Raske päev! Mitte et ma siin oleks kaevanud, vaid lihtsalt nii see oli. Vedelesin kohe natuke teleka ees, vaatasin laskesuuska (aga ei ole õnnelik, kui üks mees kahtlaselt üle teistest), nüüd siis paar sõna.
Varsti võiks legomängutoa avada...
Muidugi kuulus asja juurde ka mäks ja eks mulle endalegi vahel meeldib. Kuigi on tunne, et vanasti oli maitsvam!? Aga võib olla vana suitsetaja maitsemeeled pole hoopis enam need...
Kui kohutavalt palju aga kulutatakse minu arvates üsna mõttetule reklaamile?
Ja endiselt mõistetamatu, miks vahel on eestlane nagu jäärapäine oinas? Sõiduplaane EI SAA paigaldada ootekotta? Koos stendile, kuhu saaks ka infot lisada? Seda enam, et tabloole ju infot lisada ka ei suudeta? Mis krt meil viga on? Mind lihtsalt häirib selline nõmedus ja mõttelagedus!
See pidi olema tasuta transpordi tasuta seljamassaazh....
Hea on aga alati, olgu või hall ilm, pildistada maju. Sest Tallinnas on nii palju imepärast ilu. Kui lihtsalt mõelda, mida ja kuidas läbi ajaloo ehitatud ja kui palju meil ikkagi säilinud.
Ja vanalinna kaudu minna muigugi lahe nagu alati. Mõne poe puhul mõtled küll, et kas ka ostjaid on, aga ju on. Või on lihtsalt koht, kus, noh, raha kassasahtlis ja arveraamatus liigutada. raha paneb ju rattad käima. Palju torkab silma ka erinevaid söögikohti, kuna ma aga suur neis käija ei ole, siis pole ka suurt aimu, mis ja kus võiks olla midagi eriti mõnusat.
Ma rahul ka sellega, et vanalinn ise on mõnus! Igas mõttes, kordan, vaade ajalukku. Piletita ju.
Aga vahel tasub ikka pilet ka osta. Meremuuseum on ikkagi ülivinge, kmpaktselt ühes tornis ja paljude korrustega. Ning eriline on siin kindlasti koge säilinud osa.
Vaadata on ikkagi ülipalju, kuigi eks hoidlates sadu kordi rohkemgi veel.
Kui eit oleks rosin, oleks ma rikas kaupmees keskaegses Tallinnas!
Ja lapselapse abil saaks ma oi kui palju õlut kaanida...
Taadu kaal jääb aga nägemata!
Orgita dolomiidist.
Andreas Weidet on peetud üheks ilusaimaks Eestis ehitatud purjelaevaks.
Naiste viimase etapi lõpp aga oli rohkem kui ilus! Pea keegi ei lahkunud finishialast, kallistati ja lasti paberrakette, isegi kellegi laps oli seal ja üldse, selle etapiga lõpetasid päris paljud oma karjääri! Ning Hanna Öberg võitis! Hästi südamlik ja mõnus asi, mida näha!
Ja armin pildistas vahepeal köögis jäätist. Eestlannad küll viimasele etapile ei saanud, kuid ometi pakkus Tuuli Tomingas mitmeid imelisi hetki, ka Johanna Talihärm ju oma viimases sõidus jäi paljuski rahule. Ma ka päevaga rahul ja eks peab uuesti ka lego kokkupanekul kaasa lööma. Nagu Armin ütles, "ma ju telekas ka nägin, kuidas koos pandi kokku"!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar