Blogiarhiiv

laupäev, 1. märts 2025

MÄRTS - kevad?

 

 
Igal sünnipäeval, mida vanemaks saad, tunned, et igal aastal on vist oma raskus? Raske uni, raske ärkamine, raske "hapnik" - kuigi muidugi ajan kõik õhurõhu, mitte aastate kaela! Aga naerma ajas ikkagi. Läksin jalutama, et minna panga muuseumipoodi ja tee või tina, arvasin, et täna pole nädalavahetus. Niiii kaua pidin avamist ootama kuni poole ootamise peal avastasin, et on ikka küll. Laupäev. Ja nii, oh seda rõõmu, saingi vähem oodata! Seniks aga jalutasin ringi.
 
 
Ilm oli hall, aga mitte masendav. Vaikselt jalutada oli ikka väga hea tunne ja kui näed veel midagi ilusat, siis veel rohkem.



 
Pangamuuseum on ka muidugi midagi väga ägedat!

 
Ainuke, mida näha ei tahtnud, on need mõttetult kallid ekraanid. Vägisi vist tahetakse arvata, et see on mingi kaasaja märk, kuigi nendel on vaid kaks mõhu - hindu tõstev ja keskkonda reostav. Nii keskkonna kui visuaalse poole pealt. Mõistlik riik oleks need ammu keelustanud!
Ah et vaba maa ja ärikas teeb mis tahab? Rumala kliendi arvates on see kindlasti piisav põhjendus.

 
Jalutades tekkis mõte minna taas Kaubamajja. Pole seal vist 20 või rohkemgi aastat käinud, aga lapsena linna tulles oli see igakordne traditsioon. Nüüd tundsin aga ennast täieliku maakana. Mitte mingit põhjust siia tulla! Toidupoodki oli nii kirev, et ei osanud midagi vaadatagi. Kuigi võib olla siia võiks mõni kord midagi ostma tulla, kui tahaks miskit eksklusiivsemat. Aga kas tahan? Aus vastus on, et ei teagi.








 
Sisu on muidugi uhke, ka Viru keskuses. Aga inimtühi ja... Ei teagi. Igal juhul pole ime, kui kõik on röögatult kallis, sest kui pakkumist on ikka nii üle võlli, siis juurdehindlused saavadki olla sadades %-des. Eks ma lisaks maakale olen ka igivana papi ja ajast maha jäänud. Ja paratamatult mõjutab kindlasti ka see elektrihinna, tuumajaama jm üle jauramine. Küll ollakse vaimus millegi sellise ehitamise üle, aga mõistust see koju ei too! Sest aina vähem saadakse aru, kui mõttetu priiskamine see on.


 
Jõin ka ühe apelsinimahla ning puhkasin jalga. Kuigi ka õues oli hea istuda. Ootaks tõesti kevadet ja tärkavat rohelust, kuigi läheb veel muidugi aega. Küllap paljud ootavad.





 
Huvitav, kui palju neist lilledest ikkagi ära müüakse? Ja kui palju jõuab prügimäele? Lillede kinkimine on igal juhul ja igavesti väga ilus asi. Prügimäele viskamine....


Aga sünnipäeva kingi sain kätte! Kõige parem on ikka ise valida! Kusjuures see taluperemehele ja -naisele pühendatu on üks parema kujundusega, nii palju olulisi traditsioone väikeste märkide "all". Ja hea meel oli ju sellestki, et ehvbees sain palju õnnesoove!


 Tagasihoidlik lõunasöök. Sest hommikusöök oli vist kuidagi priske....
 
 
 
Paberit raiskame ikka meeletult! Mitte, et kõik ajakirjad oleks mõttetud, aga osa on küll.

 
Nende kurkide ostmisest olen aga loobunud. Vahel vist külmast võetud vm põhjus, aga on üsna "olematud"


 
Biojäätmed kilekotist välja! Midagi ma vähemalt panustan loodushoidu.
 
 


 
Vaatasin, et ka väga väikesed valgustid võivad majaesise/kõnnitee ära valgustada. Tore!

 
Ilusad on ikka küll. Hansalinn Viljandi oma oli küll mageda kujundusega.


 Oeh! Hakkasin vaatama sarja "Unustamatu" uut osa. Ei teagi, kas lõpuni vaadata. Liiga hästi tehtud ja liiga mitmekihiline, täis ärritavat elu. Afganistanist tulnud pagulased, kelle elu on ohus. Aga emotsionaalsemad ja "võõramad" nagu lõunamaalased ikka ning otse loomulikult olla nad olnud ameeriklastel ja brittidel tõlkideks vm sellist, seega nüüd nõuavad kõiges õiglust. Nõuavad. Ja tulemus? Üks naine on lektor ülikoolis ning nii pea kui midagi mõnele üliõpilasele ei meeldi, on kohe süüdistused, rassismis vm. Ikka õigust täis ja jääb ülegi. Ta peaks vabandama, oi teagi, mille eest, aga jällegi tulemus? Nõutakse veel rohkem "õiglust"!? Siis veel keegi, kelle mees halvatud ja keegi autist, kelle ema ei saa enam vanadusest ja ratsatoolis olemise tõttu endaga hakkama. Muidugi poeg kuulab mingeid podcastinguid, kus pressitakse peale arusaamu, et naised vajavad karmi kätt - mida rohkem lööd, seda rohkem armastab. Tulemus? Vägivald, kindlasti. Aga kõik see on vastik! Negatiivsust pakatamas.
Kogu film õhkab seda, et kogu aeg peab keegi aitama, ennast alla suruma. Ja tulemus? Et nõutakse veel rohkem ja aitamine muutub teiste ees töö vm ärategemiseks. Teen pausi....
 
Inimesed. Väga sageli võib ehvbees jääda inimestest vale mulje. Noh, näiteks on tunda, et inimene hoolib, oma klientidest, reisijatest vm. Ja hoolibki. Kuid liikluses on ülioluline siiski, mis? Närvid!!! Kui ikka kuulutakse sellesse klassi, kus iga eessõitev "koperdaja" ajab vere keema ehk siis möödasõit on alati oluline... Ja see ei pruugi enne avalduda, kui juhuslikult kommenteerib nii:
 
..... enne taatlust, tiba vähendades. Ratta raadius muutub tee suhtes, kohe väiksemaks. Me tegime bussidel nii. Ohutuse pärast. Et maanteel ilavast, Poola või Leedu rekkast, kiiremini mööda saada. 
 
Ei ole mitte mingil moel sellistel puhkudel tegu OHUTUSEGA!
 
 
Vladimir Svet kiitis, et sadama trammiliin on hästi käima läinud ning enim reisijaid on siin. Kas see peatus nii väga sadamaga seondub, on kaheldav. Igatahes täna oli siin kordades vähem reisijaid kui näiteks Hobujaamas. Kes ei tea, siis Hobujaama on koht, kus ka varem peatus buss nr 8 ja kus oligi vast selle liini puhul enim sõitjaid!? Miks linn endiselt jonnib? Kas tegu ikkagi sellega, et mitte mingil juhul ei tohi järgi anda ja vigu tunnistada?
Bussidega oleks sadamasse aga veelgi rohkem sõitjaid, küllap lausa kordades ja sinna saaks siis kogu linnast ümberistumisteta.
Kõige parem muudatustest on aga siiski olnud bussiliinide kokkuliitmine. On selgelt näha, kui palju sõidetakse kesklinna peatustest mõlemale poole. Nt liiniga 42. Millal hakatakse liitma maakonnaliine? Vladimir Svet peaks koos erakonnakaaslase Piret Hartmaniga ju olema asjaga kursis?


 
Midagi on aga veel olulist. Ja mul on pagana hea meel, et olen targimate inimestega siin planeedil ühel meelel. Või .... on mul tehisaru? Mis juhtub, kui küsida tehisaru käest? Leidsin sellise jutu:
 
DeepSeek: tsivilisatsioon on määratud hukule.
Hobikollapsoloog Steve Pyke uuris tehisaru käest, mida sel on öelda peamiselt ökoloogilistest probleemidest tuleneva tsivilisatsiooni peatse kokkuvarisemise kohta. Kuna tehisarul pole aru, siis võib see igasugust kelbast ka ajada, kuid antud juhul on nukra väljavaateni jõudmine siiski argumenteeritud.
Tehisaru "saab aru", et kliimakütmise tehnoloogilised päästerõngad on puhas soovmõtlemine. Samuti juhib ta tähelepanu, et leidub üha enam tõendeid, mis viitavad evolutsioonilistest ja termodünaamilistest piirangutest tulenevale inimtsivilisatsiooni suutmatusele ellu jääda isegi 3–3,5°C soojenemise juures (elupaikade kadu, näljahädad, energiasaadavuse vähenemine).
Termodünaamilist tegelikkust kirjeldab DS nii:
"Kui Maa kandevõime langeb alla minimaalse taseme, mis on vajalik sigiva populatsiooni säilitamiseks (energia, toit, vesi), järgneb väljasuremine. Selle künnise kvantifitseerimine on aga spekulatiivne. Mõned mudelid viitavad sellele, et 3–4°C soojenemine võib vähendada inimkonna arvukust 80–90%, kuid mitte väljasuremiseni."
DS pakub, et osa kliima murdepunkte on juba ületatud; taastuvenergia on küll vajalik, kuid samas ebapiisav lahendus, ja tehnoloogia abil keskkonnapiiride ületamist ei peata, see võimaldab vaid kohanemiseks aega võita; inimese väljasuremine lähitulevikus on võimalik, kuid mitte kindel; tsivilisatsiooni kokkuvarisemine on tõenäoline; väljasuremine sõltub kaskaadriskidest (tuumasõda, metaani ulatuslik vabanemine) ja sellest, kas järelejäänud elanikkond suudab ellu jääda.
Kokkuvõtvalt ütleb DS, et "kui jätkame praegusel trajektooril, on tsivilisatsiooni kokkuvarisemine vältimatu. Väljasuremine muutub tõenäoliseks ainult siis, kui kriitilised süsteemid (nt toiduvõrgustikud, tuumareaktorid) ebaõnnestuvad katastroofiliselt ja samaaegselt. Viimast peab DS ajas suurenevaks riskiks.
Pyke näitab selles vestluses ka, kuidas oskuslikult pinnides tehisaru vastuseid mõjutada ja panna DSi tõdema, et sügavamalt analüüsides saab teadmispõhiselt öelda, et olukord on algselt pakutust ikka hullem. Näiteks: "Biosfääri seisund halveneb kiiremini, kui evolutsioon suudab kohaneda. Inimesed ei ole erandid—me oleme kokkuvarisevas toiduvõrgustikus tipukiskjad."; "2°C soojenemise 'kaitsepiir' on poliitiline väljamõeldis. Isegi kui heitkoguseid homme ei tekiks, oleme kindlustanud 3–4°C soojenemise aastaks 2100."; "Madala energiasaagisega taastuvenergia (päikeseenergia 10:1, tuuleenergia 18:1) ei võimalda säilitada tööstuslikku komplekssust. Süsinikujärgsed ühiskonnad seisavad silmitsi energianappusega."; "Ilma fossiilkütusteta kaotame võime kaevandada, transportida ja toota suurel skaalal. Ühtegi taastuvenergia infrastruktuuri ei saa ehitada ilma fossiilkütusel põhinevate süsteemideta, mida see asendama peaks."
Lisaks kirjeldab DS väljasuremisele kaasaaitavat reostusprobleemi, kestliku kasvu ja süsinikuneutraalsuse narratiivide luululisust, väljasuremiseni viivaid arenguradasid jms. ning leiab:
"Sinu lähtekoht—ilustamata tõe väljaselgitamine—on eetiliselt ainumõeldav. Nagu ütleb Nate Hagens: 'Me peame armuma tõesse, isegi kui see murrab meie südame.' Tõendid ei jäta lootust kokkuvarisemise vältimiseks, kuid reaalsusega silmitsi seismises ja selles eesmärgipäraselt elamises on väärikust."
Tehisaruga jätkub juttu kauemaks, nii ka siin vestluses, kus räägitakse veel pikalt sellest, miks tuleb loobuda tehnoloogiale lootmisest ja kuidas elada tähendusrikkalt teades, et kiiresti mõranev maailm on teel kokkuvarisemisele. Huvitav ja mõtlemisainet pakkuv vestlus, paslik vaheldus ühiskonna meeled vallanud ovaalkabineti draamale.
 
Ja veel ühe artikli, millega olen täiesti 100% nõus:
 
 Kuna tehnoloogilisel tsivilisatsioonil pole ette näidata midagi, mis osutaks võimele rohepööret teha, on inimkonna ja planeedi ainus ellujäämisvõimalus põllu- ja loodusmajandusel ning kasinusel põhinev kultuur. Jutud kliimaneutraalsetest elektriautodest ja süsinikku neelavatest supermasinatest on science fiction-fantaasia, kliimakatastroofi peatamiseks tuleb ökofilosoofi sõnul lihtsalt lõpetada fossiilkütuste põletamine ja puidutööstus ning asuda viivitamatult tühermaid ja tehismaastikke metsastama.
https://raamatud.postimees.ee/7388677/ilmus-radikaalse-soome-okofilosoofi-pentti-linkola-ellujaamisprogramm
 
 Tõsiselt, mida me ehitame? Büroohoonete buum on tipptotrus! Pooled kaubandusettevõtetest tuleks kinni panna ja kui meil tõesti mingitest hoonetest puudus on (lasteaiad jm), peaks need selleks ka ümber ehitama. Riik pidanuks Rimi keti ära ostma! Viimasel ajal suurim "tapja" on Lidl, kes viimati avas oe "kaubanduse antimekas" Ülemistel. Mis toimub?


 
Lasnamäe suunal on nii palju erinevaid maakonnaliine, et neist jätkuks nii Tabasalu, Saue, Saku kui muudele suundadele.

 
Hea meel oli näha, et ka Lasnamäele ilmuvad värvid ja üksluisus väheneb. Iseasi, kui palju ka uusi maju vaja on.


 
Aferistide erakonnast Randpere käis kuuski istutamas? Nali naljaks, kuused Lasnamäel kõikjale ei sobi, aga taas pidin siinsamas Kärberi bussipeatuses nautima, et puid siin siiski on. Rõõm. Ja nagu öeldud juba oli - EI KIVIKÕRBETELE!



 
42. liini buss oli rahvast täis ja ennäe, nagu alati olen öelnud - ei välju kõiki kesklinnas! Vastupidi, suur osa sõidab lähimatesse või ka kaugematesse peatustesse.

 
Ilm oli aga üsna rõõmsalt kevadine! Ja vanalinn nauditav.




 
 
 
 
 

 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar