KÄSMU 2011

Kuna paljud on jõudnud juba Käsmu piltidega tutvuda, siis vabandan nende ees, et pole jõudnud mingitki selgitust saanud lisada. Proovin seda viga tasapisi parandada ja ühtlasi lisan mingi aja pärast siia teemadesse ka mitmeid pilte, millised tegi Kadi ja need ju alles teises arvutis. Käsmu sattusime ELUS suvepäevade raames ja see oli ülihea võimalus saada ülevaade sellest piirkonnast. Kuigi mõneti oli tõeline "kubjas" seljataga. Pean siin silmas korraldajate tõeliselt heal tasemel üritust ja võimalust palju näha. Ning kuulda. Kupjaks oli aeg. See vis ka mõttele, mis leidis kinnitust kohaliku väga toreda giidi Saima Gordejeva jutust. Turismirühmade aeg on väga piiratud ning olenevalt päevaplaanist võib vägagi suur osa nägemata jääda. Nii et tuleb tagasi tulla. Meil see ehk lihtsam, aga välisturistid? Või tegemist väikese kavala marketinginipiga? Et välisturist läheb koju ning räägib teistelegi, tekitades neis soovi ise vaatama tulla? Tore ju kui tullakse!? Ometi tekkis ka väike seos ühispeatustega. Nimelt vuravad võimalikud kliendid ja asjast lähemalt huvitatud  mööda kohalikest müügikohtadest. Sest aeg kiirustab tagant. Ja puuduvad ka müügikohti tähistavad märgid maanteedel. Just need, mida olen välja pakkunud. Kuigi vist valedele inimestele. Sest mingitki reaktsiooni pole olnud. Võimalik, et sellised asjad võtavad mõned aastakümned aega, aga ehk saaks veidigi kiirendada? Sest sellisest "poliitikase" kaotavad eelkõige kohalikud elanikud ja väheneb võimalus midagigi teenida. nägin ise tee veeres halvasti märgatavat müügikohta ja eriti kitsaste külavaheteede puhul pole lootustki, et turistid autodega ringi pööraks. Bussidest rääkimata. Muidu oli kant ilus ja üllatusterohke. Ja tuntava kohaliku omapäraga.

Nagu vindub eestlane oma väikesel maalapil, on ka vana känd see, mis annab oma jõu uuele elule. Endast viimase. Ja nii võivad kasvada uued puud ja väiksemad taimed. Rääkimata putukatest.

Tundub, et bussiühendus Tallinnaga pole just suurem asi. Ehk põhjuseks arusaam, et mereäärsed krundid kallid ja nende omanikud jaksavad ka autosid osta. Et rohke saastada Lahemaa õhku. Puhkajadki peavad üldjuhul otsustama auto kasuks, selle asemel, et tekitataks traditsiooni vahel kasvõi peale päevatööd sõita bussiga "maale", seekord siis Käsmu, lõõgastuda mere ääres ja hommikul taas tööle siinduda. Rääkimata sellisest võimalusest nädalavahetusel. Taas kaotajaks kohalik ettevõtja ning loomulikult potentsiaalsed puhkajad...

Majad on omapärased ja põnevad. Pärandkultuur on oluline ja tundub, et paljudki kohalikud ning uusasukad mõistavad seda. Kuigi Linda Metsaorg`i sõnul leidub ikka neid, kes oma arvamustes ja õiguslikkuses veendunult suhtuvad ümbritsevasse üleolevalt. Sellest muidugi kahju, aga aeg-ajalt ajakirjandusesku artiklid teemal "kel raha, sellel võim". Nii võib muidugi ehitada oma majad Kroonlinna Nullist allapoole või tarastada-tõkestada teed, kraavid ning kaldaalad. Kas oleme eri liikidest?

Lainela puhkekeskus. Endine pioneerilaager. Lihtsad, aga nunnud majakesed. Privaatsust ehk vähevõitu, aga sel juhul leidub ka teisi majutusasutusi.

Tore, et olemas kohvik ka ka jäätise-limonaadi müügikohad. Ka suveniiride müügikoht oli olemas. Ning kohad, kus kahekesi istuda ning unustada aja kulgemine, seltsilisteks vaid meri ja tähistaevas...

Vanad eestlased ohverdasid vististi toitu ja raha ja mitmesuguseid esemeid. Tänapäeval võib ju ohverdada ka tühjad õllepurgid...

Merekaldal jalutamisest vaevalt et isu täis saab. Eriti kui jälgida hoolega ümbrust. Erinevaid põnevaid leidusid jätkub hulgamisti. Emotsioonidest rääkimata.