas Kärknas nii tehakse?

Ja enamuses jaamades tuleb nagunii ka kõrvalteed  ümber ehitada, sest nende seisukord ei võimaldagi nii sõita. Ka Piusal. Ja Naissaarel.


Ja nagu varemgi kirjutanud, eks kokkuhoid bussipeatuste vähendamise arvelt oleks ka kokkuhoid. Nagu Oraval või Verioras. Ja mitte väike.

Turvalisuse koha pealt pole ka väheoluline, et rohkemate rajatistega ja kompaktene Ühispeatus oleks ka paremini turvatav. Ja selle eest seisnuks ehk ka omavalitsused ning kainelt mõtlevad kodanikud. Näiteks tagades politsei jätkusuutlikuse ( ja normaalsed palgad) tulumaksu taastamisega!?

Ihuhädasid õiendatakse ka bussipeatustes ja Toompeal, kui miljonipeldik rikkis. Tegelikult olid varem pea kõikides peatustes ka tualetid. Kui ikka pikalt ootad, peabki vist kohapeal kergendama...

Aga aitäh ikkagi nendegi vaheseinte eest ja tänu ka Postimehele teema jätkuva püsimise eest. Ja tänu ka hr Glasele põhjalikemate selgituste eest!

************************

metropolis
09.11.2011 09:11
"...Ühest küljest võib reisijast aru saada, et ta tahab soojas kioskis nina vastu akent rongi oodata..." Ülbemalt annab ikka öelda. Ja siis imestame, miks meie riigis ei ole nii tore ja vahva kui põhja ja lääne pool. Vot just sellepärast! Just sellepärast, et sellised ülbed kuked ei saagi sealsetes riikides suuremate tüüride juurde. Sellised kuked kamandavad pisibrigaade, mis koosnevad reegline illegaalselt riiki saabunud tegelastest, keda saab iga kell probleemita "üle lasta". Meie ladvik aga h***ab meid endid.
njah
Need rongid sõitsid kauemgi. Aga paljudes jaamades olid puhvetid...


09.11.2011 09:40
Ja Eesti vääramatult liigub selles suunas igal alal.
Mäletan küll, kui nende (veel tulevaste) platvormide eskiise avaldati lehes ja kiideti, kui modernse joone ja kunstnikukäega joonistatud. Juba siis kõik imestasid, et kuulge, need ei kaitse ju külma ega vihma eest. Ja nüüd on nad siis päriselt olemas - ei kaitse külma ega vihma eest.

Uute rongide kavandeid näidati meile eelmisel aastal. Samuti ei vasta kliimale ega Eesti oludele. Eksperdid ja muidu kommentaatorid arvustasid rongide sisemist disaini iga nurga peal. Ja nüüd järgmine aasta on need rongid kohal, tulevad täpselt sama sobimatud nagu eksiisi peal olid (uste ja istmete paigutus), ja keegi laiutab käsi, et nojah, muidugi võiks ju reisijatele sobivamaks teha, aga hilja, eurorahadega ehitatud ja pooled juba valmis ja muudatusi Brüssel ei luba enam teha.
Ja üldse, ega te sinna rongi elama ei lähe, maksimaalselt 2-3 tundi sõidate, on siis nii raske kannatada see aeg?

Ja jälle keegi ei vastuta ega mäleta ega tea, miks need rongid just sellised tulid.
Tjah
09.11.2011 10:44
Kui rongid talvel ka graafiku järgi käiks, läheks ise ka rongiga samal ajal peatusesse, aga kui ei ole teada, mis kell rong tuleb, lähen sõidugraafikus märgitud ajal. Ja kui rong tuleb pool tundi hiljem, ootangi pool tundi, nina vastu klaasi, rongi. Eriti lahe on see, et paljud jaamad on ehitatud lageda peale ja tuuliste ilmadega on seal isegi 5 minutit keeruline turvaliselt ühe koha peal püsida. Ülemiste jaamas hoiavad emad väikelastel kratist kinni, et tuuleiilid lapsi perroonilt minema ei pühiks. Kui perroon on veel jäine ja lumine, siis on oht tõsisem. Kusjuures mu koer keeldub seal tuulise ilmaga püsti seismast, surub ilusasti kõhu vastu maad, et tuul teda minema ei puhuks, kusjuures ta ei ole mingi minikoerake.
Mul tuli idee, et paneks rahad kokku ja teeks Eesti Raudtee juhtkonnale ekskursiooni, viiks nad halva ilmaga rongiga sõitma.
ants
09.11.2011 09:31
Põhjus lihtne.
Oli kaaluda,kas ehitada maakolgastesse tuulevarjulised pättide kogunemise pesad või ebamugavamad ootekohad,kus reisijad ei peaks laamendavaid pätte kartma.
Valiti viimane variant.
Ja õieti valiti

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka ants(09:28).
teata ebasobivast kommentaarist -31 -1  +1 +17
antsule
09.11.2011 10:05
Ei roni see pätt sul perroonile elama ainuüksi tänu sellele, et seal vihma kaela ei saja. Tal paremaid ja mugavamaid kohti. kus olla.
Antud juhul on küsimus disainis - väikese vaevaga saaks mõne asja kaldenurka muuta või mõnda asja pikemaks-lühemaks ehitada, nii et varikatus ka tõesti kaitseks tuule-vihma käest.
Valik on selle vahel, kas on reisijale mugav või arhitektuuriliselt efektne.
Ja kui pisut vaeva näha, saab ka mõlemat.

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka njah(09:40), sweco(09:46) ja lillekülale(10:00).

Ants tõesti eksib. Sest praegugi näiteks Raasikul või kus iganes töllerdatakse vana platvormi peal ka ilma igasuguse katuseta. Kuigi selge see, et head olud meelitaksid veelgi rohkem...


lilleküla-tallinn
09.11.2011 09:48
aga enne neid putkasid oli igas jaamas oma ilus jaamahoone, mis nüüd on maha põletatud või maha parseldatud.

Ilusaid jaamahooneid praegugi. Lausa imelisi. Ainult, et õues vahel tõesti külm...

seal sai soojas istuda ja pileti osta. ööseks pandi kinni. pätte ei olnud.
teata ebasobivast kommentaarist -0 -1  +1 +50
lillekülale
09.11.2011 10:00
Olgem ausad, jaamahooned võivad ilusad olla, aga tänapäeva rongigraafiku tiheduse juures on nad väga ebapraktilised. Ei ole mõtet siiski maja ehitada ja ülal pidada selleks, et seal mõni kord päevas saaks mõni inimene 10 minutit soojas olla.
Vaat see oleks küll pigem asotsiaalide pesa. Vanasti oli sellistes jaamamajades pätte ja lagastamist ikka piisavalt. Pidevalt pudelikillud sees-väljas, keegi nurka kusnud ja akna puruks löönud. Lihtsalt omal ajal oli see normaalne - ja asotsiaalegi oli vähem. Prügimäe keemikud ehk tegutsesid, aga vähemasti pompse hoiti edukamalt rahva pilgu alt ära. Pealegi oli ka kõigil asotsiaalidel riigi poolt maja või korter, elasid ja lagastasid seal, miks raudteejaama elama ronida?

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka njah(09:40) ja sweco(09:46).
teata ebasobivast kommentaarist -11 -1  +1 +5
lilleküla-tallinn
09.11.2011 11:31
Mõni jaamahoone lausa pärl! Kui korras oleks ja mingigi otstarve veel.

to lillekülale

jah, tallinnas võib tõesti rongigraafik tihe olla, aga mina, näe, elan el.raudtee ühe haru eelviimases jaamas. rong käib keskelt läbi 1,5 tunni tagant ja seda vihma ning tuule käes oodata on ikka väga ebamugav.

jaamahooned ebapraktilised? ebapraktilisus tuleneb eelkõige hoone haldajast. selge see, et hoonet hallata vaid piletimüügist pole rentaabel. aga alati on võimalik hoone rendile anda koos nõudega säilitada inimestele ooteruum. meie väikses jaamahoones tegutses aastaid pood, kust ühtlasi rongilt tulles/minnes oli mõnus läbi hüpata - seni kuni hoone maha äriti. nüüd seisab tühjalt ja laguneb
See`p see on! Sellepärast peakski mõtlema, kas ei saa erinevaid funktsioone ühildada. Võimalusi on kümneid - teenuskontorid, müügikiosk, seltsimaja, isegi kasvõi lahendus koos ametikorteriga ehk neid funktsioone ühildades saaks piltlikult öeldes tagasi ka "jaamahoone", täpsemalt öeldes ootesaali. Ja kui ka kohe ehitada ei jõua, siis platvormi asukoht siin ülitähtis - vale koha peale ei saa ka lisaväärtusi luua või LÄHEB SEE TÕESTI KALLIMAKS! 
Ning ei saa jäädagi arvamuse juurde, et rongiliiklus peaks selliseks jäämagi. Loomulikult vaid mõeldes tulevikule ja inimlikule liiklusele, on meil veel tulevikku. Vaata ka eespool pläralas punaseks värvitud teksti. Sellele kõik ju peakski taanduma!?
Ans
09.11.2011 09:26
Baltijaam kordas teha..

Ajada välja inetu siseturg ja taastada ajalooline ootesaal pääsuga vanalinna..

Hetkel on balta täielik häbiplekk
Ei saa vist teha ju! Sest lühinägelikusest ja pohhuismist tulenevalt kuulub hoone...kinnisvarafirmale? Või eksin?
Kaarel
09.11.2011 10:23
Esiteks, kes kurat on Vahur Glase? Uudis on olnud üleval üle tunni aja ja mitte keegi ei vaevu ära parandama toimetaja käkki. Ja tahetakse olla kvaliteetne päevaleht - Teie põhikonkurent Delfi suutis uudise täiesti normaalselt edasi anda.
Teiseks, kuidas on võimalik, et tehakse selline seadus ja võetakse vastu selline rahapakett euroopast, mis on selliste tingimustega, et perroon näeb välja samasugune nagu lõuna Hispaanias. Ja olgu, kui juba on vastu võetud selline asi siis tunnistatakse, et tegime vea ja siis kui euroopa rahastatud projekt on lõppenud, siis teeme ise oma rahadega platvormidele täiendused nii, et need oleks ka talvel talutavad (ma ei taha ruumi, kus oleks 25 C, vaid seinu, mille vahel päris tuule ja tuisu käes ei pea olema). Hr. URMAS Glase, see et Te olete oma arust tark ja intelligentne ei korva seda, et Teie organisatisioon on käki kokku keeranud. Teie võimetus vabandada ja põhjendada, kuidas tulevikus asja parandada ja Teie ülbe kommentaar lisaks tegi Teiega vaid üht - tõmbas Teile ja Teie tõsiseltvõetavusle VEE PEALE. Lisaks kahjustas Eesti Raudteed. Palju õnne!
Mina ei usu, et Pressiesindajad rumalad on. Nad peavadki dzoti ette hüppama, et ametnikud ise pääseksid vastamisest. Selline tundub olema Pressiesindajate roll. Kui ma eksin, siis, ... eksimine ongi inimlik!
Siiski, kunagi lugesin ka üht Kraavi Karla intervjuud (kus teatud inteligentsist ülikõvasti puudu jäi), siis pidin istukile kukkuma, kui kuulsin, et ta oli ametisse pandud ühe ametkonna Pressiesindajana!!!
 Nii et juhtub ka erinevaid variante.
Kringel
09.11.2011 11:24
siiski, vanasti, kui sai rohkem ühistranspordiga liigutud, ei olnud harvad juhud, kus sihtpunkti jõudmiseks kasutati mitut ühistranspordi sõiduvahendit. Näiteks sai bussiga sõidetud raudteejaama, seal pea tunnike rongi oodatud, rongiga linna, sealt linnaliiniga bussijaama ja sealt omakorda bussiga sihtpunkti. Ei ole võimalik, et sellised logistilised konstruktsioonid minutipealt väljasõiduaegadega klappima saada.
Samuti kasutavad ühistransporti tihemini inimesed kelle majanduslikud või tervis ei luba isiklikku autot ülal pidada, pensionärid, invaliidid, jne. Ja haige inimene, kes peab linna arsti manu minema, peab haigena veel moodsal ooteplatvormil märkimisväärse osa aastatst lõõskavat tuult ja külma taluma. See on üle mõistuse, mis toimub.
Hakka või mõtlema, et sellised ebainimlikud ootetingimused on teadlikult ja tahtlikult loodud. Et inimesed loobuks ühistranspordist, kui äärmiselt ebamugavast ja ebasõbralikust transpordi liigist, siis saaks raudtee analüütikud bürokraatias näidata, et eesti inimene ei taha, kasuta, järelikult ka ei vaja raudtee ühistransporti ja sedasi saab sujuvalt enam raudteeaega suunata kasumlikumaks kaubaveoks, ühistranspordiaja arvelt.

Samalt IP-aadressilt on siin kommenteerinud ka Kringel(11:00).

Paraku võib üles tõsta erinevaid vandenõuteooriaid ja kübeke tõtt neis ka olemas.
Reaalsusest eemalolevad inimesed tihti noored, elukogemuseta. Mul tuli aga samuti aastakümneid rongi oodata ja ka ümberistumisi kasutada. Kas oleksin pidanud linna kolima? Sooja kivist korterisse, nina vastu klaasi?

Juhan
09.11.2011 10:34
Miks peaks inimene minema rongi ootama perroonile juba enne ettenähtud väljumisaega? Pakun vastuseid.
- Iga mõistlik inimene jätab reisimisel endale varuaega ja saabub jaama pigem varem kui liiga hilja. Vanainimesed kipuvad näiteks muretsema kohalejõudmise pärast, väikeste lastega peredel võib teel üllatusi ette tulla jne.
- Ühistranspordi sõiduplaanid ei klapi ja nii võib buss tuua sind raudteejaama varem
- Ilma- ja teeolud võivad mõjutada kohalejõudmist
- Kes ütleb, et rong saabub õigel ajal? Meie oludes pole üldse võimatu, et peab rongi ootama pool tundi, tund sõiduplaanis kauem

Tuleb nõustuda, et on jah üleolev vastus Eesti Raudtee poolt. Ma ei usu, et Brüsseli reeglid ei võimalda paviljone ümber ehitada. Ma kahtlustan, et see on ettekääne. Väga mugav on väita, et Brüssel ei luba meie inimestele ehitada mugavaid paviljone. Ja kui see ka on nii, siis oleks pidanud asjaga tegelema enne Brüsseli rahataotluse saamist. Kui aga eeskirjad ei näe ette kaitset tuule ja vihma eest, siis tuleb need eeskirjad ümber teha!
Hea kirjutis, Juhan!
Aga ümbertegemist NÜÜD segab teatud määral muidugi ohutus. Seista ootepaviljoni ja platvormi vahelisel kitsal alal, kui teisel teel kihutab mööda rong 120 (160) km/h!? Nii et see meie poolt pooleldi tagantjärele haukumine. Pooleldi sellepärast, et mitmeski peatuses praegu veel võimalik paljutki muuta. Kuid nagu järgmisest artiklist, näha, arusaam pole veel Brüsseli kaudu kohale jõudnud...
Ehk kirjutada kiiresti Brüsselisse ja sealt siis tuleksid kiirdepeshid?
Küllike Reimaa
09.11.2011 11:13
Pea kõikide peatuste juures on vanad jaamahooned. Miks ei võiks neid kui kultuuriväärtust korda teha. Soomes on isegi selts, kes neid hooldab ja korrastab. Kõik on kenasti korda tehtud ja ilmestavad keskkonda. Leida mingi lisafuktsioon, ja ei tule enam teateid, et järjekordne jaamahoone lammutatakse. Panna sinna kas või mingi kiosk vms. nt piirkonda tutvustav teave, või leida mõni muu lahendus ja samas on võimalus rongi oodata. Las see uus ilu olla perroonil ja paista kaugele.

Et haridus on vajalik ja vajame haritud tippspetsialiste, peamegi väärtustama õpetajaid! Kes ikka ka muidu rongidega sõidavad.

Üks enesekindel ärimees arvas ka, et praegune Tallinna monstrumsiluett, mis iidse Tallinna silueti ära sööb, on merelt tulijatele märguks, et Tallinn on rikas linn.
Sellise suhtumisega , kui me oma vanast lugu ei pea muutume varsti targa maailma naerualuseks aga ega see vist kedagi peata sest rumalusel, kui sellele aktiivselt juba hariduse vundamendilt vastu ei astuta, on oht kohutava kiirusega kasvada.

Jaamahooned põlevad. Viluvere.
Ehk aga polnudki see lühinägelikkus vaid vastupidi - kaugnägelikkus. Teati ehk ette, et paarikümne aasta pärast Euroopa Liidus ehitatakse platvorm ülesõidule lähemale? Ehk olid hoopiski varjatud vabadusvõitlejad...

Hea Küllike Reimaa!
Et seda ohtu ei oleks, siis õigel ajal pandi osa jaamahooneid põlema, löödi kopp sisse, jäeti parandamata katuseid. Et aga asjad olid vist kooskõlastamata, on mõningad jaamahooned kogemata kombel tõesti alles jäänud. Viimased aga lammutatakse kindlasti põhjendusega, et ega jaama ei pea tulema varem...
Peressaare jaama ei tule enam keegi rongi ootama...
Viimase lause eest aga eriline tänu!
Häda ei midagi
09.11.2011 11:38
Vanarahva tarkus ütlesütles et pole kehva ilma on vilets riietus. Pange inimesed end vastavalt ilmale riidesse ja pole teil muret ka rongi ootamisega. Lugedes komme ei jõua ära imestada, kui palju on rumalid inimesi meil, kes arvavad, et kõik teised peavad neid nunnutama ja endal mõistust pole vajagi.
Jälle häda mõistuse pärast!
Kohati kobraski targem. Teeb seda, mis vaja eluks, täisväärtuslikuks eluks, ning endale mõeldes. Miks me ei oska mõelda endale ja teistele? Ratsionaalselt.
Vanarahva TARKUSEST meil puudu jääbki!
Muide, siinkohal ma soovitaks võimalikult palju Fred Jüssi kirjutisi lugeda. Ta ei kirjuta küll rongidest, aga mõtlemisest, seoste nägemisest ja tarkusest.
 
noor inime
09.11.2011 12:31
Huvitav, kui neid jubedusi alles hakati üles panema, kirjutasin, et mis kasu neist olema peaks? Silmailu hoiab soojas ja varjus, täpselt nagu emaarmastus hoiab lapsel kõhu täis ja kere soojas? Nüüd on muidugi mõttekaaslasi juurde tulnud, seda on rahustav lugeda! Kuigi kasu on vähe. Geniaalsust igast poorist puristavad herrad ei lase ratsionaalsusel endale ligi tulla, hakkab äkki külge, saab miskit hirmsat sellest.

Ja aitäh, geniaalsed edelarudtee korraldajakesed, ostangi endale auto. Õigemini isa ostab. Vana ja vastupidava, pigem odavama. Aga viitsin korras hoida ja Tallinna ots tuleb õige pisut kallim, kui rongiga käies, aga vähemalt jääb tervis alles ja närvid terveks, et ei pea talvel end igal reedel ja pühapäeval seaks vihastama perrooni peal.
lausa ime kohe,
09.11.2011 15:42
et Soome veel Euroopa Liidus püsib. Need sänikaelad on julgenud peroonidele varikatused ja lausa varjulised pingidki ehitada, kelladest ja täiesti arusaadavast sõiduplaani kuulutamisest rääkimata. Keegi võiks minna sealt küsima, mis imenipiga neil see õnnestus.
Päris paljud vist ongi läinud küsima...

Aga paljud ka sõidavad. Kui on piisavalt mugav. Kasvõi piltide joonistamiseks.

Või kui on olemas ootesaal ja samas majas korterid ja noortekeskus?


Sest muidu võiks pakkuda, et ka laevareisijad võiks sadamasse tulla paar minutit enne rongi väljumist ja mõttetud ehitised lammutada?

***********************

Kus otsustatakse ja kes otsustab ning millisest tornist see alla hõigatakse?

Näe, kui kõver maja!

4 kommentaari:

  1. Värdjad sellised.....

    VastaKustuta
  2. Glase jutt on väga kummastav. Väga suur demagoogia. Selle pleksist vaheseina oleks saanud ka EL projekti sisse kirjutada, aga keegi ei tulnud lihtsalt selle peale.

    Viimases lõigus, kus juttu rongipeatuse toomist bussipeatuse lähedale, pole üldse asja süübitud. Väga pealiskaudne. Kurb!

    VastaKustuta
  3. Nii seee on, ega teatud inimesed ei muutu kunagi ilmselt, tehakse nii kuidas neile sobib ja rahakotile kohane-peaasi et endal taskud täis vaid oleks.

    VastaKustuta
  4. Tänud!

    Ikka võiks areneda ja muutuda!

    VastaKustuta