VASTUS RONGILIIKLUSE VAENLASELE nr 1. *

* Kes tõenäoliselt esitas selle uuringu kohta küsimusi ühes eelnevas teemas.

Siin siis Pärnumaa raudteeliikluse uuring.

http://pol.parnumaa.ee/files/225.pdf

Püüan mõtteid järgemööda lisada uuringut lugedes. Muide, kohe on näha, et on meil tõsiseid uurijaid, kelle ülevaade on põhjalik.

Sissejuhatuses on välja jäetud Sindi reisijate "osavõtt" rongiliiklusest. Nüüdseks on valminud Pulli peatus ja see on tunduvalt kasvatanud rongisõitjate arvu. Nii väljus vähemalt ühel korral Pulli peatuses 25 inimest. Ja seda nüüd kui pole veel ühildatud bussiliiklusega Sinti ja piki mõlemat kaldapiirkonda.
Seega on juba Sindi üksi väga suure potentsiaaliga. Selle rakendamiseks on vaja eelkõige kahte asja. Ühendada piirkonna bussiliiklus rongiga. Veelgi parem oleks kui lisandub esmalt vähemalt kaks (ühes suunas) Tallinn-Pärnu kiirrongi, millest vähemalt 3 rongi 4-st (s. t. siis edasi-tagasi sõitudega) peaksid peatuma Pullis. See võimaldab ära kasutada ka päeval Pärnus seisva koosseisu. Et see on ökonoomsem rongikasutus, peaks mõistma iga uurija.

Vändra bussiliiklus Tallinnaga on võrreldes varasemate aegadega pea olematu. Seega oleks võimalik sobiva bussiliini olemasolul siduda Vändra bussid rongiga Viluvere peatuses. Kuigi ajakulu on mõnevõrra pikk, siis sõitjaid oleks kindlasti, seda enam, et Viluvere uus platvorm on võimalik ehitada ülesõidu vahetusse lähedusse. Piisava suurusega parkla olemasolu (vähemalt 15-20 autole koos bussipeatusega) tekitaks kindlasti "pargi ja sõida" süsteemi rakendumise. Ei välista võimalust, et tulevikus võib nii tekkida vajadus isegi kiirrongi peatumise sobival kellaajal. Õigemini, nimetagem seda siis "kiirendatud" rongiks.

KOOGISTE. Vähese kasutatavusega peatus tõepoolest. Siiski on Koogiste nagu ka Kõnnu (ja Kolu) kohalikele mõneti vajalik. Ooteplatvormi (35 m) ehitamise-hooldamise kulu ei ole nii suur, et ei võiks eksisteerida "kapsaussidel" 2 korda päevas kummaski suunas.

EIDAPERE. Vajalik on parkla koos bussipeatusega nii, et buss pööraks ringi ja peatuks platvormile maks lähedal. Parkla juurde peaks kuuluma müügikohad ja teenusbusside peatuskoht.

KÕNNU. Uuringust välja jäetud. Samas oleks perspektiivi matkajatele ja puhkajatele kui  oleks matkarada/(RMK) lõkkekoht Taarikõnnu LKA piirkonnas. Vaikse puhkamise huvilisi on meil piisavalt.

VILUVERE. Vt eespool.

TOOTSI. Bussipeatuse paremaks sobitamiseks peaks uus platvorm olema maksimaalselt ülesõidu lähedal. Võimaldab kiirrongide lisandumisel vajadusel ka nende peatumise üheaegselt teise rongiga, seega mõnevõrra võib parandada ümberistumisvõimalusi ehk reisijate arvu (eelkõige tähtis busside täituvuse suhtes).
Vajalik ka parkla.

TORI. Väga vajalik Nuudi peatuse asemel võimaldada enamusel bussidel peatuda vahetult platvormi kõrval. See võimaldaks sobivusel piirduda bussi peatumisega 5-8 min (saab 2-3 min enne rongi ja välj samuti.). Parkla vajalik suurusega, milline sobilik nii kümmekonnale autole kui vajadusel bussidele, millised võivad tulla rongiga Soomaale. Seda nii liinibussidele kui ka tellitud bussidele.

PULLI. Peatus, mille valmimine oleks võinud toimuda juba aastaid tagasi ja mille olemasolu oleks tunduvalt tõstnud reisijate arvu juba 2010 aastal ja varemgi, millest oleksid kasvanud kõik arvud juba siinses uuringus. Ettepanek Pulli peatuse ehitamiseks sai tehtud Sindile jt vist juba viis aastat tagasi. See selleks.
Pulli peatus sobib teenindama Sindi linna, Taali piirkonda, Soomaad ning piirkondi mõlemal pool jõge. Tegemist tiheasustusaladega, mille potentsiaal äärmiselt suur.
Õnneks tegelevad bussiliikluse ühildamise ja parklateemadega nii KOV kui Edelaraudtee.

PÄRNU. Ei vaja kommentaare. Kasuks tuleks:
kiirrongide käimapanek,
rongi lõpp-peatuse viimine võimalikult sobivasse piirkonda Pärnus, olgu siis Raba tn pidi või Papiniidu keskusesse vm.
maksim ühildamine nii linnaliinidega kui Ikla ja Kilingi-Nõmme suunaga. Teoreetiliselt ülihea võimalus puhkama sõitmiseks Pärnu-Ikla piirkonda.
Raudtee algjaamaks Tallinnas sadama piirkond või Mere pst.

Rong versus buss.

Vastasseisu pole vaja, vaid koostööd. Arvestade busside suurt arvu ja reisja potentsiaali, võiks Tallinna- Pärnu vahel olla praegusele kahele piimarongile lisaks 4-6 kiirrongi. See vähendaks kahe linna vahel sõitvate busside arvu ja võimaldaks:
1. osadel bussidel lisada vahepealseid peatusi, et parandada Tallinn-Pärnu vahel osade väiksemate asulate liiklemisvõimalusi.
2. rakendada osa busse teistel liinidel Pärnust kaugemale.

Unustada ei tohiks ka rongide paremat rakendamisvõimalust sõitmiseks ajutistel eesmärkidel. Näit Rabarock Järvakandis või Pärnu, Tori jt piirkondade inimestele sõiduks Kurtnasse (Kiisale) Tembu-Vembumaale, mille potentsiaal on suuremas osas siiani kasutamata.

Rongide täituvust suurendaks oluliselt ka busside ja rongide parem haakuvus. Ka Pärnu rongide kohalt on oluline näit bussiliin (Kohila)-Hageri-Sutlema-Aespa-Kiisa-Kasemetsa-Saku-Laagri-Nõmme, millest edaspidi.

Fotod: Henri.

****************'''

Saadeti link ja...mis ma ikka oskan öelda! Kusjuures platvorm Piusa kõrvalteel täiesti kobe. Ning ei usu, et praegused rongid Piusal kedagi ära ehmataks. Kui ka too lõik läheb remonti, siis isegi see ei segaks. Nimelt on kevadeti kuni mai lõpuni Tartu-Orava-(Piusa) rong ju päevasel ajal käigus vaid nädalavahetuseti. Seniajani pangu raudteed, nii et tolmab!

http://uudised.err.ee/index.php?06229965