Blogiarhiiv

laupäev, 1. märts 2025

MÄRTS - kevad?

 

 
Igal sünnipäeval, mida vanemaks saad, tunned, et igal aastal on vist oma raskus? Raske uni, raske ärkamine, raske "hapnik" - kuigi muidugi ajan kõik õhurõhu, mitte aastate kaela! Aga naerma ajas ikkagi. Läksin jalutama, et minna panga muuseumipoodi ja tee või tina, arvasin, et täna pole nädalavahetus. Niiii kaua pidin avamist ootama kuni poole ootamise peal avastasin, et on ikka küll. Laupäev. Ja nii, oh seda rõõmu, saingi vähem oodata! Seniks aga jalutasin ringi.
 
 
Ilm oli hall, aga mitte masendav. Vaikselt jalutada oli ikka väga hea tunne ja kui näed veel midagi ilusat, siis veel rohkem.



 
Pangamuuseum on ka muidugi midagi väga ägedat!

 
Ainuke, mida näha ei tahtnud, on need mõttetult kallid ekraanid. Vägisi vist tahetakse arvata, et see on mingi kaasaja märk, kuigi nendel on vaid kaks mõhu - hindu tõstev ja keskkonda reostav. Nii keskkonna kui visuaalse poole pealt. Mõistlik riik oleks need ammu keelustanud!
Ah et vaba maa ja ärikas teeb mis tahab? Rumala kliendi arvates on see kindlasti piisav põhjendus.

 
Jalutades tekkis mõte minna taas Kaubamajja. Pole seal vist 20 või rohkemgi aastat käinud, aga lapsena linna tulles oli see igakordne traditsioon. Nüüd tundsin aga ennast täieliku maakana. Mitte mingit põhjust siia tulla! Toidupoodki oli nii kirev, et ei osanud midagi vaadatagi. Kuigi võib olla siia võiks mõni kord midagi ostma tulla, kui tahaks miskit eksklusiivsemat. Aga kas tahan? Aus vastus on, et ei teagi.








 
Sisu on muidugi uhke, ka Viru keskuses. Aga inimtühi ja... Ei teagi. Igal juhul pole ime, kui kõik on röögatult kallis, sest kui pakkumist on ikka nii üle võlli, siis juurdehindlused saavadki olla sadades %-des. Eks ma lisaks maakale olen ka igivana papi ja ajast maha jäänud. Ja paratamatult mõjutab kindlasti ka see elektrihinna, tuumajaama jm üle jauramine. Küll ollakse vaimus millegi sellise ehitamise üle, aga mõistust see koju ei too! Sest aina vähem saadakse aru, kui mõttetu priiskamine see on.


 
Jõin ka ühe apelsinimahla ning puhkasin jalga. Kuigi ka õues oli hea istuda. Ootaks tõesti kevadet ja tärkavat rohelust, kuigi läheb veel muidugi aega. Küllap paljud ootavad.





 
Huvitav, kui palju neist lilledest ikkagi ära müüakse? Ja kui palju jõuab prügimäele? Lillede kinkimine on igal juhul ja igavesti väga ilus asi. Prügimäele viskamine....


Aga sünnipäeva kingi sain kätte! Kõige parem on ikka ise valida! Kusjuures see taluperemehele ja -naisele pühendatu on üks parema kujundusega, nii palju olulisi traditsioone väikeste märkide "all". Ja hea meel oli ju sellestki, et ehvbees sain palju õnnesoove!


 Tagasihoidlik lõunasöök. Sest hommikusöök oli vist kuidagi priske....
 
 
 
Paberit raiskame ikka meeletult! Mitte, et kõik ajakirjad oleks mõttetud, aga osa on küll.

 
Nende kurkide ostmisest olen aga loobunud. Vahel vist külmast võetud vm põhjus, aga on üsna "olematud"


 
Biojäätmed kilekotist välja! Midagi ma vähemalt panustan loodushoidu.
 
 


 
Vaatasin, et ka väga väikesed valgustid võivad majaesise/kõnnitee ära valgustada. Tore!

 
Ilusad on ikka küll. Hansalinn Viljandi oma oli küll mageda kujundusega.


 Oeh! Hakkasin vaatama sarja "Unustamatu" uut osa. Ei teagi, kas lõpuni vaadata. Liiga hästi tehtud ja liiga mitmekihiline, täis ärritavat elu. Afganistanist tulnud pagulased, kelle elu on ohus. Aga emotsionaalsemad ja "võõramad" nagu lõunamaalased ikka ning otse loomulikult olla nad olnud ameeriklastel ja brittidel tõlkideks vm sellist, seega nüüd nõuavad kõiges õiglust. Nõuavad. Ja tulemus? Üks naine on lektor ülikoolis ning nii pea kui midagi mõnele üliõpilasele ei meeldi, on kohe süüdistused, rassismis vm. Ikka õigust täis ja jääb ülegi. Ta peaks vabandama, oi teagi, mille eest, aga jällegi tulemus? Nõutakse veel rohkem "õiglust"!? Siis veel keegi, kelle mees halvatud ja keegi autist, kelle ema ei saa enam vanadusest ja ratsatoolis olemise tõttu endaga hakkama. Muidugi poeg kuulab mingeid podcastinguid, kus pressitakse peale arusaamu, et naised vajavad karmi kätt - mida rohkem lööd, seda rohkem armastab. Tulemus? Vägivald, kindlasti. Aga kõik see on vastik! Negatiivsust pakatamas.
Kogu film õhkab seda, et kogu aeg peab keegi aitama "õnnetukesi", ennast samas alla suruma. Ja tulemus? Et nõutakse veel rohkem ja aitamine muutub teiste ees töö vm ärategemiseks, enesealandamiseks ning eneseusu kaotusesse. Teen pausi....
 
Inimesed. Väga sageli võib ehvbees jääda inimestest vale mulje. Noh, näiteks on tunda, et inimene hoolib, oma klientidest, reisijatest vm. Ja hoolibki. Kuid liikluses on ülioluline siiski, mis? Närvid!!! Kui ikka kuulutakse sellesse klassi, kus iga eessõitev "koperdaja" ajab vere keema ehk siis möödasõit on alati oluline... Ja see ei pruugi enne avalduda, kui juhuslikult kommenteerib nii:
 
..... enne taatlust, tiba vähendades. Ratta raadius muutub tee suhtes, kohe väiksemaks. Me tegime bussidel nii. Ohutuse pärast. Et maanteel ilavast, Poola või Leedu rekkast, kiiremini mööda saada. 
 
Ei ole mitte mingil moel sellistel puhkudel tegu OHUTUSEGA!
 
 
Vladimir Svet kiitis, et sadama trammiliin on hästi käima läinud ning enim reisijaid on siin. Kas see peatus nii väga sadamaga seondub, on kaheldav. Igatahes täna oli siin kordades vähem reisijaid kui näiteks Hobujaamas. Kes ei tea, siis Hobujaama on koht, kus ka varem peatus buss nr 8 ja kus oligi vast selle liini puhul enim sõitjaid!? Miks linn endiselt jonnib? Kas tegu ikkagi sellega, et mitte mingil juhul ei tohi järgi anda ja vigu tunnistada?
Bussidega oleks sadamasse aga veelgi rohkem sõitjaid, küllap lausa kordades ja sinna saaks siis kogu linnast ümberistumisteta.
Kõige parem muudatustest on aga siiski olnud bussiliinide kokkuliitmine. On selgelt näha, kui palju sõidetakse kesklinna peatustest mõlemale poole. Nt liiniga 42. Millal hakatakse liitma maakonnaliine? Vladimir Svet peaks koos erakonnakaaslase Piret Hartmaniga ju olema asjaga kursis?


 
Midagi on aga veel olulist. Ja mul on pagana hea meel, et olen targimate inimestega siin planeedil ühel meelel. Või .... on mul tehisaru? Mis juhtub, kui küsida tehisaru käest? Leidsin sellise jutu:
 
DeepSeek: tsivilisatsioon on määratud hukule.
Hobikollapsoloog Steve Pyke uuris tehisaru käest, mida sel on öelda peamiselt ökoloogilistest probleemidest tuleneva tsivilisatsiooni peatse kokkuvarisemise kohta. Kuna tehisarul pole aru, siis võib see igasugust kelbast ka ajada, kuid antud juhul on nukra väljavaateni jõudmine siiski argumenteeritud.
Tehisaru "saab aru", et kliimakütmise tehnoloogilised päästerõngad on puhas soovmõtlemine. Samuti juhib ta tähelepanu, et leidub üha enam tõendeid, mis viitavad evolutsioonilistest ja termodünaamilistest piirangutest tulenevale inimtsivilisatsiooni suutmatusele ellu jääda isegi 3–3,5°C soojenemise juures (elupaikade kadu, näljahädad, energiasaadavuse vähenemine).
Termodünaamilist tegelikkust kirjeldab DS nii:
"Kui Maa kandevõime langeb alla minimaalse taseme, mis on vajalik sigiva populatsiooni säilitamiseks (energia, toit, vesi), järgneb väljasuremine. Selle künnise kvantifitseerimine on aga spekulatiivne. Mõned mudelid viitavad sellele, et 3–4°C soojenemine võib vähendada inimkonna arvukust 80–90%, kuid mitte väljasuremiseni."
DS pakub, et osa kliima murdepunkte on juba ületatud; taastuvenergia on küll vajalik, kuid samas ebapiisav lahendus, ja tehnoloogia abil keskkonnapiiride ületamist ei peata, see võimaldab vaid kohanemiseks aega võita; inimese väljasuremine lähitulevikus on võimalik, kuid mitte kindel; tsivilisatsiooni kokkuvarisemine on tõenäoline; väljasuremine sõltub kaskaadriskidest (tuumasõda, metaani ulatuslik vabanemine) ja sellest, kas järelejäänud elanikkond suudab ellu jääda.
Kokkuvõtvalt ütleb DS, et "kui jätkame praegusel trajektooril, on tsivilisatsiooni kokkuvarisemine vältimatu. Väljasuremine muutub tõenäoliseks ainult siis, kui kriitilised süsteemid (nt toiduvõrgustikud, tuumareaktorid) ebaõnnestuvad katastroofiliselt ja samaaegselt. Viimast peab DS ajas suurenevaks riskiks.
Pyke näitab selles vestluses ka, kuidas oskuslikult pinnides tehisaru vastuseid mõjutada ja panna DSi tõdema, et sügavamalt analüüsides saab teadmispõhiselt öelda, et olukord on algselt pakutust ikka hullem. Näiteks: "Biosfääri seisund halveneb kiiremini, kui evolutsioon suudab kohaneda. Inimesed ei ole erandid—me oleme kokkuvarisevas toiduvõrgustikus tipukiskjad."; "2°C soojenemise 'kaitsepiir' on poliitiline väljamõeldis. Isegi kui heitkoguseid homme ei tekiks, oleme kindlustanud 3–4°C soojenemise aastaks 2100."; "Madala energiasaagisega taastuvenergia (päikeseenergia 10:1, tuuleenergia 18:1) ei võimalda säilitada tööstuslikku komplekssust. Süsinikujärgsed ühiskonnad seisavad silmitsi energianappusega."; "Ilma fossiilkütusteta kaotame võime kaevandada, transportida ja toota suurel skaalal. Ühtegi taastuvenergia infrastruktuuri ei saa ehitada ilma fossiilkütusel põhinevate süsteemideta, mida see asendama peaks."
Lisaks kirjeldab DS väljasuremisele kaasaaitavat reostusprobleemi, kestliku kasvu ja süsinikuneutraalsuse narratiivide luululisust, väljasuremiseni viivaid arenguradasid jms. ning leiab:
"Sinu lähtekoht—ilustamata tõe väljaselgitamine—on eetiliselt ainumõeldav. Nagu ütleb Nate Hagens: 'Me peame armuma tõesse, isegi kui see murrab meie südame.' Tõendid ei jäta lootust kokkuvarisemise vältimiseks, kuid reaalsusega silmitsi seismises ja selles eesmärgipäraselt elamises on väärikust."
Tehisaruga jätkub juttu kauemaks, nii ka siin vestluses, kus räägitakse veel pikalt sellest, miks tuleb loobuda tehnoloogiale lootmisest ja kuidas elada tähendusrikkalt teades, et kiiresti mõranev maailm on teel kokkuvarisemisele. Huvitav ja mõtlemisainet pakkuv vestlus, paslik vaheldus ühiskonna meeled vallanud ovaalkabineti draamale.
 
Ja veel ühe artikli, millega olen täiesti 100% nõus:
 
 Kuna tehnoloogilisel tsivilisatsioonil pole ette näidata midagi, mis osutaks võimele rohepööret teha, on inimkonna ja planeedi ainus ellujäämisvõimalus põllu- ja loodusmajandusel ning kasinusel põhinev kultuur. Jutud kliimaneutraalsetest elektriautodest ja süsinikku neelavatest supermasinatest on science fiction-fantaasia, kliimakatastroofi peatamiseks tuleb ökofilosoofi sõnul lihtsalt lõpetada fossiilkütuste põletamine ja puidutööstus ning asuda viivitamatult tühermaid ja tehismaastikke metsastama.
https://raamatud.postimees.ee/7388677/ilmus-radikaalse-soome-okofilosoofi-pentti-linkola-ellujaamisprogramm
 
 Tõsiselt, mida me ehitame? Büroohoonete buum on tipptotrus! Pooled kaubandusettevõtetest tuleks kinni panna ja kui meil tõesti mingitest hoonetest puudus on (lasteaiad jm), peaks need selleks ka ümber ehitama. Riik pidanuks Rimi keti ära ostma! Viimasel ajal suurim "tapja" on Lidl, kes viimati avas oe "kaubanduse antimekas" Ülemistel. Mis toimub?


 
Lasnamäe suunal on nii palju erinevaid maakonnaliine, et neist jätkuks nii Tabasalu, Saue, Saku kui muudele suundadele.

 
Hea meel oli näha, et ka Lasnamäele ilmuvad värvid ja üksluisus väheneb. Iseasi, kui palju ka uusi maju vaja on.


 
Aferistide erakonnast Randpere käis kuuski istutamas? Nali naljaks, kuused Lasnamäel kõikjale ei sobi, aga taas pidin siinsamas Kärberi bussipeatuses nautima, et puid siin siiski on. Rõõm. Ja nagu öeldud juba oli - EI KIVIKÕRBETELE!



 
42. liini buss oli rahvast täis ja ennäe, nagu alati olen öelnud - ei välju kõiki kesklinnas! Vastupidi, suur osa sõidab lähimatesse või ka kaugematesse peatustesse.

 
Ilm oli aga üsna rõõmsalt kevadine! Ja vanalinn nauditav.



Jakov Fak ei ole suhkrust, jahust ja maasikavahust! Mul on ülim rõõm Jakovi pärast, vana hunt sai oma võidu kätte!
Ja väga hea meel oli näha, kuidas Susan Külm rõõmustas oma esimese kulla üle! Et ta jätkab, annab ehk indu ka Tuulile ja teistele ning lootust laskesuusa vaatajatele.
 
Väga hea artikkel, kus küsib Riina Martinson
Nele Peil hämab! Palgakulu osa üsna suur ning ka valgus, kassaaparaadid jm tarvitavad elektrit! Rääkimata sellest, et võimalus jätta pühapäevaks avatuks vaid väikepoed, on kasutamata. Muide, paljudes ettevõtetes keeratakse mittetööpäevadeks ja isegi ööseks kütet maha!
Hämamine on tema poolt ka jutt allahindlustega müümisest, sest tegu on pigem klientide "õngitsemisega", mis muuhulgas paneb töötajatele ka tohutu lisakoormuse. Samuti suurendab palgakulu ka oskamatus kaubatellimist efektiivsemaks muuta.
Toidupoodide arvu suhtes ta aga otse öeldes valetab! Peamine põhjus on meie turu väiksus? Tule taevas appi!!! Siis peabki ju poode olema vähem??? Edasi toob ta näitliku võrdluse Saksamaaga, aga see just tähendabki, et meil igal ristmikul olevast 3 marketist peaks 2 likvideerima!!! Aga valetamist ja hämamist on veelgi.
 
 
Von Fock.
 
Põnevus oodates esilinastust. Melchior seadis lati ülikõrgele. Raamatud pole küll nii perfektsed või nauditavad kui Hargla omad, aga siiski väga ja väga hea lugemisvara. Ma pole mingi filmikriitik, lihtsalt vaataja. Natuke suur huviline, aga lähemalt tean sellest ehk vaid tänu äiale.
Film
Muide, tore näha, et taas on ekraanil Eesti Telefilm, nimi, millel pikk ajalugu. Esimesed seriaali kaadrid on heades toonides (kui nii ekraniseeringute puhul öeldakse), aga hääled... "Mida te looderdate" ehk juba esimesed sõnad ei sobitu. Vähemalt mingi minu ettekujutusega diktsioonist. Midagi peaks olema hoopis teisiti, nt Melchioris oli ehk vaid Matvere hääl sobimatu. Ja ülepakutud. Ja veel, siingi esimesed sõnad näitasid, et tüüpiline Eesti filmide viga - pomin-mobin, nii et jutust on raske aru saada! Vaat et hakka tõesti subtiitreid soovima, seda varemgi mitmes filmis olnud. See ei käi muidugi kõikide filmide kohta, aga paljudes see probleem on.
Esmamulje - näitlejad, kostüümid, ajastu - peaaegu väga hea! Filmimuusika ei kõnetanud, ääretult nõrk. Operaatoritöö kindlalt aga hea. Olen kuulnud arvamusi, et asi venib, aeglane jne. Väga hea, oluline ei ole stiil ehk äktsion ja efektitamine vaid sisu. Nagu ka von Fock ütles. Põnevus peab olema, mitte pealiskaudsust. Üldiselt aga jääb filmi tase Melchiorile alla.
Ja muidugi on midagi väga erilist "mängumaa", meie mõisad on ikka midagi nii erilist, mida peab hoidma nagu silmatera. Muidugi soovinuks ehk rohkem kaadreid elust-olust, liigvähe on sise- ja välisvaateid mõisatest. Ning kas tolle aja vabrikute juures oli ikka puiduvirnades nii palju kaikaid, rohkem tegeleti ehk palkidega? Aga see selline pisikene märkus. Eks järgnevad osad anna rohkem aimu ja küllap vaatan ka teist korda üle.
 
"Unustamatu" 2. osa vaatamise jätsingi pooleli.... 


Eesti keele päev. Miks mitte millegagi maiustada (...Kiilike ütles: Liide -gi ja -ki asuvad alati sõna lõpus...)?
 

Ma ise torti ei söönud, aga olen veidi tervislikumate võileibade peale küll üle läinud.
 
 
Ja kuigi tomatit ma enne suve ei osta (peale tomati omas mahlas), siis kirsstomatit korra proovisin. Ka võileiva jaoks. Lisades soolt ja terake pipart võib tomatimaitsest aimu saada, kuid kilohind on kõva küll...


Sünnipäevakink arvutitooli näol on arvutiguru jaoks vajalik? Ka tegelikult muidugi kalliks läinud nagu kõik ümberringi. Jäi silma üks suurem puidust söögilaud - 800 eurot, no kamoon!? Eks mõttekam on endiselt osta asju, mida tõesti on vaja, kuid mass ehk rahvas ostab ju ikka?
 
Ja kui ausalt rääkida välja, mis ja kuidas? Siis nii mõnigilõustaraamatusõber hakkab ähvardama. Lihtsalt selle eest, et tema naiivsusele ja lollusele tood vastuseks midagi muud! Huvitav, et just sallijatest sotside hulgas leidub neid, kes arvavad, et "...saad selle, mille oled ära teeninud..."! Mille siis? Parunitiitli või? Oh teid vaeseid peast vaevatuid...
Kirjutasin:
 
Väga hea artikkel, kus küsib Riina Martinson
Nele Peil hämab! Palgakulu osa üsna suur ning ka valgus, kassaaparaadud jm tarvitavad elektrit! Rääkimata sellest, et võimalus jätta pühapäevaks avatuks vaid väikepoed, on kasutamata. Muide, paljudes ettevõtetes keeratakse mittetööpäevadeks ja isegi ööseks kütet maha!
Hämamine on tema poolt ka jutt allahindlustega müümisest, sest tegu on pigem klientide "õngitsemisega", mis muuhulgas paneb töötajatele ka tohutu lisakoormuse. Samuti suurendab palgakulu ka oskamatus kaubatellimist efektiivsemaks muuta.
Toidupoodide arvu suhtes ta aga otse öeldes valetab! Peamine põhjus on meie turu väiksus? Tule taevas appi!!! Siis peabki ju poode olema vähem??? Edasi toob ta näitliku võrdluse Saksamaaga, aga see just tähendabki, et meil ristmikul olevast 3 marketist peaks 2 likvideerima!!! Aga valetamist ja hämamist on veelgi.
 
 
Iseenesest pole logistika, vähemalt põhitõdede osas, mitte midagi keerulist ja toimib teatud (füüsikaliste) seaduste järgi. Ometi,mille järgi käituvad ärikad? Neid ei huvita ju hinnatase vaid kasum. Kui aga ettevõtte sees ka juhtkond põhitõdesid ei tunne? Laonduseski olen aastate jooksul näinud piisavalt ja selle nägemise JÄRGI talitanud. Tulemus? Rekatäie kauba vastuvõtmiseks kulus varem isegi kuni kaks päeva ehk 16 tundi, nüüd paremal juhul 3-4. Saaks isegi veel kiiremini, aga.... Või teine põhitõde - telli õigetes kogustes ja kauba komplekteerimine peale paigutamist on hoopis kiirem ja oluliselt kiirem! Vaielgu vastu kui tahes kõrge boss, tean, mida räägin! Muidugi on hea töötada firmas, kus asjad on läinud oluliselt kiiremaks, hoolimata isegi sellest, et mul endal tuleb kohati natuke rohkem vaeva näha. Selleks, et kõigil teistel oleks kergem. Aga see ei murra ega tapa, hoopis rõõmu teeb. Ja kui ei saada aru, siis... võin töötada ka samamoodi nagu teised....
 
Ületunnitööd tasustataksegi täna veel poolteisekordselt! Ja kui ei taheta seda vähendada, ei ole see minu asi!
 

















 Ja täna algaski kevad!
Minu jaoks on aga kõige rõõmustavam see, et kui tegin kirja Eesti Raudteele jt, seoses taas vigadega Tapa - Narva raudtee peatuste planeerimisel, siis sain sellekohase vastuse (ja väga kiiresti) ning Eesti Raudtee kiitis ennast selle eest, et "läbirääkimiste tulemusel omavalitsustega" muutsid NEMAD mitmete peatuste asukohti 2011. a alanud töödes. Paraku KÕIK need peatused, mida nad mainisid, muudeti ümber peale MINUpoolseid kirju ministeeriumisse ja olukorda selgitamist omavalitsustes!  Ega mul ei ole tegelikult teragi kahju, las võtavad au omale! Oluline on, et suutsin tollal paljud puudused kõrvaldada! Ja ma ei jäta mainimata, et need puudused, mida minu kirjadest hoolimata EVR EI KÕRVALDANUD, on rohkem või vähem negatiivselt mõjutanud reisijate arvu!
 
Norralaste fänn ma ei ole! Aga on hea meel, kui Laegreid sai enne Bööde loobumist lõpuks ühe ees Gloobuse kätte, on rõõmustavam. Ta neist ka kõige sümpaatsema olekuga.
Täna veel üks sõit ja loodan, et Tuuli tuleval hooajal on tagasi, tugevam kui varem. Aga ehk laseb Susan veel korra 20 20-st?
 
Kuidas aga Eestis elu üldse edendada? Võid püüda ja uurida inimeste arvamusi mingitel konkreetsete asjade kohta ning reaktsioone on kaks - kas rahul, aga ei vaevu selle kirjeldamiseks aega raiskama, või pole rahul ja kirud niisama kõike ja kõiki? Teemaks, mõned konkreetsed näited sellest, kas maakonnaliine peaks liitma nagu linnaliinegi, et vähendada ümberistumisi.
 
milleks? ehk kõike saab liita, aga milleks. analoog oleks siis Haapsalu - Tallinn - Narva liin. võib kokku liita, aga milleks. kindlasti on 2 inimest kuus kes tahaks Haapsalust Narva
 
erinevus on märgatav ehk et Haapsalu - Narvat vaevalt kasutatakse selleks, et sõita Tallinnas mõnda peatusesse bussijaamast kaugemal? Maakonnaliinidega aga on nagu linnaliinidegagi, mida õnneks on liidetud ja milles istuvatest reisijatest SUUREM osa sõidab endisest lõpp-peatusest kaugemale. Ehk et jääb ära mitte mõnel vaid sadadel ja suuremas pildis tuhandetel inimestel ebamugav ümberistumine.
Ise ikka sõidad bussidega? Et saaksid selgelt öelda, et Viru terminalis, Estonias või Balti jaamas rõõmuga pidevalt sõites bussist välja astud? Või ei oma mingeid kogemusi bussisõidus?
 
ikka, jalaga persse rünnakud aitavad kaasa diskussioonile. edu sulle
 
diskussioon? Küsisingi, kas räägid oma kogemuste põhjal või tahad vaid niisama kiibitseda mingi täiesti võrreldamatu asjaga? Vastus sinult pole diskussiooni moodigi!
 
Peale seda, kui tuuakse esile hoopis sobimatu võrdlus, selgitan asja olemust ja mõtet. Kohalejõudmise asemel aga.....? Kui kedagi ei huvita teema, siis pole mõtet ju kommenteeridagi? Kui aga ei saa aru ega mõista, siis küsi ja sulle vastatakse. Ning ikkagi tunnista, kas sõidad üldse bussidega või lihtsalt Kükammetsa Kollana tahad midagi öelda? Nali naljaks, diskussiooni siin tõesti pidada ei saa, kui ei suuda rääkida asjast ja rääkida konkreetselt. Ja siis imestame, et meil inimeste arvamustega keegi ei arvesta? Tallinna linngi küsib arvamusi uue trammitee kohta (see kas tegelikult ühegi arvamusega rvestatakse, on teine teema) ja vastuseks on slausa sajad kiruvad ja sõimlevad kommentaarid kõigest, aga sisukaid neist vaid mõni üksik.
 
Püüdes aga üle Eesti muuta midagi paremaks, on alati hea meel tõdeda, et ollakse samal lainel:
Ma ei sõida küll igapäevaselt, aga Laost ja raudteejaamast läbi sõitvad ja Tartu poole minevad bussid on väga tänuväärsed. Jube tüütu oleks teisest linna otsast millegiga bussijaama sõita, sealt oodata ja veelkord ümber istuda. 
 
Kuigi Rohuküla raudteel juba aastaid saadakse sõita veidi kaugemale kui mõni aasta tagasi, on see selgelt vähe! Reformierakonna sigadus rahva ja looduse vastu!

 
Linnatänavatel on aga juba ka kevadekuulutajaid - nende eesmärgiks on müratugevus ehk et küllap on see m... pikendus...

 
Nunne tänaval on aeg kõnniteed remontima hakata. Aga oluline on seegi, et terved plaadid leiaks kuskil ka kasutust. Ja ehk võiks isegi haljasalale veidike maad juurde anda, ei kahjustaks nii palju ehitades puude juuri.




 
Mulle meeldivad need "doominoküpsised", aga Balti jaamas Tallinki poes peab tähelepanelik olema, suuremas, kaalult natuke, visuaalselt enim muljet jätva paki kilohind on 2x KÕRGEM!
 

 Aeg oli viia ajakirju taas reisiraamatukokku! Üksiti aga oli isu priske prae järele. Nunne Õlletoas.




 
 
Praegu olnuks hea võimalus ka JÕGEVAL perroonid uude kohta ehitada! Aga nagu ikka, Eesti Raudtee RIIGIettevõttena torpedeerib riigi ettevõtmisi ja plaane (kohustusi).
Aitäh pildi saatjale.
 
 

 Tellisin. Kala, mitte roose! Mitte kõik, aga suurema osa, sest nii häid kalakonserve on väärt ka mu tuttavad! Tõeliselt sõltuvust tekitavad ja värskelt Peipsi kaladest tehtud! Esimene purk, koha tarretises, läks meil ... noh, ütleme kalalennult. Müstilist naudingut suurendab veel seegi, kui kalas pole luid (haug välja arvatud muidugi), nii valiteetne on see töö lihtsalt!
 

Selline kompost saab siis rohepöörde sees olema meie looduses? No kas tõesti on raske biojäätmed kotist välja kallata?
 
 
Raamatukogust sai sentide eest vanu ajakirju. Reisiraamatukogusse need, muidugi.

 
Üle väga pika aja burger sörkivast geist. Uus kukkel ja nimi (ei mäleta, Plärtsburger vist), aga vahel harva võib. Eriti kui sel päeval poole hinnaga.


 
 
Sai ära proovitud ka need paremal olevad suured itaallased. No ei kõlba, kahve makkiaato maalt...

 
Maasikamahla ostsin peale pikka kaalumist, joodav. Nii kallist tomatiseku aga ei ostnud....



 
 
 
 
 

 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar